Obsah (4)

§ 227§ 127§ 15§ 50

4-19-3741 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2019,Tallinn Väärteoasja number 4-19-3741 (2317,19,006138) Kohtunik Elina Elkind Sekretär Berit Pal

§ 227lg 4 järgi ja mõista karistuseks arest 4 päeva.

1. Mõistetud arest 4 päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskuses aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond. VTMS § 205 alusel pöörata arest täitmisele viivimatult ja mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates G.D kinnipidamisest, s.o alates 7.07.
2. 3.

§ 227

lg 5 p 3 alusel kohaldada G.D-le lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Lisakaristus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Vastavalt

§ 127

sätetele tuleb juhiluba loovutada Maanteeametile viie tööpäeva jooksul pärast otsuse jõustumist.

1. Mootorsõiduk Volvo XC40, reg.nr XXX, mis on teisaldatud politseiparklasse Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale R R .
2. Otsuse koopia anda G.D-le ning Politsei- ja Piirivalveametile, samuti saata Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta teatama sellest kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Kohtumenetluse pool, kes ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel, saab esitada apellatsiooniteate 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis
3. juulil 2019 kell 12.
4. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. juulil 2019 koostati väärteoprotokoll nr AB1571934 selle kohta, et 7.07.2019 kell 01:30 Tallinnas, Ehitajate tee, Kõrgepinge tn ja Õismäe tee vahel juhtis G.D mootorsõidukit kiirusega 144 km/h+/-5 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 89 km/h. Sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 15

lg 1 p 2 nõuet ning pani toime

§ 227lg 4 ettenähtud väärteo.

1. Kohtuistungil kohtuväline menetleja palus menetlusalust isikut karistada arestiga 8 päeva ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega kuueks kuuks.
2. G.D selgitas istungil, et ta ei tea, miks ta kihutas. Tegemist on ema autoga, mis oli tema kasutuses, lihtsalt kiirendas natuke ristmikul. Kahetseb tehtut, aresti ei soovi, ei ole varem seadust rikkunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku seisukoha ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse ning uurinud vahetult kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule omistatud väärteo toimepanemine on leidnud nõuetekohaselt tõendamist. 5.

§ 15

lg 1 p 2 kohasel on suurim lubatud kiirus asulasisesel teel 50 km/h.

§ 227

lg 4 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette 7.07.2019 kell 01:30 mootorsõiduki juhtimist Tallinnas, Ehitajate tee, Kõrgepinge tn ja Õismäe tee vahel kiirusega 144 km/h +/- 5km/h.

1. Väärteotoimikus sisalduvate tõenditega on tuvastatud G.D-le etteheidetava teo objektiivsed tunnused. Kiirusemõõturi kasutamise protokollist, millele on lisatud mõõtmise andmed ja videosalvestis, nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki Volvo registreerimismärgiga XXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati
2. juulil 2019 kell 1.30 mõõteseadet LaserCam 4 nr LE0992 (taatlustunnistuse nr TTRSS-18/00222). Mootorsõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 144 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 5 km/h, mistõttu lõplikuks mõõtetulemuseks oli 139 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 89 km/h. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus. Ka isiku kinnipidamise protokollist nähtub, et 7.07.2019 kell 1.30 on Ehitajate tee 122, Tallinn mootorsõiduki juhtimiselt

§ 227lg 4 sätestatud väärteo toimepanemiselt kinni peetud G.D.

7. Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil kiiruse ületamist ja tunnistab oma süüd selgitades, et ta ületas lubatud kiirust lihtsalt selleks, et üle ristmiku kiirendada. Seega subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult ehk isik teadis, et ta ületab suurel määral kiirust, kuid tal oli 2 sellest ükskõik. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 89 km/h võrra, millega ta rikkus

§ 50

lg 1 p 2 nõuet ja pani toime

§ 227lg 4 ettenähtud väärteo.

KAG.D 8. Seadusandja on

§ 227

lg-s 4 kirjeldatud teo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne neljaks kuuks. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku süü suurust hinnates võtab kohus eeskätt arvesse sõidukiiruse ületamise ulatust (89 km/h). Niivõrd märkimisväärses ulatuses piirkiiruse ületamisega pani kaebuse esitaja ohtu nii tema enda kui ka teiste temaga samal teelõigul liikuvate kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Kohus võtab arvesse, et kuigi tegu pandi toime öisel ajal, oli tegemist siiski asulaga, mistõttu tegu on veelgi ohtlikum. Sellisel sõidukiirusel ei ole mootorsõiduk võimeline ootamatult teele ilmunud takistuse ees ei peatuma ega sellest takistusest ka ohutult ümber põikama. Seega leiab kohus, et isikut ei saa karistada rahatrahvi kui kõige leebema karistuse liigiga, vaid lähtuvalt süü suurusest tuleb isikut karistada arestiga. Kohus võtab siiski arvesse, et karistusregistri andmetel ei ole menetlusalust isikut varasemalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Samuti on isik avaldanud kahetsust, mida kohus loeb kergendavaks asjaoluks ja seega on võimalik mõista arest miinimummäärale lähedases määras, s.o 4 päeva. 9.

§ 227

lg 5 p 3 kohaselt võib

§ 227

lg-s 4 sätestatud väärteo toimepanemise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus leiab, et niivõrd suure piirmäära ületamise puhul nagu seda on 89 km/h asulasisesel teel on lisakaristuse kohaldamine vältimatu ning seda ka eripreventiivsetel kaalutlustel. Kohus viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13, mille kohaselt tuleb lisakaristust nagu põhikaristustki mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega on ka lisakaristuse kohaldamise alused samasugused nagu põhikaristuse määramisel. Lisakaristus täidab nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Selle vajalikku hindamisel võtab kohus arvesse seda, et väärteoasja materjalide kohaselt ületas menetlusalune isik linnas kavatsetult lubatud sõidukiirust märkimisväärses ulatuses, s.o 89 km/h. Seejuures ei suutnud menetlusalune isik rikkumist ka kuidagi ratsionaalselt põhjendada, vaid tegemist oli spontaanse hooletu otsustusega. Kohtuistungil antud ütlustes selgitas G.D , et tal on juhtimisstaaži 1 aasta ja 7 kuud ning ka maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et tegemist on algaja juhiga, kelle puhul on selline käitumine eriti ohtlik ja ka taunitav. Arvestades kergendava asjaolu esinemist kahetsuse näol, siis on võimalik lisakaristust kohaldada miinimummääras, s.o 6 kuud. 3 Asitõend 10. Mootorsõiduk Volvo XC40, reg.nr XXX, mis on teisaldatud politseiparklasse Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale R R . Elina Elkind kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4