1-11-709/92

(4)Kinnipidamisasutusest J.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust suitsetamiseeskirjade rikkumise eest. Kinnipeetav on vangistuse jooksul lõpetanud

1. klassi, asunud õppima puidupingitöölise erialal ja läbinud sotsiaalprogrammi EQUIP. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema poolt üüritud kahetoalisesse korterisse aadressil xxx. Kinnipeetav on vangistusele eelnevalt töötanud juhutöölisena talus ning ehitusel, ametlikult töötanud ei ole. Isik oli ema ülalpeetav. Kuriteod pani toime materiaalse kasu saamiseks. xxx garanteerib A.L. J.A-le töökoha xxx ja hooldus xxx alates 01.02.
2. J.A on probleemse käitumisega sõbrad, kellega koos pani toime kuriteod. On kergesti mõjutatav ning harrastab riskivat ja hoolimatut elustiili. Isik hakkas alkoholi tarvitama alates 13-st eluaastast. Alkoholijoobes on esinenud ka vägivaldset ja agressiivset käitumist. Isik ei ole uimastisõltlane, esinenud on juhutarbimist (kanep). Katseaja jooksul rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ning pani toime uue kuriteo. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 63% ja mitte vägivaldse 62%. Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav peale vabanemist asuda elama kahetoalisesse üürikorterisse aadressile xxx. Antud korter on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteri omanik xxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks eluruumis. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik asuda tööle xxx. Kinnipeetava ema xx xx töötab xxx. Isikut on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, väärteokorras kuuel korral. Kolmest kuriteost on kaks toime pannud grupis. Viimase kuriteo, röövimise pani toime ajal, mil oli allutatud käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal ei täitnud registreerimisnõuet korrapäraselt. Lisaks sellel jätkas alkoholi tarvitamist ning pani toime uue, vägivallaga seotud kuriteo. J.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör kirjalikult ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja toetab kaitsealust, palub vabastada ta enne tähtaega. Tema kaitsealune on käinud lubatud väljasõidul, külastas oma peret, mis annab võimaluse süüdimõistetule olla valmis ennetähtaegseks vabastamiseks. Individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid on peaaegu saavutatud, isikul on läbitus sotsiaalprogramm, ta on õppinud. Vanglas on isikule esinenud rikkumisi, kuid hetkel kehtiv on üks. Tegelikult isik on motiveeritud loobuda seadusevastasest eluviisist. Isikul on perekonna toetus, ta võib asuda tööle, garantiikiri on esitatud. Seega on piisavad alused isiku ennetähtaegse vabastamiseks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et J.A tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. 2

(4)Varasemalt on isikut karistatud varguse ja asja omavolilise kasutamise eest vangistusega 11 kuud 25 päeva, millest koheselt kuulus ärakandmisele 2 kuud ja ülejäänud osa 9 kuud 25 päeva tingimisi 18 kuulise katseajaga. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud varavastase kuriteo (võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja sissetungimisega ja võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt). Tartu Maakohtu 16.11.2011 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 27-33) on näha, et röövimisega tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning varalist kahju. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-6) on näha, et J.A on väärteokorras 5 korral karistatud, sealhulgas 1 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus J.A puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust suitsetamiseeskirjade rikkumise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul lõpetanud 9.klassi, asunud õppima puidupingitöölise erialal ja läbinud sotsiaalprogrammi EQUIP. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 02.07.2015. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub kinnipeetav elama ema poolt üüritud kahetoalisesse korterisse aadressil xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, kinnipeetava ema xx xxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 10). Kriminaalhooldaja andmete kohaselt elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanedes garanteerib xxx J.A-le töökoha kliimaseadmete paigaldus ja hooldus lukksepana alates 01.02.2013 (kohtu toimik lk 8). Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ja kohus ei ole veendunud, et seadusekuuleka elu vajadus on isiku hoiakutesse kindlalt juurdunud. Arvestades J.A poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, muuhulgas viimane röövimine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (registreerimisnõuete rikkumine, uus I astme kuritegu katseajal, alkoholi tarvitamine) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarkaristused), on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki- et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal pani toime uue varavastase kuriteo, röövimise. Süüdimõistetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega kriminaalhooldus ei osuta J.A-le piisavalt mõju. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud J.A uut kuritegu toime panna. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, tõenäoliselt ka töökoht, toetav võrgustik lähedaste näol ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja 3

(4)kuritegude asjaolusid. Karistusaeg lõpeb 27.07.2015, ehk karistusaja lõpuni on veel üle 2 aasta 5 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Vangistuses on isik viibinud alates 02.08.2010, seega üle 2,5 aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Kohtul ei ole ühtegi veenvat põhjust lugeda, et isik suudab nii pika katseaja jooksul (2 aastat 5 kuud) järgida kontrollnõudeid ja täita kohustusi, sest varasem elukäik näitas vastupidist. Ka vanglas ei olnud isiku käitumine rahuldav (mitmed distsiplinaarrikkumised), mis tähendab, et seadusevastase elu hoiakud ja väärtushinnangud ei ole isiku ellu piisavalt tugevalt juurdunud. Kohus tunnustab isiku soovi olla seadusekuulekas,, kuid seda ei piisa kohtu veendumuseks. Ennetähtaegne vabastamine on isiku puhul ilmselt ennatlik arvestades ka esimese astme kuriteo toimepanemise asjaolusid (kohtuotsuses). Tegemist on 1.astme varavastase kuriteoga, mille käigus kasutati füüsilist ja psüühilist vägivalda kahe kannatanu suhtes, üks neist on naisterahvas, keda ähvardati ka seksuaalselt. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas alkoholi kuritarvitamine (kuriteo toimepanemine alkoholijoobes, Alkoholiseaduse § 71 rikkumine) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, tõenäoliselt ka töökoht ja lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu J.A temale Tartu Maakohtu 16.11.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / Kohtunik Inna Kirsipuu 4