Väärteoasi nr 4-18-2560 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2018. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-2560 Kohtukoosseis Kohtunik Raina P

) § lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime

§ 227lg -s 2 sätestatud väärteo.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.04.2018. a otsusega karistat i J.E

§ 227

lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot (tl 4-6, 14-15). Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja ütluste, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja videosalvestisega. Karistuse määramisel arvestati menetlusaluse isiku varasemat käitumist - J.E on karistatud samalaadsete rikkumiste eest. Määratud rahatrahvid on tasutud. Tegemist ei ole kerge või ebaolulise rikkumisega. Lisaks arvestas kohtuväline menetleja karistuse määramisel karistust kergendava asjaoluna J .E puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 p 3). Menetlusalune isik J.E esitas 14.05.2018. a Tartu Maakohtule kaebuse (tl 2) kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb talle karistuseks määratud rahatrahvi vähendamist. J.E peab temale

§ 227

lg 2 alusel määratud maksimaalset karistust liiga suureks põhjusel, et J.E ületas lubatud sõidukiirust 27 km/h. J.E leiab, et tegemist ei ole antud kvalifikatsiooni maksimaalse rikkumisega.

§ 227

lg 2 näeb ette karistuse mootorsõiduki poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h. Lisaks leiab J .E , et karistuse määramisel ei ole arvestatud tema sissetulekuga, mis on 500 eurot kuus, samuti ei ole arvestatud asjaolu, et J.E on kolm ülalpeetavat. J.E osundab kaebuses, et ta on avaldanud siirast kahetsust ning mõistis oma teo võimalikke tagajärgi. J.E lubab edaspidi liiklemisel lähtuda liikluseeskirjadest. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15.05.

1. a kirjaga saadeti J.E kaebus vastavalt kohtualluvusele Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja (tl 9). Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei - ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 10). 01.06.2018 . a määrusega võttis kohus J.E kaebuse menetlu sse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta ja soovi korral täiendavad dokumendid hiljemalt 18.06.
2. a (tl 21). Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha (tl 26-27), milles palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Otsuse tegemisel arvestati asjaoluga, et mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, mille alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks. Sõidukiiruse valik on sõidukijuhi teadlik valik. 2 Kiiruseületamine on alati ohtlik, kuna see suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja liiklusõnnetuse raskusastet. Kokkupõrke vältimise võimalus suure kiiruse puhul on väiksem. Kohtuväline menetleja osundab, et menetlusalusel isikul oli kõne all oleva väärteo toimepanemise ajal kolm kehtivat karistust, mis kõik on määratud sõidukiiruse ületamise eest. Viimase samalaadse rikkumise pani J.E toime 26.05.
3. a ning talle määrati

§ 227lg- s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 224 eurot.

J.E on talle varasemalt karistuseks määratud rahatrahvid küll tasutud, kuid J.E ei pea jätkuvalt kinni kehtestatud liiklusreeglitest. Seega ei ole varasemalt mõistetud karistused pannud J.E hoiduma uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja leiab, et olles korduvalt samalaadsete süütegude eest karistatud, ei saa menetlusalune isik väita, et ületas kiirust kogemata ja tähelepanematusest. Lisaks leiab kohtuväline menetleja, et ületades lubatud sõidukiirust 27 km/h, on ilmselge, et sellises määras kiiruse ületamine pidi juhile olema selgelt tajutav ja arusaadav. Sellises määras kiiruse ületamisega seab juht reaalsesse ohtu nii enda, kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Teo toimepanemise ajal viibis juhi kõrval esiistmel kaasreisija. J.E puhul rakendati maksimaalset rahalist karistust seetõttu, et J.E on varasemalt korduvalt karistatud rahalise karistusega, kuid ta on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist.

§ 227lg -s 2 sätestatud väärteo toimepanemist ei saa pidada kergeks või ebaoluliseks.

Selliste rikkumiste karistamisel määratakse keskmisest karmimad karistused, et panna inimesi mõtlema ja seeläbi vähendada liiklusõnnetuste arvu. Kohtuväline menetleja märgib, et käesoleval juhul ei kohaldatud J.E suhtes lisakaristust (juhtimisõiguse peatamine), ehkki alus selleks oli olemas. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et J.E-le kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta ja on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS § -st
2. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja.
3. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuses on J.E vaidlustanud kohtuvälise menetleja määratud karistust. Seega ei ole kaebuses vaidlustatud etteheidetava väärteo toimepanemist. Vaatamata sellele tuleb kohtul lähtuda VTMS § 132 lg -st 2 ning kontrollida kõiki kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Sellest tulenevalt hindab kohus J.E-le etteheidetava väärteo toimepanemist tervikuna, vaatamata kaebuses esitatud taotlusele.
4. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tu leb jätta muutmata ja J.E kaebus rahuldamata. 4.

§ 227

lg 2 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubat ud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et J.E juhtis 28.03.

1. a kell 15.45 Tartu-Jõgeva-Aravete tee 64.kilomeetril mootorsõidukit BMW 325TDS, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 125 km/h (+/- 8 km/h). Seda kinnitab 3 kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 17). Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kiiruse mõõtmist on teostatud seadmega Stalker II MDR nr S.N.AS
2. Lisaks nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et mõõtevahendiga on 28.03.
3. a kell 08.30 teostatud testmõõtmine ja seade on hinnatud töökorras olevaks. J.E juhitud sõiduki (BMW 325TDS, registreerimismärgiga xxxxxxx kiirust mõõdeti Tartu -Jõgeva -Aravete tee 64.kilomeetril, mõõtja sõiduki liikumiskiirus mõõtmise hetkel oli 71 km/h. Kiiruse mõõtmisel tuvastati sõiduki kiiruseks 125 km/h, arvestades laiendmääramatust +/- 8 km/h. Suurim lubatud kiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Tunnistaja Kajar Pendi ütluste kohaselt (tl 18) teostas ta 28.03.
4. a koos patrullpolitseinik xxxxxxxxxx Tartu-Jõgeva-Aravete maanteel liiklusjärelevalvet. Patrullekipaaž fikseeris nimetatud kuupäeval kell 15.45 Jõgeva suunas (Tartu -Jõgeva-Aravete maantee 64.kilomeetril) liikunud sõiduauto BMW 325TDS, registreerimismärgiga xxxxxxx mida juhtis J .E , puhul

§ 227lg -s 2 sätestatud väärteo toimepanemise.

Sõidukis juhi kõrvalistmel oli ka üks kaasreisija. Sõidukit juhtinud J.E tunnistas oma süüd. Lisaks eelviidatud tõenditele kinnitavad väärteo toimepanemist ka J.E enda ütlused. J.E enda ütluste kohaselt ületas ta 28.03.

1. a Tartu -Jõgeva-Aravete maantee 64.kilomeetril sõidukit BMW 325TDS. J.E poolt juhitud sõiduauto liikus asulavälisel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h, kiirusega 125 km/h. J.E saab aru, et käitus valesti, kuna seadis oma käitumisega ohtu nii enda, kui ka kaasliiklejad. J.E kahetseb oma tegu ja lubab edaspidi liikluseeskirja jälgida. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud ka videosalvestisega. Seda õigeks pidada ei saa, kuna väärteoasja materjalide juures videosalvestist ei ole. Vaidlust ei ole selles, et Tartu- Jõgeva-Aravete tee 64.kilomeetril, kus J.E juhitud sõiduk 28.03.
2. a liikus on asulaväline tee. See tähendab, et tegemist on alaga, kus piirkiirus on vastavalt

§ 15lg 1 p -le 1 90 km/h.

Seega on eeltoodud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et J.E ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis J.E mootorsõidukit BMW 325TDS, registreerimismärgiga xxxxxxx kiirusega 125 km/h (+/8 km/h), ületades sellega

§ 15

lg 1 p-s 1 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, s.o 90 km/h. Kuna J.E on ületanud lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h, on ta toime pannud

§ 227lg -s 2 sätestatud väärteo. 5. Kohus leiab, et J .E on teo toime pannud otsese tahtlusega Kar

S § 16 lg 3 mõttes. J.E juhtimisõigust omava isikuna (tl 16) oli teadlik kohustusest jälgida liikluskorraldusvahendeid. Seega J.E ületas lubatud sõidukiirust teadlikult, st ta oli teadlik, et ületab lubatud sõidukiirust ja ta ka tahtis kiirust ületada. Kohtu hinnangul kinnitab J.E tahtlust ka tema poolt ületatud kiiruse suurus, milleks on mitte vähem, kui 27 km/h. Sellises määras kiiruse ületamine on mootorsõiduki juhi selgelt tajutav ning ilmselgelt on tegemist juhi teadliku valikuga. Ka J.E ise on kinnitanud, et ületas oluliselt lubatud sõidukiirust. 6. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati J.E-le karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

§ 227lg 2 sätestab sanktsioonina rah atrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kar

S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 4 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel on kohtu arvates põhjendatult arvesse võetud ületatud kiiruse suurust (s.o mitte vähem kui 27 km/h). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leiab samuti, et arvestada tuleb

§ 227normitehnilist ülesehitust ja sisu.

Nimetatud asjaolu iseloomustab teo raskust ja ohtlikkust, kuna tegu kvalifitseeritakse

§ 227lg 2 järgi, mis näeb ette karistamise kii ruse ületamise eest 21-40 km/h.

Samuti tuleb arvestada, et kiirust ületati liigeldaval maanteel päevasel ajal. Lisaks tuleb kohtu hinnangul arvestada, et J.E juhtis mootorsõidukit, milles viibis ka üks kaasreisija. Seega oli sellisel kiirusel liiklemine äärmiselt ohtlik nii J .E-le endale, kui ka teistele kaasliiklejate (sh J.E kaasreisijale) eludele, tervisele ja varale. Karistuse määramisel on arvesse võetud kergendava asjaoluna J.E kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3 ). Kohtul ei ole sellele vastuväiteid. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Ka kohus ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Karistuse määramisel tuleb arvestada, et karistusregistri väljatrükist (tl 20) nähtuvalt J.E on järjepidavalt pannud toime samalaadseid rikkumisi, s.o ületanud piirkiirust. J.E on kolm kehtivat väärteokaristust. Kõik viidatud karistused on määratud

§ 227alusel.

Nii nähtub karistusregistri väljatrükist, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.02.2017. a otsusega määrati J.E-le

§ 227lg 3 alusel rahatrahv summas 500 eurot, mis on tasutud 28.08.2017.

a. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 26.05.2017. a otsusega määrati J.E-le

§ 227lg 2 alusel rahatrahv summas 224 eurot, mis on tasutud 10.11.2017.

a. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 15.11.2017. a otsusega määrati J.E-le

§ 227lg 1 alusel rahatrahv 80 eurot, mis on tasutud 18.12.2017.

a. Seega on J.E järjepidevalt jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Käesoleval ajal arutatava kiiruse ületamise on J.E toime pannud vähem kui 4 kuud pärast talle määratud rahatrahvi tasumist. Kohtu arvates ilmestab J.E varasem käitumine liikluses tema suhtumist talle mõistetud karistusse, aga ka õiguskorda üldiselt. J.E-le ei ole varasemalt määratud rahalised karistused avaldanud piisavat mõju. J.E-le on korduvalt karistuseks määratud rahatrahv id, mis on küll tasutud, kuid mingeid järeldusi J.E sellest teinud ei ole. Samuti peab kohus oluliseks, et käesoleval ajal on J.E ületanud kiirust olulises määras, seades ohtu nii enda, kui ka kõikide teiste liiklejate elud ja tervised, aga ka vara. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on proportsionaalne ja igati kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Raina Pärn Kohtunik 5