lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp juhtivmenetleja Enel Kuiv. Menetlusalune isik: J.D ; ik: XXX; elukoht: xxxx; e-post: xxxx. Menetlusaluse isiku esindaja: K N (ik xxxx; e-post: xxxx) RESOLUTSIOON 1. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras Jätta J.D kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs 10.04.2019 otsusele nr xxxx J.D karistamises
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks rahuldamata. 1 2. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs 10.04.2019 otsus nr xxxx J.D karistamises
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks muutmata ja tühistamata.
sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. 5. Asitõend: 1 DVD plaat videosalvestusega, mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg 1 alusel toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs 10.04.2019.a. otsusega nr xxxx karistati J.D
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanmise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et J.D juhtis 21.03.2019.a. kell 10:38 ajal xxxx maakonnas xxxx linnas xxxx teel (xxxx mnt ja xxxx tee vahel) mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx asulasisesel teel kiirusega 92 km/h +/- 3 km/h, millega ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 39 km/h, kuivõrd sellel teelõigul oli lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h, millega rikkus
lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik alljärgneva kaebuse Menetlusalune isik viitab, et tal puuduvad varasemad täitmata karistused ning 35 aastase juhistaaži jooksul ei ole ta põhjustanud ega osalenud üheski avariis. Menetlusalune isik peab olukorda kahetsusväärseks. Menetlusalune isik tegutseb ettevõtjana ja tema töökoht asub xxxx vallas ning tema sissetulek sõltub otseselt tema igapäevaste tegutsemiste tulemustest. Hetkel on käivitamisel uue poe avamine xxxx, mis eeldab pidevat sõitmist, seega on hädavajalik auto kasutamine sissetuleku teenimise tagamiseks pere ainukese toitjana. Menetlusaluse isiku leibkonda kuulub mittetöötav elukaaslane ja kaks alaealist last vanuses 6 ja 9 aastane. Menetlusalune isik transpordib 6 aastast last xxxx asuvasse lasteaeda (elukoht xxxx) ja 9 aastast last xxxx. Transpordi võimaluseta jäämine halvendaks ja raskendaks menetlusaluse isiku toimetuleku võimalust, kui ka leibkonna teiste liikmete toimetulekut. Lisaks on menetlusalusel isikul lähiajal läbi teinud südame operatsiooni ja astmehaigest ema, kes elab xxxx ning menetlusalune isik on pidanud aitama ema meditsiiniasutusse transportimisel. Samuti leiab menetlusalune isik, et otsuse tegemisel ei ole arvestatud kergendavat asjaolud – puhtsüdamlikku kahetsust. Menetlusalune isik märgib, et antud rikkumine fikseeriti teelõigul, kus on ajajooksul muudetud kiirusepiirangut. Väärteo toimepanemise ajal valgustatud piirkiiruse liiklusmärke ei olnud. Seega on liikluskorraldus olnud antud teelõigul muutlik ja osaliselt segadusse ajav. Menetlusaluse isiku hinnangul on kohtuväline menetleja karistuse määramisel liialt arvestanud üldpreventiivseid eesmärke, mitte eripreventiivset eesmärki. Samuti leiab menetlusalune isik, et tema teos puudus vahetu oht. Nimelt menetlusalune isik liikus liiklusvooga kaasa ja tal puudus kokkupuute võimalus jalakäijatega ning reaalset ohtlikku olukorda või kahju ei tekkinud. Lähtudes eeltoodust, palub menetlusalune isik määrata talle karistuseks rahatrahv või alternatiivselt määratud karistuse kergendamist, s.o. mootorsõiduki 2 juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuulise tähtaja lühendamist võimalikule lühimale tähtajale. Samuti menetlusalune isik soovib, et asja lahendatakse kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Samuti kohtuväline menetleja asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puuduvad. Nimelt menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 39 km/h võrra, kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik Ragnar Jänes on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusmõõteseadet LaserCam 4, seerianumbriga LE0273. Antud kiirusmõõteseade LaserCam 4, seerianumbriga LE 0273 omab taatlustunnistust TTRS 19/00038 ja taatlus on teostatud 19.02.2019.a. kehtivusajaga 1 aasta. Seega 21.03.2019.a. kell 10:38 omas kiirusmõõteseade kehtivat taatlustunnistust. Tehnilise Järelevalve Amet on tunnistanud seadme vastavaks Eesti õigusaktide nõuetega ja see tüübikinnitustunnistus kehtib kuni 11.12.2023.a. Väärteo eripära arvestades sõltub süü suurusele antav hinnang esmalt kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki liikumiskiirusest, ehk numbrilisest näidust ning sellest tulemusest tuleneb ka süüteole antav karistusõiguslik hinnang ehk
Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur (39 km/h), et see pidi olema menetlusalusele isiku poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda. Seega menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Liikluskorralduse muudatus xxxx tee xxxx tee ja xxxx mnt vahelisel teelõigul kehtib alates juunist 2018 ning kellaajaliselt on ajavahemikul 07:00 – 19:00 lubatud suurim liikumiskiirus antud teelõigul 50 km/h. Menetlusalune isik ületas lubatud suurimat liikumiskiirust määral, mida saab lugeda suureks isegi siis, kui lubatud suurim liikumiskiirus oleks olnud varasema liikluskorralduse kohaselt 70 km/h.
lg 1 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h.
lg 1 kohustab juhti järgima § 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.
lg 2 sätete kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhti lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (s.o kuni 400 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistusliigi valikul kohtuväline menetleja arvestas süü suuruse kui sellega, et menetlusalusel isikul on karistusregistri väljavõtte kohaselt 2 kehtivat väärteokaristust lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Rikkumised on toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul (
lg 2 15.12.2018 ja
See näitab, et rahatrahv, kui karistusliik on menetlusaluse isiku mõjutamiseks ennast ammendanud ja tuleb rakendada raskemaliigilist karistust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kaebuse esitaja viitas, et teos puudus vahetu oht. Kiirusemõõtmisel salvestatud heli- ja videosalvestuselt nähtub, et menetlusalune isik liikus kiiremini kui teised samas suunas liikuvad mootorsõidukid. Sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati võimlaik, et see oht realiseerub. Hoolimatu suhtumine liiklusseaduse nõuete täitmisesse võib viia traagiliste tagajärgedeni. Eripreventiivselt aitab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et lubatud liikumiskiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja temale sobivaim karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõikidele liiklejatele näidata, et liiklusreeglite eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt palub menetleja kaebuse jätta rahuldamata. 3 Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse antud kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ja kohtule edastatud väärteotoimikuga, asub alljärgnevale seisukohale. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kiirusmõõteseadme seadme salvestusest ja videosalvestuselt nähtub, et menetlusaluse isiku J.D juhitud sõiduki Xxxx reg. märgiga xxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 21.03.2019.a. kell 10:38:08 kiirusmõõteseadet LaserCam 4, seerianumbriga LE 0273, milline oli taadeldud (taatlustunnistus TTRS-19/00038). Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks 92 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 89 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 39 km/h. Kiirusmõõteseadmele LaserCam 4 taatlus oli teostatud 19.02.2019.a. kehtivusajaga 1 aasta, seega 21.03.2019.a. kell 10:38 omas kiirusmõõteseade kehtivat taatlustunnistust. Mõõtmist teostas politseiametnik Ragnar Jänes, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusmõõteseadet LaserCam 4, seerianumbriga LE0273. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 39 km/h, siis rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Kaebuse esitaja palub otsuse tühistada ja määrata karistuseks rahatrahv või alternatiivselt määratud karistuse kergendamist, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuulise tähtaja lühendamist võimalikule lühimale tähtajale. Kohus juhib menetlusaluse isiku tähelepanu 4 asjaolule, et liiklusalane väärtegu on tuvastatud mõõtevahendi näiduga ja videosalvestusega. Hilisem kaebuse esitaja seisukoha kohaselt, et rikkumine fikseeriti teelõigul, kus aja jooksul on muudetud kiirusepiirangut või peale väärteootsuse koostamist on paigutatud antud teelõigule valgustatud piirkiiruse liiklusmärgid ei muuda menetlusaluse isiku poolt toimepandud liiklusalast rikkumist kuidagi olematuks, samuti ei vähenda menetlusaluse isiku süüd. Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati
lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni ning
lg 5 p 1 kohaselt võib kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära 2/3 määras. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Arvestades süüteo asjaolusid, et mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur (39 km/h) pidi see olema menetlusaluse isiku poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda, siis leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et antud väärtegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 39 km/h võrra, millega rikkus
lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime
Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks.
lg 5 p 1 alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul on menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiiruse ületamise määra,
lg-s 2 nimetatud vahemikku, s.o 21-40 km/h ületanud tunduvalt üle keskmise määra, s.o 39 km/h võrra. Kohus leiab, et isiku süü mootorsõiduki juhtimisel lubatud suurimat sõidukiirust ületades on suur. See omakorda tähendab, et karistus e määra valikul tuleks lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast, kuivõrd kehtiva kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku (käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni 5 keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Väärteootsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluna kahetsust ning raskendavad asjaolud puuduvad ja neid ei tuvastanud ka kohus, seega menetlusaluse isiku süü on hinnatav suurena. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja omab karistusregistri väljavõtte kohaselt 2 kehtivat väärteokaristust samalaadsete väärteo toimepanemistes lühikese ajavahemiku jooksul, s.o.
lg 2 15.12.2018 ja
Eelnevalt on menetlusalust isikut karistatud rahatrahvidega, mis on täidetud. Seega eelmistest karistustest samalaadsete süütegude toimepanemise eest kaebuse esitaja oodatud järeldusi teha suutnud ei ole ja ta on jätkanud samalaadse süüteo toimepanemist, s.t eelmise karistuste rangus ega liik ei ole oma eesmärki täitnud. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast juba ammendanud ning kohaldada tuleb teiseliigilist karistust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Omaksvõetud karistuspraktika kohaselt võib ka suure süü korral määrata või mõista karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui varem karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul ongi kohtuväline menetleja määranud karistuse üle ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ning kohus peab seda täiesti põhjendatuks. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid, mida näitab ka sõidukiiruse ületamine märkimisväärses ulatuses, s.o 39 km/h asulasisesel teel, kus liikluskorraldusvahendiga oli suurimat liikluskiirust piiratud. Lisaks juhib kohus tähelepanu ka karistusregistri andmetele. Seega jätkab kaebuse esitaja järjekindlalt liikluse ohustamist vaatamata tema korduvatele kinnipidamistele. Omaksvõetud karistuspraktika kohaselt tuleb süüdlase käitumist hinnata nii enne kui ka pärast süüteo toimepanemist, tuvastamaks seda, kas õigusvastane käitumine on süüdlasele omane või mitte. Käesoleval juhul saab tulla järeldusele, et kaebuse esitajale on liiklusnõuete eiramine muutunud süsteemseks käitumiseks. Seetõttu, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et korduvalt samalaadseid süütegusid toime panev kaebuse esitaja tuleb juhtimisõigust ära võttes liiklusest kõrvaldada, tagamaks ohutu liiklusele teistele liiklejatele vähemalt ajal kui kaebuse esitaja juhina liikluses ei osale. Kaebuse esitajale määratud rahatrahvid ei ole oodatud mõju avaldanud ja seetõttu on temalt juhtimisõiguse äravõtmine jäänud ainukeseks karistusliigiks, mis võiks kaebuse esitajat õiguskuulekusele suunata. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistus, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on peale süü suuruse põhjendatud ka eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes. Kohus juhib tähelepanu KarS § 50 lg-le 2, mille kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Samuti oli menetlusalune isik teadlik sellest, et lubatud sõidukiiruse ületamine on karistatav ning sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi - või lisakaristusena, kui ka sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Selliste tagajärgede osas on menetlusalusel isikul juba aasta pikkune kogemus olemas. Selline teadmine 6 ei ole aga menetlusalusele isikule olnud takistuseks ning ta jätkab liikluse ohustamist. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja temast sõltuvate isikute olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud järjekordse väärteo toimepanemisest. Süü suurusest, samuti eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ei pea kohus võimalikuks karistust vähendada ja leiab, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud süüteo ja toimepanija isikuga. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus - või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse esitaja argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Margot Mikler kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.