1-15-8311/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8311 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. jaanuari 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik vandeadvokaat Anu Vilt, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2016 ja
5. aprilli 2016 määrused jätta sisuliselt muutmata, kuid lisada neile ringkonnakohtu määruses toodud põhistused.
6. Vandeadvokaat Anu Vilti määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. 28.01.2016 toimus Tartu Maakohtus kohtuistung, kus vandeadvokaat Anu Vilt esitas taotluse riigi õigusabi korras tasu väljamõistmiseks summas 216 eurot, sh käibemaks 36 eurot. Maakohus rahuldas pealdisega taotluse osaliselt, s.o kaitsjatasu 168 eurot, sh käibemaks 28 eurot. 1.
8. Kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28.01.2016 määruse tühistamist kriminaalasjas 1-15-8311 kaitsjatasu osalise vähendamise osas ning palub rahuldada kaitsjatasu 48 euro suuruses summas, millises osas maakohus tasu vähendas. Kaitsja märgib, et põhjendusi, miks kohus rahuldas kaitsja tasu osaliselt, pealdiselt ei nähtu, samuti ei nähtu sellest, milliste tasukorra punktide vastu on kaitsja eksinud. 1.
9. Maakohus jättis KrMS § 389 lg 4 alusel määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule. 1.
10. Tartu Ringkonnakohtu 29.02.2016 määrusega saadeti Tartu Maakohtu 28.01.2016 määrus, millega maakohus rahuldas kaitsjatasu taotluse osaliselt seda vähendades, maakohtule samas koosseisus põhistatud määruse tegemiseks. Teise astme kohus märkis, et kui maakohus põhistatud määruse tegemise tagajärjel leiab, et kaitsja määruskaebus on põhjendamatu, tuleb määruskaebus koos kohtumäärusega saata lahendamiseks ringkonnakohtule.
11. Tartu Maakohtu 04.04.2016 määrusega põhistati osaline kaitsjatasu väljamõistmine. 1 2.
12. Kuna toimingud, mille eest advokaat nõuab tasu, on tehtud enne 01.02.2016, tuleb RÕS § 22 lõike 6 järgi riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitis määrata kuni 31.01.2016 kehtinud tasude ja kulude korra alusel. Kaitsja on nõudnud tasu 28.01.2016 kohtuistungil osalemisele kulutatud 3 pooltunni eest 60 eurot, millest 20 eurot on tasu kohtuistungil osalemise eest ajavahemikul kella 10.00-st kuni kella 10.10-ni ning 40 eurot tasu kohtuistungil osalemise eest ajavahemikul kella 10.35-st kella 11.30-ni. Kohtuistungi protokolli (I köide, tl 26) kohaselt kestis kohtuistung 28.01.2016 kella 10.00 kuni kella 10.15, kella 10.30 kuni 10.40 ja kella 11.15 kuni 11.
13. Kohtuistungil toimusid vaheajad kella 10.15 kuni kella 10.30 ja kella 10.40 kuni kella 11.
14. 2.
15. Korra punkti 19 järgi arvestatakse kaitsjale tasu ainult kohtuistungil osalemise eest vastavalt kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegadele. Kuna kohtuistungi vaheajal ei osuta kaitsja riigi õigusabi, pole põhjendatud kohtuistungi vaheaja arvamine kohtuistungi aja hulka. Seega tuleb Korra punkti 19 tõlgendada nii, et kohtuistungi vaheajad ei lähe aja hulka, mille eest saaks arvestada kaitsjatasu. Samuti pole põhjendatud iga vaheajale eelnenud ja järgnenud kohtuistungi ajaperioodide iseseisev ümardamine lähima pooltunni põhimõttel, sest selline aritmeetiline tehe moonutaks oluliselt tegelikku kohtuistungi toimumise aega ja selle eest hüvitamisele kuuluva kaitsjatasu suurust. Seisukohta, et kohtuistungi ajavahemikud tuleb liita ning arvestada tasu summaarse ajavahemiku eest, kinnitab ka Advokaatuuri kodulehel olev abimaterjal õigete tasu liikide valimiseks tasutaotluse koostamisel riigi õigusabi infosüsteemis (RIS) kooskõlas kulude ja tasude korraga, mille punktis 5 on märgitud, et kohtuistungil osalemine tasustatakse istungile tegelikult kulunud aja järgi, mitte kohtukutses märgitud kellaaja järgi ning istungi vaheaegasid ei tasustata. Seega saab kaitsja osalemist kohtuistungil, hoolimata vaheaegadest, lugeda üheks toiminguks ning seetõttu tuleb kohtuistungi ajavahemikud liita ja arvestada kaitsjatasu summaarse ajavahemiku eest. 2.
16. Arvestades asjaolu, et 28.01.2016 kestis kohtuistung protokolli järgi kokku 30 minutit ehk 1 pooltunni (15 minutit kella 10.00-st kella 10.15-ni + 10 minutit kella 10.30-st kuni kella 10.40-ni + 5 minutit kella 11.15-st kella 11.20-ni), tuleb Korra p 18 alusel määrata kaitsjatasuks kohtuistungil osalemise eest 20 eurot, aga mitte 60 eurot. Seega tuleb määrata riigi õigusabi tasuks (koos käibemaksuga 20%) eelneva eest kokku 168 (100 + 20 + 20 = 140; 140-st 20% = 28; 140 + 28= 168) eurot. Korra p-de 52 ja 54 järgi hüvitatakse advokaadile või advokaadibüroo pidajale riigi õigusabi osutamisega seoses muuhulgas ka sõiduauto kasutamise kulud summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Esitatud taotluse järgi on advokaat kasutanud sõiduautot kohtusse sõitmiseks, s.o Valgast Võrru ja tagasi, ning seoses sellega läbinud 160 kilomeetrit. Seega tuleb määrata advokaadi sõidukulude hüvituseks (koos käibemaksuga 20%) 57,60 (2 x 80 x 0,3 = 48; 20% 48-st = 9,60; 48 + 9,60 = 57,60) eurot.
17. Kaitsja esitatud määruskaebus oli kokkuvõtlikult järgmine. Kaitsja võttis kohtuistungist täies ulatuses osa, mis sisuliselt tähendas seda, et läks kolmel korral kohtusaali istungi jätkamiseks (2 vaheaega, sh vaheaeg kohtuotsuse koostamiseks). Kuivõrd varasemalt, analoogses olukorras (üldmenetlus üleminekuga kokkuleppemenetluseks), pole kohus aktsepteerinud kaitsja taotlust, milles ei ole märgitud vaheaegu, siis koostas kaitsja tasutaotluse, jättes välja vaheaja. Kuna kaitsjale ei ole teada kohtuotsuse kuulutamisele eelneva vaheaja pikkus, esitas kaitsja n-ö viimase etapi ühe toiminguna, mis sisuliselt ei muuda arvestatud tasu suurust. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistungil oli 2 vaheaega ning sellega arvestas ka kaitsja tasutaotlust koostades. 2 3.
18. Kaitsja tasutaotlust läbi vaadates on maakohus liitnud erinevate kohtuistungi etappide minutid ning leidnud, et kohtuistung toimus kokku 0,5 tundi. Seega on maakohus teostanud kaitsja tasu arvestust minutipõhiselt, mis ei ole kooskõlas kehtiva tasukorraga. Selgituseks tuleb rõhutada, et kaitsja peab koostama tasu taotluse riigi õigusabi infosüsteemis, sisestades sellesse toimingute alguse ja lõpu ajad. Kuna maakohtu hinnangul tuleb vaheajad välja arvata, siis peabki kaitsja iga vaheaja lõppedes tegema uue kande iga istungi etapi alguse ja lõpu aja kohta. Toimingu ajaarvestus toimub automaatselt ning kaitsja ise arvutust ei teosta. Kuivõrd arvutus on pooltunni põhine kujunebki 3 kande (antud juhul II istungiosa kuni kohtuotsuse kuulutamiseni üks kanne eeltoodud põhjusel, kuid see ei muuda arvestuse loogikat) tasuks 3x0,5 tundi, summas 60 eurot ilma käibemaksuta. Tulenevalt eeltoodust on kaitsja jaoks kujunenud olukord, kus sõltumata sellest, kuidas taotlus esitada, on see maakohtu hinnangul siiski vale. Maakohtu määrusest (tasu pealdisest) ei nähtu, millist tasukorra punkti kaitsja on rikkunud. Kaitsjal puudub võimalus oletatavat kohtu loogikat järgides esitada tasu taotlust. Kaitsja saab lähtuda üksnes kehtivast tasukorrast ja riigi õigusabi infosüsteemis reguleeritud võimalustest. 3.
19. Kujunenud olukorra näitlikustamiseks võib näitena tuua praktikas aegajalt esinevat olukorda, kus üldmenetluse kohtuistung lükkub mingil põhjusel (isik ei ilmu) näiteks kolmel korral edasi. Sisuliselt kogunevad menetlusosalised kolmel korral ca viieks minutiks kohtusaali, et kuulutada vaheaeg ja istung edasi lükata. Sellistel puhkudel ei liideta kaitsja tasutaotlust läbi vaadates kohtusaalis veedetud minuteid, vaid kaitsja saab ainuvõimaliku lahendusena (tulenevalt infosüsteemi häälestusest) esitada tasu taotluse kolme pooltunni osas, st 60 euro ulatuses. Kaebuse esitaja selgitusi kinnitab ka asjaolu, et analoogset (minutipõhist) tasukorra tõlgendamist erinevates kohtumajades ja erinevate menetlejate puhul ei ole esinenud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruste ja määruskaebusega, leiab, et maakohus on lõppjäreldusena määranud õigesti kindlaks hüvitamisele kuuluvad riigi õigusabi korras tekkinud kaitsjatasu, kuid täiendab lisaks maakohtu põhistusi. Kaitsja määruskaebus kaitsjatasu suuruse muutmise osas jääb edutuks.
21. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, et vastavalt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi Kord) punktile 19 toimub tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Küll ei nõustu kohtukolleegium täies osas maakohtu väitega, et kohtuistungi vaheajal ei osuta kaitsja riigi õigusabi, mistõttu pole põhjendatud kohtuistungi vaheaja arvestamine kohtuistungi aja hulka. Kohtuistungi protokollist (köide 1, lk 26) tuleneb, et kohtuistung avati 10.
22. Esimese vaheaja tegi kohus 10.15 põhjusel, et sooviti arutada võimalust kokkuleppe sõlmimiseks. Selles kontekstis on ekslik maakohtu väide, et kaitsja ei osuta vaheajal riigi õigusabi, vaid täpselt vastupidi. Ka maakohus ise on sellega arvestanud, lugedes põhjendatuks 1 pooltunni ulatuses arvestada kaitsjatasu 20 eurot (lisandub käibemaks) kokkuleppemenetluse läbirääkimiste ja kokkuleppe sõlmimise osas, mis oli ka vaheaja põhjus. Vaheaeg lõppes 10.30, mil maakohtu istung jätkus asja arutamisega kokkuleppemenetluses. Taas tehti vaheaeg 10.40, mil kohus läks nõu pidama ja teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks poole tunni pärast. Ringkonnakohus on seisukohal, et kogu selle aja ulatuses alates kohtuistungi algusest 10.00 kuni nõupidamistuppa minemiseni 10.40 osutas kaitsja riigi õigusabi kokku 25 minuti jooksul ehk 1 pooltunni eest. 3 Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et kokkuleppemenetluse läbirääkimised ja sõlmimine on võtnud kaitsjal tasutaotluse kohaselt aega 25 minutit ehk kaitsja on selle eraldi toiminguna välja toonud. Kohtuistungiprotokolli kohaselt oli istungivaheaeg kokkuleppemenetluse sõlmimiseks 15 minutit. Vaatamata sellele, et tegemist on 10-minutilise erinevusega näeb Kord selle eest tasu 1 pooltunni ulatuses, s.o 20 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna kaitsja on selle eraldi välja toonud, siis ei saa seda arvestada kohtuistungi aja hulka, vaid maakohus on selle põhjendatult välja jätnud. Seejuures ka põhistatud määrusest võib välja lugeda, et maakohus on arvestanud eraldi kokkuleppemenetluse läbirääkimisi ja kokkuleppe sõlmimist, s.o 0,5 h tunni ulatuses ehk 20 eurot. Vaheaja osas 10.40 kuni 11.15 nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et tegemist on ajaga, mil kaitsja ei osutanud süüdistatavale riigi õigusabi. Riigi õigusabi osutamine jätkus 11.15-11.20, mil maakohus kuulutas otsuse. Seega on kaitsja osutanud riigi õigusabi 10.00-10.15, 10.30-10.40 ja 11.15-11.20 ehk kokku 1 pooltunni eest, s.o 20 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Seega tuleb kohtuistungil osaletud aja eest maksta kaitsjatasu kokku summas 20 eurot, sh käibemaks 4 eurot. Kaitsja toodud näide edasilükkamise osas ei ole asjakohane, sest räägib erinevatest aegadest, mitte ühel päeval toimunust. Seega kokku kuulub kaitsja taotlusest rahuldamisele süüdistusaktiga tutvumise ja kaitsetaktika koostamise eest 20 eurot, üldmenetluseks ettevalmistamise eest 80 eurot, kokkuleppemenetluse läbirääkimiste eest ja kokkuleppe sõlmimise eest 20 eurot ning kohtuistungi eest 20 eurot. Kokku 140 eurot, millele lisandub käibemaks 28 eurot ehk kokku 168 eurot. Samale seisukohale jõudis ka maakohus. Väljamõistetud sõidukulusid vaidlustatud ei ole.
23. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 189 lg-st 3, §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus kaitsja A. Vilti määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu
24. jaanuari ja
25. aprilli 2016 määrused sisuliselt muutmata, täiendades põhjendusi. Tiit Lõhmus Mati Kartau 4 Aarne Sarjas