4-19-3192/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-19-3192 (2440,16,003225) Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi R.O LS § 239 lg 1 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2019 määrus rahatrahvi asendamises arestiga Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdlase R.O (ik XXX) kaitsja jurist Marko Tiirik, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik
4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 10.05.2016 otsusega väärteoasjas nr 2440,16,003225 määrati R.O-le LS § 239 lg 1 p 2 järgi karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut, so 60 eurot.
5. Ida prefektuur esitas 07.06.2019 Viru Maakohtule avalduse asenduskaristuse määramiseks.
6. Avalduse kohaselt ei tasunud R.O õigeaegselt ja vabatahtlikult rahatrahvi ning kohtutäitur alustas antud väärteoasjas täitemenetluse nr 024/2016/
7. Kohtutäitur koostas 19.03.2019 täitemenetluse lõpetamise otsuse TMS § 48 lg 1 p 8 alusel seoses isiku pankroti väljakuulutamisega.
8. Rahatrahv pole käesolevaks ajaks tasutud. R.O on nõus asenduskaristuse määramisega ja aresti kandmisega.
9. Maakohus, tuginedes eeltoodule, leidis oma 06.08.2019 määruses, et asenduskaristuse määramise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10. Maakohus märkis, et vastavalt Täitemenetluse seadustiku §-le 51 täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Kui kohtutäituri menetluses on väärteo- või kriminaalasjas tehtud otsuse täitmine ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele pankroti väljakuulutamise tõttu, teavitab kohtutäitur sissenõudjat asenduskaristuse taotlemise võimalusest.
11. Vastavalt VTMS § 211 lg-le 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg-le 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega.
12. Vastavalt KarS § 72 lg-le 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg-le 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile ning lõike 3 kohaselt rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev.
13. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemisest möödunud perioodi jooksul ei ole R.O trahvi suutnud tasuda. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Isiku suhtes on välja kuulutatud pankrot. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel.
14. Puuduvad Väärteomenetluse seadustikus ja Täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud.
15. Maakohus asendas R.O-le Ida prefektuuri 10.05.2016 otsusega määratud tasumata rahatrahvi summas 60 eurot ehk 15 trahviühikut KarS § 72 lg 1 ja lg 2 alusel arestiga üks päev. Aresti kandmise aja alguseks arvati R.O arestimajja saabumise päev. Määruskaebus
16. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R.O kaitsja M. Tiirik, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamist.
17. Kaitsja märgib, et R.O on pankrotis ja tema suhtes toimub pankrotimenetlus (tsiviilasi nr 2-19-2195). Tulenevalt pankrotiseadusest käsutab võlgniku vara pankrotihaldur. PPA oleks pidanud esitama nõude rahatrahvi sissenõudmiseks pankrotihaldurile. Veel tuleb arvestada, et R.O on töötu ja tal on 80% töövõimetus. Tal on kuus alaealist last. R.O abikaasa suhtes on samuti algatatud pankrotimenetlus (tsiviilasi nr 2-19-2194).
18. Eeltoodust tulenevalt ei ole tal võimalik rahatrahvi tasuda. Seega ei ole R.O rahatrahvi tasumata jätnud pahatahtlikult. Ka on oluline see, et R.O ei ole võimalik tervisliku seisundi tõttu arestimajas viibida. Arsti 15.08.2019 otsuse nr 17752 kohaselt põeb R.O mitmesuguseid kroonilisi haigusi. Talle on välja kirjutatud 7 ravimit, mida ta peab iga päev õigeaegselt võtma. Seega on R.O suhtes aresti kohaldamine välistatud. Ka on maakohtule ette heidetav, et kohus ei selgitanud võlgnikule rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamise võimalusi ega käsitlenud seda küsimust pooltega. Selliselt rikkus maakohus väärteomenetluse seadustikku. Samuti arutas kohus ebaõigesti kolme väärteoasja ühel kohtuistungil. Ringkonnakohtu järeldused
19. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub 2 täielikult maakohtu määruses toodud põhistustega, peab kohus vajalikuks vastata määruskaebusele järgmist.
20. Ringkonnakohus leiab samuti, et R.O rahatrahvi tasumata osa on põhjendatud asendada arestiga. R.O tuli kohtuvälise menetleja otsuse järgi tasuda 60 eurot, kuid seda ta ei teinud. Vara, millele sissenõuet pöörata, R.O ei ole. Praeguseks on välja kuulutatud R.O pankrot. Viru Maakohtu 06.08.2019 istungil on R.O kohtu küsimustele vastanud, et tal ei ole trahvide tasumine võimalik ning ta on nõus kandma aresti. ÜKT-d ei saa ta oma tervise tõttu teha. Eelmärgitu osutab sellele, et rahatrahvi jätkuv sissenõudmine R.O-lt ei ole võimalik ning vajalik on asendada tasumata trahv arestiga. Selliselt maakohus toiminud ongi.
21. Kaitsja leiab, et R.O-le i ole võimalik tervisliku seisundi tõttu arestimajas viibida. Ringkonnakohus väärteoasja materjalide pinnalt taolist järeldust teha ei saa. R.O on maakohtu istungil väljendanud valmidust kanda aresti. Kohtuistungi protokollist ei nähtu R.O ega tema kaitsja mingit osutust, et ta tervisest tulenevalt selleks suuteline ei ole. Arstitõendist selguvalt on R.O tervisega probleeme, talle on välja kirjutatud mitu arstimit, mida ta peab igapäevaselt võtma. Ringkonnakohus leiab, et kuna R.O arestikaristuse pikkuseks kõnealuses asjas on vaid üks päev, siis saaks ta talle määratud ravimeid võtta ka aresti kandes.
22. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaitsja etteheitega, mille kohaselt jättis maakohus justkui vääralt R.O-le selgitamata rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamise võimaluse ja selle küsimuse pooltega läbi rääkimata. Arutades asenduskaristuse määramise taotlust, sai kohus juhindudes KarS § 72 lg-st 1 ja VTMS § 111 lg-st 1 üksnes otsustada, kas R.O rahatrahvi tasumata osa asendada arestiga või üldkasuliku tööga. Seega ei olnud kohtul taotlust asenduskaristuse määramiseks läbi vaadates võimalik hakata arutama ja kaaluma rahatrahvi pikendamise küsimust.
23. Ringkonnakohus hindab põhjendamatuks kaitsja sellegi märkuse, mille kohaselt arutas maakohus kolme väärteoasja – nr 4-19-3462, 4-19-3344 ja 4-19-3192 – väidetavalt ebaõigesti samal kohtuistungil. Arvestades, et kõigi kolme väärteoasja puhul arutati PPA avaldusi A. Deniskole kohtuvälise menetleja otsusega väärtegude eest määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga, pole selline toimimisviis maakohtule etteheidetav. Ka väärib märkimist, et maakohtu kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole kaitsja asjade samal istungil läbivaatamisele vastu vaielnud.
24. Veel on kaitsja leidnud, et kuna välja on kuulutatud R.O pankrot, oleks PPA pidanud esitama rahatrahvi sissenõude pankrotihaldurile. Ringkonnakohus möönab, et sissenõudja oleks saanud esitada trahvinõude kohta haldurile PankrS §-s 94 nimetatud avalduse. See, kui sissenõudja jätab trahvinõude süüdlase pankrotimenetluses esitamata, toob kaasa aga vaid selle, et trahvinõuet ei ole võimalik rahuldada süüdlase pankrotivara arvel. Samas ei tingi süüdlase pankrot trahvinõude lõppemist ega selle arestiga asendamise võimatust. KarS § 72 ega ükski teine säte ei välista rahatrahvi asendamist arestiga põhjusel, et süüdlane on pankrotistunud. Saanud kohtutäiturilt teatise R.O-le mõistetud rahatrahvi sissenõudmise võimatuse kohta, esitas PPA põhjendatult maakohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga (VTMS § 211).
25. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 06.08.2019 määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
26. Käesolev määrus edasikaebamisele ei kuulu. Mati Kartau Kohtunik 3