järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav H.I , isikukood: XXX , kodakondsus: kodakondsuseta; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; haridus : põhiharidus; töökoht:töötu; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata Tõkend Elukohast lahkumise keeld 02.11.2013 , oli kinni peetud 02.11.2013 Kaitsja Kaistjast loobus RESOLUTSIOON Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 4,5, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313;
§ - dest 56 lg 1 Süüdi tunnistada H.I
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.
1 päev karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel H.I-le mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 09.detsember 2013.a. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista H.I-lt KrMS § 175 lg 1 p 4,9 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 72.00 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 480 eurot , kokku 552.00 eurot riigituludesse . Väljamõistetud sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas arve nr 10220034796011 või AS Swedbank konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse vastavalt „H.I sundraha 1-13-10309“, „H.I menetluskulu 1-13-10309 “. Menetluskulu ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU H.I on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 02.11.2013 kl 03.05 Harjumaal Tallinnas, Tondiraba 3 maja juures mootorsõidukit BMW 725, reg nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,98mg/l, +/-0,09mg/l ( lõplik tulemus 0,89mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega H.I pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aleksandr Tšitšerov , süüdistatav H.I ja tema kaitsja Jugans Grossmann kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav H.I karistuseks 3 kuud vangistust.
1 päev karistusaja hulka. Seega, karistuseks kaks kuud ja 29 päeva vangistust, mis jätta
lg 1, 3 sätete alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane kolme aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav H.I ja tema kaitsja Jugans Grossmann nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale H.I-le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on H.I kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 480 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 09. detsembril 2013.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav H.I tunnistas end
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega ja prokurör Natalja Kutepova taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava H.I selgitused ja prokuröri Natalja Kutepova arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav H.I on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav H.I on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistamata isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta . Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et H.I tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole H.I poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning H.I-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt
Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt H.I-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest ja sundraha riigituludesse. Helve Särgava Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.