lg 2; VTMS § 2, § 132 p 1, § 133135 kohus otsustas: Jätta A.O kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur teabebüroo 15.04.2019. a otsus väärteoasjas nr 2501,19,000081 muutmata. Rahatrahv 380 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a-le EE701700017001577198 Luminor pangas (viitenumber 10220195036212). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 1 kuu hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumise päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse lõpposa saata kättetoimetamiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. 1
) § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
15.04.2019.a otsusega nr 2501,19,000081 määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest A.O-le karistuseks
lg 2 alusel rahatrahv 95 trahviühikut, s.o 380 € ja
Kaebuse sisu 06.05.2019.a saabus Pärnu Maakohtule A.O kaebus väärteoasjas nr 2501,19,000081 tehtud otsusele ja 07.05.2019 kaebuse täiendus. Kaebuses A.O ei nõustu lisakaristuse kohaldamisega ja kohtuvälise menetleja väitega, et ta pani nimetatud väärteod toime tahtlikult. Kaebaja nõustub asjaoluga, et tema poolt on väärtegu toime pandud ehk lubatud sõidukiirust ületatud. Oma kaebuses kaebuse esitaja avaldab kahetsust, et suhtus hooletult sõidukiiruse valikusse. Kuna kaebaja sõidab seoses tööülesannetega ligi 65 000 km aastas, siis tähendaks juhtimisõiguse äravõtmine temale koheselt töökoha kaotust, kuna ta ei saa enam täita tööülesandeid. Kaebaja ei vaidlusta temale peaaegu maksimaalmääras määratud rahalist karistust ning leiab, et rahaline karistus täidab nii eripreventiivsed, kui üldpreventiivsed eesmärgid ning sellest tulenevalt on põhjus lisakaristuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja soovis asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veber oma 13.05.2019. a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta A.O kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning seda järgmistel põhjustel: Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on protokolli koostamisel väitnud, et mõõdetud sõidukiirus ei ole tema kiirus, samuti keeldus isik menetlusdokumentide allkirjastamisest ning protokolli koopiast. Väärteoasja menetluses on selgunud, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust, lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest, millede eest määratud rahalised karistused ei ole suutnud mõjutada teda seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist. Asulavälisel teel suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo, seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Sellise ohu loomine ühiskonnas on taunitav ja ohu loojale määratud karistus peab olema vastavuses teo raskusega. Juhtimisõiguse omamine eeldab õiguskuulekust ning kohtuväline menetleja on arvesse võtnud, et tegemist polnud esimese korraga, mil menetlusaluse isiku käitumine annab aluse juhtimisõiguse 2
lg 1 p 1 nõude rikkumist ning sellega
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.t mootorsõidukijuhina lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis.
lg 1 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.
lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis. Kohus on seisukohal, et A.O on täitnud
23.03.2019.a koostatud väärteoprotokollist nähtub, et A.O juhtis 22.03.2019 kella 23.56 ajal xxx mnt x kilomeetril suunaga x poole mootorsõidukit x (reg märk xxx) kiirusega 123±8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte 3
lg 2 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine st mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetri tunnis. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et A.O pani väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. On üldteada asjaolu, et lubatud suurimat sõidukiirust ei tohi ületada. Seda teab ka A.O , kes omab juhilube ja on läbinud selle saamiseks vastava koolituse. Seega oli A.O teadlik, et tulenevalt
lg 1 p-st 1 on asulavälisel teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h, kuid sellest hoolimata ületas ta lubatud suurimat sõidukiirust. Ületades sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, ei saanud see A.O-le jääda märkamatuks, tegemist on piisava kiirusevahega, millest pidi isik aru saama ja selle vähendamiseks vajalikud sammud ette võtma. Eeltoodu alusel kohus leiab, et A.O teadis väga hästi, et ta ületab sõidukiirust ja tegi seda tahtlikult. Seda kinnitab ka asjaolu, et ta ei sooritanud antud teelõigul möödasõitu ning tal puudus ka muu objektiivne vajadus/põhjus kiiruse ületamiseks. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et A.O pani
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega, see tähendab ta teadis, et ületab lubatud sõidukiirust, kuid ei teinud midagi, et sõidukiirust vähendada. Seega on A.O täitnud KarS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo koosseisu. 4
lg 2 alusel rahatrahvi 95 trahviühikut, s.o 380 € ja
Kaebuse esitaja leidis, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 sätestab põhikaristuse sanktsioonina kõige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ning kõige raskema karistusliigina sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks. Seega on seaduses ette nähtud kaks põhikaristuse liiki – rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine – kiiruse ületamise eest määras, mis ületab 21-40 km/h.
lg 5 p 1 alusel võib
lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse ära võtta ühest kuust kuni kolme kuuni. A.O süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning A.O pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt vähemalt otsese tahtlusega, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku suurele süüle. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et A.O poolt ületatud kiiruse määr (vähemalt 25 km/h üle lubatud sõidukiiruse) on
keskmine rikkumine, seega saab antud süüteokoosseisu arvestades rääkida keskmisest süüst. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et A.O puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus aga ei nõustu kaebuses toodud väitega, et karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda kahetsust. Olukorras, kus menetlusalune isik ei näe enda süüd, vaid peale rikkumise toimepanemist eitab kõike, tema suhtumine teosse on üleolev, keeldub protokollidele alla kirjutamast ja väärteoprotokolli vastu võtmast ning alles peale seda, kui saab teada, milline karistus talle määrati, avaldab kahetsust, ei saa lugeda puhtsüdamlikuks kahetsuseks. A.O ütlused ja käitumine viitavad sellele, et ainus mida isik kahetseb on see, et ta politseile vahele jäi. Seega kohus ei arvesta A.O väljendatud kahetsust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Eeltoodust nähtuvalt arvestades A.O süü suurust mõjutavaid asjaolusid, karistust kergendavate ja karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et A.O süü on siiski keskmisest suurem. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik A.O mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistrist nähtuvalt on A.O 2 kehtivat väärteokaristust. Kõik karistused on 5
Rikkumiste eest on A.O-le mõistetud karistuseks rahatrahvid. Seega on isiku mõjutamiseks kasutatud korduvalt üksnes rahatrahvi määramist, kuid see ei ole mõjutanud hoiduma teda uute rikkumiste toimepanemisest. Eripreventsiooni puhul on kohtuväline menetleja enda otsuses märkinud, et ta on karistuse määramisel arvestanud A.O puhul asjaoluga, et ta on ka varasemalt toime pannud samalaadse liiklusalase õigusrikkumise ning selle eest määratud karistus ei ole teda mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKKo 3-1-1-70-16, p 9). A.O-le liiklusseaduse nõuete rikkumise eest määratud karistused on kahtluseta seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda tuli teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Varasemalt määratud karistus ei ole aga A.O-le mõju avaldanud ning uue samalaadse rikkumise pani ta toime x kuu möödudes. Seega on A.O oma käitumisega näidanud, et sanktsiooni keskmääras mõistetud karistused ja üksnes põhikaristuse määramine ei ole takistanud teda rohkem samalaadseid rikkumisi toime panemast. Ka Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-58-13 leidnud, et samalaadseid süütegude jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Asulavälisel teel suures ulatuses ja pimedas lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani A.O toime enamohtliku väärteo, seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Lubatud sõidukiiruse ületamine on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seega ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt A.O-le põhikaristuseks määratud rahatrahv 95 trahviühikut ehk 380 eurot, vastab A.O süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seega puudub kohtu alus põhikaristuse muutmiseks. Kaebuse esitaja on oma kaebuses viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-18-17 p-le 13, kus Riigikohus on selgitanud: „ “. Kohus leiab, et A.O poolt toime pandud teo puhul ei saa rääkida juhusesüüteost. Vastupidi, arvestades, et A.O on x kuu jooksul toime pannud x kiiruse ületamist, siis kohus leiab, et A.O puhul on tegemist süstemaatilise kiiruse ületajaga, kelle mõjutamiseks seaduskuulekalt käituma tuleb võtta tarvidusele rangemad meetmed. Kuivõrd A.O ei ole endale eelmisest karistusest järeldusi teinud, ei saa tema eripreventiivseks mõjutamiseks mõista talle käesoleval juhul uue samalaadse rikkumise eest väiksemat karistust kui viimasel korral. Eeltoodule tuginedes, sh arvestades A.O süü suurust ja varasemaid karistusi, leiab kohus, et ainult põhikaristusena rahatrahvi mõistmine ei vasta eripreventiivsetele eesmärkidele. Seetõttu 6
lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Samuti vastab A.O-le määratud karistus tema süü suurusele. Seega jätab kohus A.O kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur teabebüroo 15.04.2019. a otsuse väärteoasjas nr 2501,19,000081 muutmata. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.