Obsah (6)

§ 200§ 68§ 65§ 56§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-8178 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Va

§ 200lg 2 p 7,8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati A. Kaptejevile mõistetud põhikaristust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati A.

Kaptejevi eelvangistuses viibitud aeg 1.- 30. aprill 2014, s.o 1 kuu karistusaja hulka ja karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust A.

Kaptejevile Tartu Maakohtu

1. aprilli 2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-3447 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti A. Kaptejevile 3 aastat 10 kuud 27 päeva vangistus. A. Kaptejevi karistusaeg algas
2. novembril 2014 ja karistuse ärakandmine lõpeb
3. oktoobril
6. oktoobril 2016 edastas Tartu Vangla materjalid A. Kaptejevi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Maakohtu määrus
7. Tartu Maakohus jättis oma
8. novembri 2016 määrusega A. Kaptejevi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata elektroonilise järelevalve alla.
9. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et A. Kaptejevi varasem kuritegelik aktiivsus on olnud kõrge. Teda on korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, reaalset vangistust kannab teist korda. Varem on A. Kaptejevi suhtes kohaldatud ka leebemaid mõjutusvahendeid – vangistus jäeti katseajaga täitmisele pööramata. See ei avaldanud aga loodetud mõju ning A. Kaptejev pani toime uued kuriteod. Seejuures on tema kuriteod muutunud aja jooksul laadilt ohtlikumaks.
10. Selline käitumine viitab A. Kaptejevi kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute juurdumisele. Ta ei ole karistustest suutnud teha vajalikke järeldusi edaspidiseks eluks ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude soodusteguriks on tema puhul olnud ka impulsiivsus ja eneseregulatsiooni raskused, kuivõrd ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele ning võib oma eesmärkide saavutamiseks kasutada ka füüsilist vägivalda. Kinnipeetav on tunnistanud, et soovib tulevikus käituda seaduskuulekalt. Ta on leidnud endale elu- ja töökoha. Ta kavatseb elada rahulikult ja mitte suhelda endiste kaaslastega.
11. Ühelt poolt annab A. Kaptejevi sõnadele kaalu see, et ta läbis
12. aprill 2015 –
13. september 2015 sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning et alustas
14. septembril 2016 õpinguid Kroonuaia kooli
15. klassis. Teiselt poolt viitavad aga tema süstemaatilised distsipliinirikkumised vanglas sellele, et ka karistus ega taasühiskonnastav tegevus ei ole tema hoiakutele ja käitumisele vajalikku positiivset mõju avaldanud. Kui lisada juurde see, et A. Kaptejev on oma loomult riskiv, samuti tema terviseseisundist tulenev emotsionaalsus ja käitumise ettearvamatus, tema peaasjalikult vaid enda soovidest ning vajadustest lähtumine, siis on endiselt suur risk, et kinnipeetav jätkab vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut.
16. Positiivne on see, et A. Kaptejevil on pärast vabanemist olemas kindel elukoht ning et tal on päritoluperekonna näol olemas toetav võrgustik. Tal on võimalik asuda tööle OÜ-s XXX . Eelnevat kogumis hinnates leidis kohus, et A. Kaptejevi katseajaga tingimisi vabastamine allutamisega elektroonilisele valvele oleks käesoleval hetkel ennatlik ja pole põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes uute kuritegude toimepanemist. Arvestades varasema käitumiskontrolli mittetulemuslikkust ja seda, et A. Kaptejevil on probleeme ametnike seaduslikele korraldustele allumisega, ei ole kohtul veendumust selleski, et A. Kaptejev suudab alluda elektroonilise valve tingimustele. Määruskaebus
17. Tartu Maakohtu
18. novembri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse A. Kaptejevi kaitsja Valli Murde, kes palub Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega A. Kaptejev ennetähtaegselt tingimisi vangistusest vabastada elektroonilise järelevalve alla. 9.

§ 56lg-s 1 ettenähtud karistuse mõistmise eesmärgid on saavutatud.

Kaitsealune avaldas kohtule, et tema poolt ärakantud karistus on piisav selleks, et teha õigeid järeldusi oma edasise elu korraldamise kohta.

1. Kohus ei ole piisavalt arvestanud, et kaitsealusele on diagnoosiks pandud XXX, kaasuvaks haiguseks XXX. XXX tulenevad käitumuslikud, emotsionaalsed ja sotsiaalsed raskused. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et kaitsealune ei tunnista väärkäitumist, ametiisikutesse suhtub kohati üleolevalt. Viimati märgitust asus vangla seisukohale, et kaitsealusel puudub motivatsioon oma käitumist muuta. Samas iseloomustuses on toodud andmed, et kaitsealune käib psühhiaatri vastuvõttudel alates
2. eluaastast, on korduvalt viibinud statsionaarsel ravil psühhiaatriahaiglas. Töövõimekaotuseks määratud 80%, raske puue. Seega jättis kohus vastamata küsimusele, et kui kaitsealusel esineb XXX, siis kas on võimalik nõuda temalt enda käitumise muutmist selliselt, et see vastaks mõistliku inimese käitumisele.
3. Kinnipeetavate suhtes, kellel esinevad XXX ning kohanemishäired, mis kahjustavad inimese sotsiaalset tegevust ja XXX, oleks mõistlik rakendada selliseid mõjutusvahendeid, mis aitaksid neil resotsialiseeruda. On selge, et vangla tingimustes sellised võimalused puuduvad. Kaitsealusel on väike laps, keda ta väga armastab, loeb last endale jumala kingituseks.
4. Kohus jättis arvestamata, et kaitsealuse elukaaslane A.T. iseloomustab kaitsealust positiivselt. Elukaaslane on teadlik kaitsealuse minevikust ja arvab, et kaitsealuses elab nagu kaks erinevat inimest. Elukaaslasesse ja lapsesse suhtub ta väga hästi ja hoolitsevalt, kriminaalasjadest aga nähtub kaitsealuse agressiivsus ja empaatia puudumine teiste suhtes. Ülaltoodust nähtub samuti, et kaitsealune vajab spetsialistide abi, mida vangla tingimustes kaitsealusele tagada ei ole võimalik.
5. Kaitsealune leiab, et oleks õiglane ja seaduslik teda abistada, et ta saaks, arvestades temale pandud diagnoosi, tugevdada võimet sotsiaalses adaptatsioonis. See tuleneb otseselt põhiseaduse §-st 13, mille järgi igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Riigipoolne kohustuse realiseerimine antud asjas seisneks selles, et kaitsealune vabastataks tingimisi ennetähtaegselt, allutataks elektroonilisele järelevalvele ja ta hakkaks kohe saama ettenähtud ravi

§ 75lg 2 p 5 järgi.

See arvamus on rajatud arusaamisele, et on riigi huvides, et iga ühiskonnaliige oleks seaduskuulekas. Kaitsealune mõistab enda probleeme ja on valmis kriminaalhooldaja abiga muutma oma elustiili, et hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest. Seega nähtub ülaltoodust, et kõik

§ 76

lg 4 asjaolud on kaitsealuse suhtes positiivsed, v.a kuriteo toimepanemise asjaolud. Ei ole õiglane ega tulene

§-st 56, et kuriteo toimepanemise asjaolud kaaluvad üles teised,

§ 76lg-s 4 ettenähtud tingimused.

14. Kohus ületähtsustas toimepandud kuriteo asjaolusid. Kaitsealune on seisukohal, et just allutamine elektroonilise järelevalvega kriminaalhooldusele oleks talle väga kasulik, sest kriminaalhooldaja abiga läbiks ta ka vajalikud sotsialiseerimise programmid, mis võiksid anda talle täiendavalt vajalikke teadmisi ja oskusi edaspidiseks seaduskuulekaks eluks vabaduses. Kohus ei ole kaitsealuse ennetähtaegse tingimisi vangistusest vabastamise otsustamisel täitnud

§ 76lg-s 4 ettenähtud tingimusi ehk on jätnud arvestamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Järelikult ei ole kohtumäärus Kr

MS § 145 lg 3 p 1 mõttes piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohtu seisukoht

1. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu
2. novembri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st
3. Tartu Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
4. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides

§ 76lg-s 1 p-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid.

Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning negatiivsed faktorid ei kaalu üle positiivset, mistõttu ei ole maakohus A. Kaptejevit ennetähtaegselt vangistusest vabastanud elektroonilise järelevalve alla. A. Kaptejevi ennetähtaegse vabastamise välistavad

§ 76

lg-t 4 hinnates eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, varasem elukäik ja süüdlase isik ehk A. Kaptejevi käitumismustrid. Jättes isiku ennetähtaegselt vabastamata, kuigi teda positiivselt iseloomustavaid tegureid on palju, peab kohus seda veenvalt põhjendama (Riigikohtu kriminaalkolleegium 3-1-1-59-14, punktis 10.2). Tartu Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on A. Kaptejevi puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.

1. Maakohus on arvestanud positiivsete faktoritena, et A. Kaptejevil on vabanemisel elu- ja töökoht, ta soovib edaspidi käituda õiguskuulekalt. Tal on olemas toetav lähivõrgustik perekonna, elukaaslase ja poja näol ning ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja alustas õpinguid Kroonuaia kooli
2. klassis. Ka määruskaebuses on antud positiivsed faktorid välja toodud, kuid nähtuvalt asjaoludest esineb A. Kaptejevi puhul ka mitmeid negatiivseid asjaolusid.
3. A. Kaptejev on kriminaalkorras karistatud kahel korral, tema käitumine on ajas muutunud ohtlikumaks. Ta allus käitumiskontrollile, kuid pani käesoleva kuriteo – röövimise - toime grupis ja relvaga ähvardades, rikkudes käitumiskontrolli tingimusi. Vanglas on A. Kaptejev süstemaatiline distsipliinirikkuja, kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 16 (vahemikus 11.12.2015 - 23.09.2016). Kuritegeliku käitumise peamisteks soodusteguriteks on tema vaimne tervis ja sellega seotud impulsiivsus ning eneseregulatsiooni raskused. Tartu Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et A. Kaptejevi käitumine vangistuses näitab, et ta ei taha ennast muuta isegi vanglas olles. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 39% ning vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 59%, tegemist on kõrge riskiprotsendiga. Ringkonnakohus peab oluliseks välja tuua, et ka Tartu Vangla ning prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
4. Kaitsja on määruskaebuses toonud välja, et kohus ei ole arvestanud A. Kaptejevi diagnoosiga (XXX), samuti ei ole kohus vastanud küsimusele, et kui kaitsealusel esineb XXX, kas siis on võimalik nõude tema enda käitumise muutmist selliselt, et see vastaks mõistliku inimese käitumisele. Kaitsja hinnangul puuduvad vanglatingimustes sellised mõjutusvahendid, mis aitaks resotsialiseeruda. Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et käesoleval juhul ei ole tegemist KrMS § 425 olukorraga, mille kohaselt tuleb isik vanglast ennetähtaegselt vabastada haiguse tõttu. A. Kaptejevi puhul ei esine sellist seisundit, mistõttu tuleks ta tervislikel põhjustel vabastada vangistusest ennetähtaegselt. A. Kaptejev on osalenud resotsialiseerimisprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“, samuti on vanglas psühhiaatrid ning arstid, kelle abi on vangidel võimalik kasutada oma haiguste ravimiseks ja kontrolli all hoidmiseks.
5. Määruskaebaja leiab, et ei ole õiglane ega tulene

§-st 56, et kuriteo toimepanemise asjaolud kaaluvad üles teised

§ 76

lg-s 4 toodud tingimused, mistõttu ei ole määruskaebaja seisukohalt maakohus kohtumäärust piisavalt põhjendanud. Nähtuvalt eeltoodust ning maakohtu järeldustest on A. Kaptejevi puhul hinnatud kõiki asjaolusid kogumis tulenevalt

§ 76lg-st 4, mistõttu ei ole määruskaebaja väide kohane.

Ringkonnakohus leiab, et A. Kaptejevi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleks käesoleval juhul ennatlik ning seetõttu jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau