← Eesti

5-21-23/2

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 5-21-23 8. november 2021

) § 54 lõike 7 punkt 4) ja kandidaadile nr 177 arvestatud hääletamissedelile kirjutatud registreerimisnumber ei olnud loetav (

§ 54lõike 7 punkt 5).

  1. Kaebaja esitas
  2. oktoobril 2021 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles ta palus tunnistada kehtetuks Otepää Valla Valimiskomisjoni
  3. oktoobri 2021 otsus ning kohustada Otepää Valla Valimiskomisjoni korraldama sedelite korduslugemine. Seda esiteks põhjusel, et vaatleja oli näinud, kuidas ühte sedelit loeti kaks korda. Teiseks tunnistati kaks hääletamissedelit kehtetuks põhjuseta, kuna kandidaadi number oli neile kirjutatud arusaadavalt ja valija tahe oli tuvastatav.
  4. Vabariigi Valimiskomisjon rahuldas
  5. oktoobri
  6. a otsusega nr 30 kaebuse osaliselt.
  7. Valla valimiskomisjonil puudus hääletamistulemuste kindlakstegemisel alus tunnistada kehtetuks hääletamissedel, mille jaoskonnakomisjon oli lugenud antuks kandidaadi nr 177 poolt (

§ 54lõike 7 punkt 5).

Hääletamissedelile kirjutatud registreerimisnumber 177 oli loetav ning numbrid 1 ja 7 eristusid äratuntavalt. Vabariigi Valimiskomisjon rahuldas selles osas kaebuse ja tegi Otepää Valla 5-21-23 Valimiskomisjonile

§ 12

lõike 2 punkti 1 alusel ettekirjutuse lugeda üle kandidaadile nr 177 antud hääled ja kehtetud sedelid. Valimiskomisjoni kohustati veel kord hindama, kas vaidlusalune hääletamissedel on kehtiv ning kas hääletamistulemuste protokollis on vaja muuta kandidaadile nr 177 antud häälte arvu ja kehtetute sedelite arvu. Kui Otepää Valla Valimiskomisjon loeb vaidlusaluse hääletamissedeli kehtivaks, ei muuda see Otepää valla valimistulemusi. 6. Otepää Valla Valimiskomisjon oli aga õigesti tunnistanud kehtetuks hääletamissedeli, mille jaoskonnakomisjon oli lugenud antuks kandidaadi nr 175 poolt, kuna hääletamissedelile kirjutatud registreerimisnumber oli parandatud (

§ 54lõike 7 punkt 4).

  1. Kaebaja väide ühe sedeli topelt lugemise kohta ei ole tõendatud. Hääletamistulemused tehti Otepää Valla Valimiskomisjonis kindlaks avalikult, kohapeal viibinud vaatlejad ei märkinud, et mõnda sedelit oleks loetud topelt. Häälte kolmandat korda lugemine saab toimuda vaid erandjuhul, kui on alust eeldada, et kolmandat korda lugemine võib muuta hääletamistulemust (näiteks sõltub üksikutest häältest mandaat) ja jaoskonna ning valla või linna valimiskomisjonide kindlaks tehtud hääletamistulemused erinevad. Kaebuses sellist olukorda ei kirjeldatud ja ühe sedeli tõttu mandaatide jaotus ei muutuks. Korduslugemine ei ole mõeldud olukordadeks, et avastada uusi vaieldavaid sedeleid. Kõik kahtlused peavad pärast teistkordset lugemist olema koos kaebusega esitatud ning uusi asjaolusid ei uurita. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
  2. Kaebaja esitas
  3. oktoobril 2021 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse, milles ta palub Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 30 tühistada.
  4. Kaebaja palub Riigikohtul tuvastada, et kehtetuks tunnistatud hääletamissedelile oli kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber 175, ning tunnistada kehtetuks Otepää valla hääletamistulemus kandidaadile nr 175 antud häälte arvu osas. Samuti palub ta kohustada Otepää Valla Valimiskomisjoni kandidaadile nr 175 antud hääled ja kehtetud sedelid üle lugema ja tegema hääletamistulemuste protokollis kohase muudatuse. Alternatiivselt palub ta kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni tegema uus otsus.
  5. Kaebaja arvates on number 175 hääletamissedelile kirjutatud arusaadavalt. Vaidlusalust numbrit ei ole parandatud, vaid täpsustatud keskmist numbrit. Valija asus kirjutama numbrit 3, kuid täpsustas oma tahet ja kirjutas
  6. Valijal on õigus täpsustada enda kirjutatud numbrit ning number ei pea olema kirjutatud laitmatult, määrav on valija tahe. Vabariigi Valimiskomisjon ei ole oma seisukohta põhistanud. Kaebaja soovib ka käekirja ekspertiisi tegemist hindamaks, kas hääletamissedelile on kirjutatud 175 või
  7. Lisaks palub kaebaja kohustada Otepää Valla Valimiskomisjoni korraldama häälte korduslugemine või kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni tegema uus otsus. Kaebaja arvates piisab häälte korduslugemiseks sellest, et on olemas põhjendatud kahtlus. Häälte korduslugemine võib muuta hääletamistulemust ja mõjutada mandaatide jaotust.
  8. Otepää vallas anti kokku 3531 häält, millest Eesti Keskerakond sai 4,93% ehk 174 häält. Koos alusetult kehtetuks tunnistatud hääletamissedeliga, millele oli märgitud kandidaadi registreerimisnumber 177, sai erakond 175 häält. Kui Riigikohus tuvastab, et kehtivaks tuleb lugeda ka vaidlusalune hääletamissedel numbriga 175, siis saab Eesti Keskerakond kokku 176 häält. Kui häälte korduslugemisel selguks, et topelt valesti loetud hääl oleks pidanud minema Eesti Keskerakonna kandidaadile, siis saaks erakond 177 häält ehk 5,0127% kõigist häältest. Sellisel juhul 2

(4)5-21-23 ületaks Eesti Keskerakond

§ 56

lõikes 3 ettenähtud 5-protsendilise künnise ja kaebaja saaks volikogu liikme mandaadi. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT

  1. Vabariigi Valimiskomisjon edastas kaebuse
  2. novembril 2021 Riigikohtule. Komisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb oma otsuses nr 30 esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kohtuasjas on vaidluse all kaks küsimust. Esiteks, kas Vabariigi Valimiskomisjon leidis õigesti, et Otepää Valla Valimiskomisjon tunnistas põhjendatult kehtetuks hääletamissedeli, mille jaoskonnakomisjon oli lugenud antuks Eesti Keskerakonna kandidaadi nr 175 poolt. Teiseks, kas Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud kohustama valla valimiskomisjoni Otepää vallas antud hääli kolmandat korda üle lugema.
  4. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoniga, et Otepää Valla Valimiskomisjon tunnistas vaidlusaluse hääletamissedeli, mille jaoskonnakomisjon oli lugenud antuks kandidaadi nr 175 poolt, õigesti kehtetuks. 16.

§ 56

lõike 7 punkti 4 sõnastus on selge ning selle kohaselt tuleb kehtetuks lugeda kõik hääletamissedelid, millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumbrit on parandatud. Seaduse mõttes parandamiseks tuleb kolleegiumi arvates lugeda ka numbri täpsustamine. Kandidaadi registreerimisnumbri parandamise puhul ei ole kandidaadi number üheselt arusaadav. Kuna sellisel juhul pole võimalik piisava kindlusega välja selgitada valija tõelist tahet, tunnistatakse hääletamissedel kehtetuks ning häält ei saa ükski kandidaat. Sellises olukorras ei aita valija tõelist tahet välja selgitada ka ekspertiis (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. novembri
  2. a otsus asjas nr 5-17-36/5, punkt 16). Vaidlusalusel hääletamissedelil olevat numbrit (täpsemalt kandidaadi registreerimisnumbri keskmist numbrit) on ka kolleegiumi arvates parandatud.
  3. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoniga ka selles, et puudus alus kohustada Otepää Valla Valimiskomisjoni lugema Otepää vallas antud hääled veelkord üle. Häälte korduslugemiseks on põhjust eelkõige juhul, kui ilmnevad asjaolud, mis viitavad häälte lugemisel toimunud seadusrikkumistele või vigadele, mis võisid mõjutada valimistulemust.
  4. Otepää vallas antud häälte lugemisel ja hääletamistulemuse kindlakstegemisel järgiti

§-s 55 sätestatud nõudeid ning ei ilmnenud asjaolusid, mis annaks põhjust kahelda hääletamistulemuse õigsuses. Hääli loeti avalikult, vaatlejate juuresolekul ning vaatlejad reeglite rikkumist ei sedastanud. Kaebaja väited selle kohta, et ühte sedelit loeti kaks korda, on paljasõnalised. Lisaks sellele saaks kaebajale soodne olla üksnes olukord, kus kaks korda loeti mõne teise nimekirja kandidaadi poolt antud häält ning korduslugemise tulemusel väheneks sellele kandidaadile antud häälte arv. Eesti Keskerakonnale antud häälte arvu see ei suurendaks. Kuigi see võiks suurendada Eesti Keskerakonnale antud häälte osakaalu kõikide Otepää vallas antud häälte hulgas, siis mitte sellisel määral, et Eesti Keskerakond ületaks valimiskünnise ning kaebaja saaks mandaadi. 19. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et puudub põhjus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 30 tühistamiseks. Tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punktile 2, jätab kolleegium J. Raidali kaebuse rahuldamata. 3

(4)5-21-23 (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.