järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.N
järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 45.20 eurot, s.o summas 4520.00 (neli tuhat viissada kakskümmend) eurot.
lg-te 1, 2, 3 sätteid kohaldades pöörata mõistetud rahalise karistuse osa summas 2260.00 (kaks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot kohesele täitmisele ja rahaline karistus osas 2260.00 (kaks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot jätta täitmisele pööramata, kui J.N ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohaldades
lg 1, 3 sätteid määrata koheselt täitmisele kuuluv rahaline karistus summas 2260.00 (kaks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Seega kuulub tasumisele igakuiselt mitte vähem kui 188.40 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Rahalise karistuse tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.
lg 1 p 1 alusel võtta J.N-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on J.N kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista J.N-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 585.00 eurot tasu joobeseisundi tuvastamise eest – 38.00 eurot määratud kaitsjale makstud tasu – 84.00 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 70.70 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU 2 J.N-i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 30.09.2015 kella 21.45 ajal Tallinnas Lootsi 13 juures liikudes Uus-Sadama tänava suunas mootorsõidukit Opel Zafira registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus ühes grammis veres 1,90 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega J.N pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava J.N-i karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 45.20 eurot, mõistes süüdistatavale rahalise karistuse 4520 eurot, mis jätta
lg 1 ja 3 alusel osaliselt täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Määrata, et ära kandmisele kuulub rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o 2260 eurot, mis tasuda
lg 1, 3 alusel 12 kuu jooksul, s.o 188.40 eurot kuus.
lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör lisakaristusenamootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 3 kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. J.N nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb J.N temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab J.N-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 3 Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et J.N esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb J.N-ilt välja mõista sundraha 585.00 eurot, lisaks veel tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 84.00 eurot ja joobetuvastamise kulu 38.00 euro. Arvestades väljamõistetud menetluskulude, s.o 707.00 euro suurust, summat ja rahalise karistuse tasumise kohtustust, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata menetluskulude tasumise ajaks 10 kuud koos igakuiste maksete tegemise kohustusega, kus ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 70.70 eurot, kuivõrd ühekorraga kulude tasumine J.N-i poolt võib olla raskendatud. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.