4-19-4174/12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2019.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas 4-19-4174 Väärteoasja number Kohtukoosseis Sekretär Väärteoasi Kaebuse esitaja Kaebuse esitaja esindaja Kohtuvälise menetleja esindaja Resolutsioon: Kohtunik Katre Poljakova Triin Pilberg T.G Harju Maakohtule 05.08.2019.a esitatud kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi väärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 19.07.2019.a koostatud otsusele väärteoasjas nr 2303,19,001354; T.G, isikukood: XXX, xxxx, e-post: xxxx Vandeadvokaat Ene Ahas, Advokaadibüroo Pormeister, Keskväljak 3 Kärdla/Põhja pst 5, Tallinn; PPA PP korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Triinu Riigor Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2, §-st 133, §-st 134 otsustas:
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
3. juuli 2019.a otsus väärteoasjas nr 2303,19,001354 osas, millega T.G’i karistati liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks.
4. Teha selles osas uus otsus, millega karistada T.G LS § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 (kaheks) kuuks. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel.
5. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
6. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb juhiluba loovutada Maanteeametile viie tööpäeva jooksul pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav
7. novembril 2019.a. Vaidlustatud väärteootsus ja kohtule esitatud kaebuse asjaolud: Politsei – ja Piirivalvemati Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant K. Palits 19.07.2019.a koostas T.G suhtes väärteoasjas nr 2303,19,001354 otsuse, millisega karistati T.G LS § 69 lg 3 normide rikkumise ja LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 6 kuuks. Nimelt on T.G-le etteheidetud seda, et tema 01.07.2019.a kella 09:39 ajal xxxx juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg. Märgitud väärteootsusest nähtub, et kohtuväline menetleja asus seiskohale, et menetlusväline isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, väärteoprotokoll, milline viimase suhtes koostati on õige ja väärteomenetluse lõpetamiseks alused puudusid. Menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteootsuses märgiti, et viimase alkoholisisaldust väljahingatavas õhus mõõdeti mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST, mis omas kehtivat tattlust ja mõõtmist teostas koolituse läbinud pädev politseiametnik, mõõtmisel järgiti mõõtemetoodikat, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise protseduuri ning mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Kohtuväline menetleja asus väärteootsust tehes seisukohale, et mõõtetulemus on jälgitav ning MõõteS § 5 lg 1 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Samuti märgiti väärteootsuses ära, et menetlusalune isik esitas vastulause, kus viimane selgitas juhtimisõiguse vajalikkust. Kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine nii suures ulatuses alkoholipiirmäära ületavas seisundis on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, märkides, et juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteootsuses juhiti tähelepanu asjaolule, et tõendusliku alkomeetri väljatrükilt nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku organismis lubatud alkoholipiirmäära ületamine. Isikul tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,45 mg, millest arvati maha laiendmääramatus 0,05 mg liitri kohta ja tulemuseks saadi 0,40 mg liitri kohta. Kohtuvälise menetleja hinnangul tegemist ei olnud alkoholi jääkidega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10 - 0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Väärteootsuses otsuse koostaja märkis, et arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidi menetlusalune isik teadma ja tajuma oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Menetlusalusele isikule karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, võttis arvesse kõiki karistuse mõistmisel olulisi asjaolusid, karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning rikkuja isikut. Tähelepanuta ei jäetud teadmist, et Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalust isikut korduvalt karistatud liiklusalaste nõuete rikkumiste eest, sh KarS § 424 järgi. Kohtuvälise menetleja hinnangul määratud karistused ei olnud mõjutanud isikut liikluses seaduskuulekalt käituma ning väärteootsuses märgiti, et T.G jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Väärteootsuse koostaja hinnangul, selline menetlusaluse isiku käitumine näitab viimase ilmset üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja -reeglitesse ning hoolimatut suhtumist oma teosse teo toimepanemise ajal. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest asus menetleja seisukohale, et järjekordse rahatrahvi määramine menetlusalusele isikule ei avalda soovitud mõju ning tema suhtes tuleb kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Väärteootsuses märgiti, et eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et lubatud alkoholipiirmäära ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Üldpreventsiooni arvestades võib teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendada teiste liiklejate turvatunnet. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale laekus 05.08.2019.a kaebuse esitaja T.G esindaja vandeadvokaat Ene Ahas koostatud kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.07.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2303,19,
8. Märgitud kaebuses selgitatakse, et T.G ei nõustu kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsi 19.07.2019 otsusega väärteoasjas nr 2303,19,001354 määratud karistuse osas - mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 kuuks ära võtmine ning taotleb nimetatud otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist määrates karistuseks rahalise karistuse. Kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine nii põhikaristusena, kui ka lisakaristusena on ülemäära range ega ole proportsionaalne T.G poolt toime pandud õigusrikkumisega. Kaebaja hinnangul kohtuväline menetleja on ekslikult ja kiirustades asunud seisukohale, et T.G-le varasemalt määratud karistused ei ole mõjutanud teda liikluses seaduskuulekalt käituma ning, et T.G jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtu tähelepanu juhitakse sellele, et Karistusregistrist nähtuvalt on T.G küll kahetsusväärselt korduvalt karistatud, kuid kõigi õigusrikkumiste eest määratud karistused on kantud ning tegemist pole liiklusalaste õigusrikkumistega. KarS § 424 alusel on karistusregistri andmete kohaselt karistatud T.G varasemalt ühel korral, s.o 18.02.2010.a. Antud juhul pani T.G toime rikkumise 01.07.2019.a s.o ca 9,5 a hiljem. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik eelnimetatule tuginedes järeldada, et T.G määratud karistused ei mõjuta õiguskuulekalt käituma. Samuti, et T.G korduvalt paneb toime liiklusalased õigusrikkumisi ja ta näitab oma käitumisega üles üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja – reeglitesse ning hoolimatut suhtumist oma teosse teo toimepanemise ajal ning, et T.G ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka vastutuse võtmist. Sellised järeldused on kaebuse esitaja ning tema esindaja hinnangul täiesti ebaõiged ja vastuolus karistusregistri päringu vastusega, millele menetleja on tuginenud vaidlustatud otsuse tegemisel. Samuti on asutud seisukohale, et kohtuväline menetleja ei võtnud karistuse määramisel arvesse, et T.G´l tuvastatud joove ei olnud kõrge, üksnes 0,2 promilli kõrgem arvates millest on sätestatud väärteokorras karistamine. Kohtuväline menetleja ei võtnud karistuse määramisel arvesse T.G´i vastulauset ja kahetsust. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et T.G avaldas koheselt, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole tema puhul õiglane ega kohane karistus, kuna see tooks kaasa töötuks jäämise tööülesannete täitmiseks vajalik juhtimisõigus, kehtivate juhilubade olemasolu - ja mõjutab oluliselt perekonnaelu - teeks võimatuks või vähemasti raskendab väga oluliselt lapse emaga sõlmitud suhtluskorra täitmist. Kaebuses märgitakse, et suhtluskorra kohaselt on lapse transport T.G korraldada. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse jõustumise korral pole T.G võimalik nõuetekohaselt suhtluskorda täita ega kohtuda lapsega, mis kahjustab lapse heaolu ja tekitab ka lisapingeid lapse ema A P-E. Kuna tegemist on väikelapsega, siis on sõiduki kasutamine hädavajalik. Juhul, kui T.G kaotab töökoha, siis pole võimalik täita ka lisatud suhtluskorra kokkuleppes sisalduvat kokkulepet lapse ülalpidamiskohustuse täitmise kohta, mis ei ole kahtlemata lapse huvides. Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Ene Ahas märgib kohtule esitatud kaebuses, et kokkuvõttes ei arvestanud kohtuväline menetleja karistuse määramisel nõuetekohaselt KarS § 56 lg 1 sätteid ja jättis põhjendamatult arvesse võtmata T.G vastulause aluseks olevad asjaolud, mh kergendavad asjaolud ja põhjendused, mis viis ebaõige ja ebaõiglase otsuse tegemiseni. Puudus seaduslik alus määrata T.G-le kõige rangemas määras karistus olukorras, kus esinevad alused rahalise karistuse määramiseks. Kohtule antakse teada, et T.G soovib osaleda kohtuistungil. Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 11.09.2019.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja T.G kinnitas, (tl 22) T.G selgitas kohtus, et Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele väärteoasjaolude toime panemise kohta selgitas T.G , et sõitu alustas ta xxxx, soovis minna xxxx, arvas, et ta on kaine. Eelmine õhtul oli ta ära tarvitanud kahe peale 0,5L Jägermeistrit. Kinnitab ta seda, et kunagi on teda samalaadse teo eest korduvalt karistatud, samuti on teda karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Ta väga kahetseb, et niimoodi rooli istus, enne rooli minemist ta enam alkoholi ei tarbi ning lubab, et kontrollib end alkomeetriga. Kaebuse esitaja T.G kinnitas kohtuvälisele menetlejale, et Xxxx töötamiseks on tal vaja juhtimisõigust, samuti maksab ta talle varasemalt määratud rahatrahve. Kui juhiload ära võetakse, jääb ta töötuks, väike 3-aastane laps jääb rahadest ilma, lapse ema peab siis üksi rabelema, et laps saaks süüa ja riided selga. (tl 22-23). Kohtuvaidluste käigus T.G midagi öelda ei soovinud. (tl 29) Kaebus esitaja esindaja vandeadvokaat Ene Ahas märkis, et kohtule on kaebus on esitatud, sest T.G-le määratud karistus on põhjendamatult rangemas määras, pole arvesse võetud kergendavaid asjaolusid. Kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et T.G tunnistab oma süüd, õigusrikkumise põhjuseks oli see, et usaldas oma sisetunnet ja ei kontrollinud oma olekut alkomeetriga. Joove, mis tuvastati, ei olnud ülemäära kõrge, tuvastatu 0.4 mg väljahingatavas õhus, lubatud on 0.1 mg. T.G on juhilubade olemasolu hädavajalik, et täita oma töökohustusi, ilma lubadeta on suur tõenäosus, et peab ta vahetama töökohta. T.G on üks ülalpeetav, laps. Töökoht on viimasele vajalik ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning lapse emaga kokku lepitud suhtluskorra täitmiseks, seetõttu paluvad nad karistuse vähendamist. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 01.10.2019.a toimunud kohtuistungil kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja volitatud esindaja vandeadvokaat Ene Ahas jäi kohtule esitatud kaebuse juurde, paludes määrata T.G-le kergem karistus. Kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et kaebuse esitaja ei vaidlusta teo toimepanemist, kaebuse esitaja on tegu kahetsenud puhtsüdamlikult, kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse määramisel ei ole võtnud arvesse viimase kahetsust kergendava asjaoluna. Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Ene Ahas asus seisukohale, et vaatamata sellele, et T.G on varasemalt rikkumisi toime pannud, tuleks siiski arvestada käesolevat aega. T.G töölepingu olemasolu lükkab ümber KVM seisukoha, et rahalise karistuse määramine on välistatud ainuüksi põhjusel, et tal puudub töökoht ja sissetulek. (tl 28-29) Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor kohtulike vaidluste käigus asus seisukohale, et menetlusalusele isikule määratud karistus vastab toimepandud süü suurusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huvidega ja avaldab eripreventiivset mõju. Juhile keelatud seisukorras mootorsõiduki juhtimine T.G polnud esmakordne, viimasel on varasemalt üsna mitu samalaadset kogemust, mis oleks pidanud sundima T.G ettevaatlikkusele. Kohtuväline menetleja ei pidanud eluliselt usutavaks, et juht, kes on teadlikult ja tahtlikult viinud end keelatud seisundisse, järgmisel päeval sõidab mootorsõidukiga ja tal tuvastatakse alkoholikogus 0,45 mg/l kohta ei taju seda, et ta on juhile keelatud seisundis. Kohtuväline menetleja asus seiskohale, et kahtlemata menetlusalune isik küll tajus, et on keelatud seisundis kuid lootis, et vahele ei jää. Menetlusaluse isiku suhtes - rahatrahv karistusliigina - on käesoleval juhul end ammendanud need ei ole isikule mõju avaldanud. T.G on varasemalt suhtunud trahvide maksmisesse ükskõikselt, trahvid on pööratud sundtäitmisele ehk isikut on pandud tegema üldkasulikku tööd. Kui T.G-le järjekordne rahatrahv määrata, siis puudub kindlus, et ta selle ka täidab ja usk, et kui teda karistada kergema liigilise karistusega, ta sellist õigusrikkumist enam toime ei pane. Kohtulike vaidluste käigus kohtuväline menetleja juhtis kohtu tähelepanu teadmisele, ete menetluse infosüsteemi väljatrüki järgi on samuti käesoleval aastal Hiiumaal T.G suhtes alustatud menetlust seoses keelatud seisundis Kohtuväline menetleja märkis kohtus, et T.G-lt juhtimisõiguse äravõtmine seab isikule mõjusaid piiranguid, piirab tema liikumisvabadust. Isik on väitnud, et juhtimisõigus on vajalik, et täita tööülesandeid, et teenida elatist ja pidada üleval last. Need asjaolud on isikule teada olnud enne õigusrikkumist. Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine on äärmiselt ohtlik, märgitud teoga kaasnevad tihiti traagilised tagajärjed. Kohtuväline menetleja leidis, et T.G suhtes on tehtud õige otsus, õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, kohtuväline menetleja palus kohtul jätta T.G esitatud kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuistungil avaldas ja uuris kohus järgmisi väärteoasjas kogutud tõendeid ja nimelt: T.G suhtes Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvur J. Larin 01.07.2019.a koostatud väärteoprotokolli AB 1565826, väärteoasjas 2303,19,001354; (väärteotoimik tl 1) 01.07.2019.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, millisest nähtub, et märgitud kuupäeval kella 09:30 ajal oli menetlusele allutatud isikuks T.G , kellel tuvastati indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 plus nr A418885 kasutades alkoholijoove 0,42 mg/l; (väärteotoimik tl 2) Sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsust, millisest nähtub, et 01.07.2019.a kõrvaldati T.G mootorsõiduki xxxx reg nr xxxx juhtimiselt, sest oli alus arvata, et viimase vere või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et ta on joobeseisundis; (väärteotoimik tl 3) Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST mõõtetulemuse väljavõtte (alkomeetri taatlustunnistus TTRC-19-00030), millest nähtub, et T.G mõõdeti 01.07.2019.a kella 09:46-09:52 ajal alkoholijoobeks (lõplik tulem) 0,40 mg/l kohta; (väärteotoimik tl 56) Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST taatlustunnistuse koopia; (väärteotoimik tl 7) T.G suhtes 19.07.2019.a väljastatud karistusregistri õiend. Isiku karistusandmetest nähtub, et T.G on varasemalt karistatud nii väärtegude kui ka kuritegude toimepanemise eest; (väärteotoimik tl 9-13) Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 19.07.2019.a väärteoasjas nr 2303,19,001354 otsust, millisega T.G karistati LS § 69 lg 3 rikkumise ja LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks; (väärteotoimik tl 15-17) Koopiat T.G ning Xxxx OÜ vahel sõlmitud töölepingust, millisest nähtub, et märgitud ettevõtte ja T.G vahel on sõlmitud tööleping alates 01.05.2018.a ja on tähtajatu. Töötaja põhilisteks tööülesanneteks on maaparandus ja torutööd, mis tehakse Xxxx OY kaevandusobjektil xxxx xxxx Vabariigis; (tl 30-32) Xxxx OÜ juhatuse liikme R. R poolt väljastatud tõend selle kohta, millises
9. juulil 2019.a kinnitatakse, et Xxxx OÜ töötaja T.G on hädavajalik tööülesannete täitmiseks kasutada sõidukit ja sellest tulenevalt on nõutav kehtiva B-kategooria juhiloa olemasolu. Juhtimisõiguse peatamine toob kaasa töösuhte lõppemise; (tl 5-6) Kokkuleppe koopia. Märgitud dokumendist nähtub Kaebuse esitaja T.G ja A P-E on kokku leppinud nende ühise alaealise lapse A suhtlemiskorra isa T.G-ga; (tl 8) Volikirja koopia, millisest nähtub, et T.G ja vandeadvokaat Ene Ahas vahel on sõlmitud õigusteenuse osutamiseks leping; (tl 10) Kohtuotsuse põhjendused Kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega on leidnud tõendamist, et T.G on 01.07.2019.a kella 09.39 ajal juhtis xxxx mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg. T.G süü on tõendamist leidnud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (originaaltoimik tl 2), millest nähtub, et 01.07.2019.a kell 09:39 T.G indikaatorvahendiga mõõdetud alkoholijoove 0,42 mg/l. Täiendavalt on T.G alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr AF-
10. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt tuvastati T.G väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,45 mg/L kohta, kuid arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/L, on lõplikuks mõõtetulemuseks 0,40 mg/L kohta (originaaltoimik tl 5). Mõõteseade omas kehtivat taatlustunnistust (originaaltoimik tl 7), mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodikat, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ning mõõtmistulemus on jälgitav. Menetlusaluse isikuna üle kuulatud T.G kinnitas kohtule, et alkoholi tarbis eelmisel õhtul, hommikul ise arvas, et on kaine, alkomeetriga enne rooli istumist ei kontrollinud. Kohtu hinnangul neid tõendeid kogumis hinnates on tõendamist leidnud, et T.G on juhtinud mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, rikkudes seega Liiklusseadus § 69 lg 3 sätteid, pannes toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. T.G on kohtuvälise menetleja otsusega karistatud põhikaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Nimetatud otsust on vaidlustanud menetlusalune isik T.G ja tema kaitsja just menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas, kuna peavad karistust põhjendamatult raskeks. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja karistuse liigi valikul põhjalikult kaalunud karistuse mõistmise üldaluseid, aga arvestanud ka üld- ja eripreventiivsete kaalutlustega. Kohtuväline menetleja märkis otsuses, et T.G poolt toimepandud väärtegu oli enamohtlik, ta pani rooli istudes ohtu lisaks endale, ka teised liiklejad, samuti on karistusregistri andmetel T.G korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, sh KarS § 424 järgi. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole määratud karistused mõjutanud menetlusalust isikut seaduskuulekalt käituma ning ta jätkab süütegude toimepanemist. Kaitsja hinnangul on selline kohtuvälise menetleja väide paljasõnaline ja ei vasta tegelikkusele. Kaitsja möönab, et T.G küll kahetsusväärselt korduvalt karistatud, kuid kõigi õigusrikkumiste eest määratud karistused on kantud ning tegemist pole liiklusalaste õigusrikkumistega. KarS § 424 alusel on karistusregistri andmete kohaselt karistatud T.G varasemalt ühel korral, s.o 18.02.2010.a. Antud juhul pani T.G toime rikkumise 01.07.2019.a s.o ca 9,5 a hiljem. Kohus märgib, et Karistusregistri andmete kohaselt on T.G viimati karistatud KarS § 424 alusel mitte 2010.a nagu märkis kaitsja, vaid Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja Kärdlas otsusega 28.04.2015.a, kusjuures KarS § 424 ettenähtud kuriteo oli ta toime pannud 31.05.2014.a. Kohtuotsusega mõisteti T.G-le kuritegude kogumi eest liitkaristuseks vangistus 2 aastat, mida ei pööratud täitmisele KarS § 74 lg 1 alusel katseajaga kolm aastat, kuni 27.04.2018.a, nimetatud karistus on 18.08.2016 otsusega liidetud uute kuritegude eest mõistetud karistusele ning ümber arvestatud üldkasulike töö tundideks. Seega oli T.G käesolevas asjas süüksarvatava väärteo toimepanemise ajal kehtiv kriminaalkaristus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Samuti on T.G Karistusregistri andmetel 18 kehtivat väärteokaristust, millest enamus on määratud liikluseeskirjade rikkumisega seotud väärtegude eest, kusjuures karistustena on määratud nii rahatrahve, kui ka arestipäevi ning samuti on mõistetud aresti asendatud üldkasuliku töö tundidega. Kohus arvestades T.G varasemaid karistusandmeid, seda et isikul on kehtivad karistused nii mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid ka erinevat liiki kehtivad karistused väärtegude, sh liiklusalaste väärtegude eest, on põhjendatud teha järeldus, et isik ei ole oma varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud väärtegude toimepanekut. Arvestades, et T.G suhtes on kõik eriliigilised karistused ära katsetatud, miski neist ei ole suutnud teda mõjutada süüteo toimepanemisest hoiduma, siis on põhjendatud käesolevas asjas arutusel oleva väärteo eest temale põhikaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamine. Samas on kohtule esitatud tõendeid, mis iseloomustavad T.G tööalast situatsiooni, seda, et ta töötab xxxx Vabariigis ning tema tööülesanded on seotud sõiduki juhtimisega, siis leiab kohus, et eripreventiivselt piisab tema suhtes karistusest, mis on sanktsiooni alammäära lähedal, lootuses, et see meede mõjutab isikut tulevikus seaduskuulekalt käituma. Seega tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, T.G-le mõistetud karistuse osas ning teeb uue otsuse isiku olukorda raskendamata, mõistes T.G-le LS § 224 lg 2 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmis kaheks kuuks. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/