PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse kohtuesindusgrupi 15.11.2018. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2316,18,005526 jätta muutmata. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav 07.veebruaril 2019.a. Asjaolud 23.10.2018.a. koostas Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik M U väärteoprotokolli selle kohta, et I.Irand 23.10..2018.a. kell 13.34 ajal juhtis mootorsõidukit BMW 650I XDrive , registreerimismärgiga XXX Harju maakonnas Tallinnas Pärnu mnt. Järvevana tee ja Kohila tänavate vahel, liikudes Kohila tn .suunas , kiirusega 93 km/h+- 3 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h. Rikkus Liiklusseaduse § 15 lg.1 p.2 nõudeid. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 15.11.2018.a. otsuse alusel väärteoasjas 2316,18,005526 määrati I.I-le liiklusseaduse § 227 lg.2 järgi karistuseks rahatrahv 80 trahviühikut s.o. 320 eurot. Kaebuse sisu. Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning leiab, et kohtuväline menetleja pole süvenenud menetlusdokumentidesse, karistamisotsus on tehtud ilma, et oleks avatud tema poolt esitatud vastulauset. Samuti on otsuses valed kuupäevad e. rahatrahvi tasumise tähtaeg ja vastulause esitamise tähtaeg. Kaebaja väitel esitas ta õigeaegselt vastulause e-toimiku vahendusel ja sai ka vastava e-maili selle kohta, et tema vastulause on edastatud menetlejale.Taotleb kohtuvälise menetleja otsuse täielikku tühistamist. Menetlus kohtus. Kaebuse esitaja jäi kohtus esitatud kaebuse juurde. Kaebaja leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole järgitud menetlusõigust ,kuna ei ole arvestatud tema poolt esitatud vastulausega, mis on
lg.1 sätete ja
lg.1 p.8 sätete rikkumine, sest menetleja teeb lahendi menetlusaluse isiku ütluste, asjas kogutud tõendite esitatud vastulause ja sellele lisatud materjalide põhjal ning kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus. Kohtuväline menentleja ei ole oma otsust põhistanud ning see on oluline menetlusnormide rikkumine. Oma vastulauses avaldas menetlusalune isik kahetsust, kuid kuna vastulauset kohtuväline menetleja arvesse ei võtnud, siis ei ole otsuses tuvastatud ega arvestatud karistust kergendavaid asjaolusid . Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Leiab, et isiku õigusi rikutud ei ole .Otsus väärteoasjas on tehtud peale 15 päevase vastulause esitamise tähtaja möödumist. Kuupäevade osa sai kohtuistungil selgeks räägitud, kuupäevade osas vasturääkivusi ei ole. Vastulause arvestamata jätmise kohta peab oluliseks ära märkida, et vaatamata sellele, et kohtuvälisel menetlejal jäi temast mitteolenevatel tehnilistel põhjustel vastulause tähelepanuta, vaatab maakohus käesolevat väärteoasja kaebemenetluses läbi täies ulatuses, sõltumata kaebuses esitatud piiridest ning arvestab otsuse tegemisel kõikide kohtuistungil ilmnevate kergendavate asjaoludega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebajale määratud karistus 2 vastab süü suurusele, kuna lubatud sõidukiirust on ületatud LS § 227 lg.2 mõistes maksimummääras. Süü on maksimaalne ja sellest tulenevalt on põhjendatud rahatrahvi määramine üle sanktsiooni keskmise määra. Otsuse tegemisel on menetleja arvestanud kehtivate liiklusalaste karistuste puudumist ja määranud karistuse alla sanktsiooni ülemmäära, kuigi käesoleval juhul oleks olnud põhjendatud ka oluliselt rangemalt reageerimine. Kohus avaldas väärteotoimiku materjalidest: - Tunnistaja A L ütlused ,mille kohaselt 23.10.2018.a. täites tööülesandeid, mõõtis kell 13.14 kiirusemõõtjaga LaserCam 4nr. LEO168 Tallinnas, Pärnu mnt. mööda Järvevana tee ja Kohila tn. vahelisel lõigul Kohila tn. suunas liikunud s/a BMW 650I XDRIVE reg. märgiga XXX kiiruseks 93 km/h. Sõiduki peatamisel ja kontrollimisel selgus, et sõiduautot juhtis Rauno Viljarand (ik. XXX) (tl. lk.2); - kiirusmõõturi kasutamise protokoll on asendatud heli- ja videosalvestusega /CD plaat toimikus); - Karistusregistri väljavõte I.I kohta /tl.5/ Kohtuotsuse põhjendused Kohus,tutvunud esitatud kaebusega, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumentaalseid tõendeid, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku ütlused kohtuistungil ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid seisukohale, et I.Irand kaebus tuleb jätta rahuldamata.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalusele isikule I.I-le on koostatud väärteoprotokoll Liiklusseaduse § 15 lg.1 p.2 rikkumises. Liiklusseaduse § 15 lg.1 p.2 sätete kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Vaidlust ei ole selles, et I.Irand 23.10..2018.a. kell 13.34 ajal juhtis mootorsõidukit BMW 650I XDrive , registreerimismärgiga XXX Harju maakonnas Tallinnas Pärnu mnt. Järvevana tee ja Kohila tänavate vahel, liikudes Kohila tn .suunas , kiirusega 93 km/h+- 3 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h. Rikkus Liiklusseaduse § 15 lg.1 p.2 nõudeid. Õigusrikkumist menetlusalune isik ei vaidlusta. Kaebuse motiiviks on menetlusaluse isiku väide ,et kohtuvälises menetluses ei ole järgitud menetlusõigust ,kuna ei ole arvestatud tema poolt esitatud vastulausega, mis on
lg.1 sätete ja
lg.1 p.8 sätete rikkumine, sest menetleja teeb lahendi menetlusaluse isiku ütluste, asjas kogutud tõendite esitatud vastulause ja sellele lisatud materjalide põhjal ning kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus. Kohtuväline menentleja ei ole oma otsust põhistanud ning see on oluline menetlusnormide rikkumine. Oma vastulauses avaldas menetlusalune isik kahetsust, kuid kuna vastulauset kohtuväline menetleja arvesse ei võtnud, siis ei ole otsuses tuvastatud ega arvestatud karistust kergendavaid asjaolusid . Kohus menetlusaluse isiku seisukohaga ei nõustu. Väärteoasjas nr. 2316,18,005526 15.novembril 2018.a. tehtud otsuses on kohtuväline menetleja motiveerinud ,miks on menetlusalusele isikule määratud selline karistuse liik ja määr. Kohtuväline menetleja märgib karistamisotsuses, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti 23.10.2018.a kella 13:34 ajal Tallinnas Pärnu mnt-l Järvevana tee ja Kohila tn vahelisel teelõigul 3 liiklusjärelevalve käigus taadeldud ja tehniliselt korras kiirusmõõturiga (mõõteseadmega) LaserCam 4. Kiirusmõõteseadme kasutamise käigus salvestatud salvestise andmete kohaselt oli kiirusmõõturi lugem 93 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus, mis tuleneb mõõtemetoodikast, oli +/- 3 km/h. Seega menetlusalune isik ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h. Kiirusemõõteseadme LaserCam 4 puhul on tegemist laserradariga. LaserCam 4 on seade, mis mõõdab liikuva objekti liikumise kiirust ja kaugust seadmest, salvestades samal ajal mõõdetavast objektist video ning jäädvustades nii sihtmärgi liikumise ajaloo. Igapäevaselt läbib seade kontrolli, kus testitakse seadme mõõtmistäpsust. Seadmest väljunud ja tagasi peegeldunud infrapunaimpulsside aja põhjal arvutab seade vastava algoritmi abil liikuva objekti kiiruse ja kauguse, mis kuvatakse kasutajale. Kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et väärteo eripära arvestades sõltub süü suurus kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki liikumiskiirusest, ehk numbrilisest näidust ja sellest tulemusest tuleneb ka süüteole antav karistusõiguslik hinnang ehk LS § 227 lg 2 (suurima lubatud sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h). Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur (40 km/h), et see pidi olema menetlusaluse isiku poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel on tehtud 12 mõõtmist ja mõõdetud kiirused jäävad vahemikku 97-93 km/h. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on õigusrikkumise toime pannud tahtlikult. Seadusandja on kiiruseületamised jaotanud 20 km/h kaupa lõigetesse ja menetlusalune isik on kiirust ületanud LS § 227 lg 2 mõistes maksimummääras. Riigikohtu kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul 1 kehtiv väärteokaristus. Rauno Viljarand käitumises karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid menetluse käigus tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole otsus tegemisel rikkunud menetlusnorme ,mis tooksid kaasa otsuse tühistamise.
lg.1 sätestab, et menetleja teeb lahendi menetlusaluse isiku ütluste, asjas kogutud tõendite ,esitatud vastulause ja sellele lisatud materjalide põhjal. Kohtuväline menetleja põhjendas kohtuistungil, miks jäi menetlusaluse isiku vastulause tähelepanuta. Kohus leiab, et
ega
ei sätesta võimalust , et juhul, kui menetlusalune isik ei ole vastulauset esitanud, ei saa kohtuväline menetleja väärteoasjas otsust teha, kuigi õigusrikkumine on tõendatud ja teo toimepanemise asjaolud selged. Ainult juhul, kui menetlusalune isik on kasutanud õigust esitada seaduses ettenähtud tähtajal vastulause, tuleb kohtuvälise menetleja otsuses märkida vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus (
lg.1 p.8 ) Seadus sätestab menetlusalusele isikule võimaluse väärteoasjas tehtud väärteoprotokollile vastulause esitada, kuid see ei ole isiku kohustus . Kohus juhib tähelepanu sellele, et kohtuistungil menetlusalune isik oma õigusrikkumist tunnistas Kohtuistungil sai menetlusalune isik aru, et mingeid vastuolusid kuupäevades ei esinenud ning kohtuvaidlustes taotles kaebaja karistamisotsuse tühistamist ainult seetõttu, et kohtuväline menetleja ei ole arvestatud tema vastulausega ja seetõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohus eespool juba põhjendas, miks leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole rikutud menetlusnorme määral, mis tooks kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kaebajale määratud karistuse osas leiab kohus järgmist : Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 4 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja juhindunud KarS § 56 lg.1 ning on määranud I.I-le karistuse liiklusseaduse § 227 lg.2 järgi ning karistanud teda rahatrahviga 80 trahviühikut s.o. 320 euroga. LS § 227 lg.2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Riigikohtu kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul 1 kehtiv väärteokaristus. Rauno Viljarand käitumises karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid menetluse käigus tuvastatud ei ole. Kohtuistungil menetlusalune isik küll tunnistas, et ületas kiirust, kuid kohtu hinnangul püüdis I.I rõhuda kohtuvälise menetleja poolsetele menetluslikele rikkumistele, mitte enda õigusrikkumise toimepanemise asjaoludele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et I.I-na karistamisel toimepandud väärteo eest tuleb kohaldada põhikaristusena rahatrahvi. Käesoleval juhul on kaebaja põhikaristus – rahatrahv 80 trahviühikut s.o. 320 eurot määratud sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt kõrgemana e. sanktsiooni maksimummäärast 20 trahviühikut madalamana, kuid see on tingitud menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse suure vahe tõttu (40 km/h). Kohus leiab, et antud teelõigul lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 40 km/ tunnis pidi olema menetlusaluse isiku poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel on tehtud 12 mõõtmist ja mõõdetud kiirused jäävad vahemikku 97-93 km/h. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuväline menetleja seisukohaga, et menetlusalune isik on õigusrikkumise toime pannud tahtlikult. Seadusandja on kiiruseületamised jaotanud 20 km/h kaupa lõigetesse ja menetlusalune isik on kiirust ületanud LS § 227 lg 2 mõistes maksimummääras. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt sedastanud , et põhikaristus tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele Kohus leiab, et antud juhul , mil põhikaristus on eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav . Kohus leiab, et Rauno Viljarand puhul tuleb arvestada tema isikuga, tema poolt toime panduga, süü suurusega ning ka seda, et menetlusalusel isikul on kaks eelnevat väärteokaristust. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebajale määratud rahatrahv on õigusrikkumise iseloomu arvestades proportsionaalne ning põhjendatud. Kohus leiab, et I.I-le määratud keskmisest kõrgem karistus täidab nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki ning mõjutab teda läbi tema majandusliku olukorra halvenemise edaspidi olema liikluses hoolsam. Kohus juhindub
Leili Raedla Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.