Obsah (8)

§ 199§ 68§ 73§ 66§ 56§ 44§ 45§ 201

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-12377 (10240104719) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistun

§ 199

lg 1 järgi Süüdistatav A.B , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx, xxxx, varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 07.09.-08.09.2010, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 08.09.2010, vandeadvokaat Mati Senkel Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.B

§ 199

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus 07.09.

– 08.09.2010, s.o 2 päeva karistusaja hulka. A.B’il kuulub ärakandmisele 5 (viis) kuud 28 päeva vangistust. 2 Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 73

lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui A.B ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. A.B-le määratud katseaja alguseks lugeda 30.09.2013. Välja mõista A.B-lt 99,37 (üheksakümmend üheksa eurot ja 37 senti) eurot L N’e (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista A.B-lt menetluskuluna sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista A.B-lt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ (asukoht Liivalaia 41-11, 10145 Tallinn) kasuks 384 (kolmsada kaheksakümmend neli eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 64 eurot) eurot v.-adv. Mati Senkeli poolt määratud korras süüdistatava A.Bkaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.B-lt menetluskuluna kaitsjatasu 582,27 (viissada kaheksakümmend kaks eurot ja 27 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Mati Senkeli poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel võimaldada A.B tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 1062,72 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 88,56 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni. A.B tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. oktoobrist 2013 (seega hiljemalt
3. oktoobriks 2013). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
4. oktoobrist
5. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
6. oktoobrist
7. SÜÜDISTUS A.B on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema varastas 07.09.2010 kella 12.15 paiku xxxx kassaliinilt L Ne rahakoti väärtusega 300 krooni (19,17 eurot) koos kotis olnud 790 krooni (50,49 eurot) sularaha, ZEN kõnekaardiga väärtusega 25 krooni (1,60 eurot), ID-kaardi ja xxxx kaardiga, tekitades kannatanule materiaalse kahju kogusummas 1115 krooni (71,26 eurot). 3 Seega A.B , võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID Süüdistatav A.B ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav A.B kinnitas kohtuistungil, et 07.09.2010 lõuna paiku viibis ta xxxx poes, kust ostis üksnes jänkudele saia kuivatamiseks. Süüdistatava sõnul oli kassajärjekorras, kus temagi seisis, 6-7 inimest, täpselt ta ei mäletanud. A.B väitis, et ta ostis oma saia ära, pani kotid kassa juurde ääre peale ja läks ruttu vaatama, kas kulinaarialetis on midagi soodushinnaga. Ta küsis midagi, kuid ei ostnud kulinaarialetist midagi ja jooksis tagasi. Ta pidi ka soola ostma ja küsis soola, kuid vaatas siis kella, et ei jõua enam osta, kuna bussini oli vähe aega ja ta ei tahtnud bussist maha jääda. Süüdistatava väitel oli tal 0,5 tundi aega poes käimiseks. Ta hakkas bussi peale minema, kui äkki tuli röövlikari talle järele, et anna rahakott siia. A.B sõnul oli tal süda täis, ta oli nii solvunud ja puistas kõik sinna laiali, näidates, et tal pole midagi võõrast. Rahakotti ta sinna ei unustanud, vaid ta lihtsalt pani selle sinna ääre peale saiakoti ja ridiküli kõrvale. Tema võttis sealt rahakoti, pani selle kotti ja läks poest välja. Ta ei tea või ei pannud tähele, kas keegi leidis tema rahakoti ja küsis xxxx käest unustatud rahakoti kohta midagi. A.B väitis, et tal on alati kiire. Ta ei võta võõrast asja kunagi. Süüdistatav kinnitas, et tema rahakott oli must. A.B väitel kannatanu valetas, sest tal pole kunagi lilledega rahakotti olnud. Süüdistatava ütlustest nähtub, et kui ta näitas oma asjad ette, siis jäi ta bussist maha. Ta vaidles nendega seal, see oli nii solvav ja häbematu süüdistus. Ta on elu aeg rahulikult ja vaikselt elanud vaid oma loomadele. A.B väitis, et tema ei näinud seal ühtegi võõrast rahakotti. See võis olla enne teda või pärast teda ära võetud. Tal oli plaan poest välja minnes bussi peale minna. Süüdistatava sõnul jooksis ta nr 1 bussi peale, mis väljub pool läbi. Süüdistatav A.B näitas kohtuistungil oma rahakotti, väites, et see rahakott on tal 7-8 aastat vana. See on must, läikiv rahakott. Tookord sai 2 tükki ostetud, teine on pruun. See käib plõksuga kinni ja seest käib nupuga ning selles on 4 sahtlit. Seal on kavaleri (ühe tuttava) pilt. A.B väitis, et tal oli 2010.a sama rahakott, mis täna. Tal on kogu aeg üks ja seesama rahakott olnud. KrMS § 289 lg 1 alusel määras kohus prokuröri taotlusel A.B kohtueelses menetluses kahtlustatavana 08.09.2010 kaitsja juuresolekul antud ütluste avaldamise (kas süüdistatav ostis ainult saia või ostis midagi veel ja kas ta kiirustas bussi peale). A.B on kohtueelses menetluses kahtlustatavana 08.09.2010 öelnud, et „Xxxx poest ostsin kõigepealt kulinaarialetist kartulisalatit ja kotlette, peale seda läksin saali sisse ja võtsin 15 saia.“ „Läksin Grossi kaubamaja peale, kus on odavam piim.“ Kohtuistungil väitis süüdistatav, et kust ta enam nii täpselt mäletab, aga bussi peale ta kiirustas küll. Ta peab sama bussiga alati tagasi minema. Bussi peale kiirustamisest pole ta kohtueelses menetluses rääkinud sellepärast, et see on tavaline asi, et ta sama bussiga tagasi läheb. A.B väitis, et kiire oli, aega oli vaid 0,5 tundi. Kui nad poleks talle järele jooksnud, siis oleks ta jõudnud piima ka ära osta. Kartulisalati ja kotlettide ostmist kulinaarialetist süüdistatav ei mäletanud, öeldes nende kohta, et ta võis need osta ja võis ka mitte osta. Seda, miks ta soola ostmata jättis, põhjendas süüdistatav sellega, et ta poleks jõudnud igasse poodi. Sool pole nii tähtis kui piim. Poest välja kiirustas ta põhjusel, et ta poleks muidu jõudnud minna piima ostma. Seda ta mäletab täpselt, et ta võõrast rahakotti ei võta. Süüdistatav väitis, et Grossi kaubamaja pealt ostab ta alati piima. A.B kinnitas, et enne seda 4 sündmust ta kannatanut ei tundnud, viimane on talle täielikult võõras. Ta ei tea, miks kannatanu teda süüdistab. Kannatanu L N tundis süüdistatava A.B poolt kohtuistungil näidatud rahakotis koheselt ära oma rahakoti. Kannatanu tundis oma rahakoti ära truki koha järgi ja selle järgi, et kui rahakott lahti teha, siis olid pangakaardid paremal pool ja pildid vasakul pool. Peale pildisahtlit on lukk ja seal oli sahtel, kus olid poiste ravikindlustuskaardid. Rahakotti mahuvad rahatähed sirgelt sisse. Kannatanu rahakotti tagasi saada ei soovinud. Kannatanu L N kinnitas kohtuistungil, et 07.09.2010 tulid nad Rakveresse põhjusel, et telefon Tsentrumisse Metsjõe juurde remonti tuua ja üksiti ka panka minna. Rakveresse tuli ta koos elukaaslase ja poja P K. L Ne sõnul läks ta panka eesmärgil, et sealt raha välja võtta, sest talle ei meeldi pangakaarti kasutada. Pangast võttis ta välja kõik, mis arve peal oli, 790 krooni. L N mäletas, et üks oli 500-ne ja kaks 100-st rahatähte, väiksemaid rahatähti ta ei mäletanud. Pangast läksid nad Tsentrumisse ja sealt Xxxx poodi. Telefoni parandus võttis aega 2 tundi ja nad pidid selle aja ootama. Ta läks Xxxx poodi lapsele juua ostma, et edasi parki minna. Raha võtmise ja Xxxx poodi jõudmise vahet oli maksimaalselt 0,5 tundi. L Ne väitel läks ta maksma keskmisesse kassasse, makstes sularahas. L Ne ütlustest nähtub, et kui kaubad kassast läbi lastakse (tol ajal oli seal pöörlev kaubaalus, kuhu peale pandi kaup ja mis käis ringi, linti ei olnud), siis oli tagapool, seal, kuhu kassast läbilastud kaup läheb, seal see äär ja allpool oli koti hoid, kuhu ta pani oma kilekoti. Rahakoti pani ta pärast ostude eest maksmist sinna ääre peale oma kaupade kõrvale. Kaupadeks olid tal limonaad (roheline Tarhun) ja üks õlu (purgiõlu). Asjad pani ta kilekotti, kus oli lapse pusa. Tal oli kiire, kuna mees ja laps olid läinud ausamba juurde parki, kus on mänguväljak ja nad pidid pargis kokku saama. Ta läks juba poe esimesest uksest välja ja kahe ukse vahel välisukse juures avastas ta, et unustas rahakoti sinna, kuna ta poest väljudes alati kontrollib, kas rahakott on kotis. L N mäletas, et kui ta kassa juurest ära tuli ja hakkas kauplusest välja minema, siis oli seal üks vanem naine, kes ei saanud esimest ust lahti ja ta veel aitas seda naist, tõmmates talle ukse lahti ja hoides ust lahti, aidates ta välja. Ajaperiood, mis lahutas välisukse juures rahakoti puudumise avastamist kuni müüja juurde jõudmiseni, et küsida rahakotti, oli minutites. Kui ta avastas, et rahakotti ei ole, siis ta läks kaupluses selle laua juurde, mis on mõeldud selleks, et kaubad kotti panna ja hakkas oma kotti vaatama. L Ne sõnul läks ta seejärel müüja käest küsima, kas viimane pole siin rahakotti näinud, kuna ta unustas oma rahakoti sinna ja näitas kuhu. Müüja jäi nagu mõtlikuks ja siis ta ütles müüjale, et see oli must läikiv rahakott. Müüja ütles selle peale, et oli üks must läikiv rahakott, et üks naine oli selle ära võtnud ja öelnud, et see on tema oma. Ta küsis selle sama müüja käest, kelle kassas maksis. L N ei mäletanud, kas töötas 1 või 2 kassat. Akna juures oli veel üks kassa, aga ta ei mäletanud, kas see töötas. Kolmas kassa oli kulinaarialetis, mis töötas. L Ne väitel oli tema rahakott must, umbes 10 cm või natuke enam pikk, läikiv, krobelisest kunstnahast, kinni käis ühe trukiga, keskelt käis kaheks lahti, eraldi oli sahtel sentide jaoks, mis käis omakorda trukiga lahti. Rahakott oli tal uus, soetatud kuu aega enne seda ja selle väärtus oli 300 krooni. Kui ta küsis müüjalt rahakoti kohta ja sai vastuse, siis ta palus müüjal kirjeldada, milline see naine oli ja müüja kirjeldas, et rohelise jopega, lokkis juuksed patsis, punase baretiga. Talle tuli meelde, et ta nägi sellise kirjeldusega naisterahvast järjekorras. Peale teda oli üks vanem naine, kes ostis palju kaupa ja kes pani kogemata oma korvi talle vastu jalga, mispeale ta vaatas taha ning nägi, et see naisterahvas oli veel tagapool kas

1. või
2. Täpselt ei osanud ta öelda. See naisterahvas jäi silma, sest tal oli punane barett peas. L N vaatas, aga seda naisterahvast poes ei olnud. Ta läks välja ja helistas mehele, kes oli juba lapsega pargi poole läinud. Nad tulid tagasi ja läksid seda naisterahvast otsima. Mingi mees tuli nende juurde ja ütles, et teab seda naisterahvast, et viimane liikus bussijaama poole. Ta läks bussijaama tagant ja nägi, et see 5 naisterahvas tuli bussijaama ja Turu Tare vahelt. L N oma sõnul hüüdis, kuid see naisterahvas vaatas korraks taha ja tunduvalt kiirendas sammu. Nad jäid lapsega sellest naisterahvast maha. Ta võttis lapse sülle ja jooksis sellele naisterahvale järele, saades viimase kätte Grossi poe nurgas. Kannatanu ütles sellele naisterahvale, et palun andke mu rahakott tagasi, mispeale naisterahvas ütles, et ta pole midagi võtnud, et ta kunagi ei varasta. L Nega rääkides oli naisterahvas hästi närviline. See naisterahvas võttis oma rahakoti ja näitas seda talle. See rahakott oli ka must, aga veerandi võrra lühem kui tema rahakott, käis nagu kolmeks lahti, ei olnud nahast, vaid presendi moodi riidest, joonistatud rohelised lilled peal. L Ne ütlustest nähtub, et ta nägi selle naisterahva rahakotti 40 cm kauguselt. Kui selle naisterahva rahakotti oleks vaadatud kaugemalt, siis seda ei oleks võinud käsitleda mustana. Selle naisterahva rahakott ei olnud sarnane tema rahakotiga. Tema rahakotti sai rahatähe sisse panna sirgelt, aga selle naisterahva rahakotti mitte, murdumise kaar oleks rahatähel pidanud sees olema. Ta ütles naisterahvale, et läheme käime Xxxx poes, et müüja kirjeldas teid, et teie võtsite. Nad hakkasid minema, kuid laps nuttis ja mees oli tige, sest see oli nende ainuke raha. Mees ütles naisterahvale, et palun võtke kõik asjad kotist välja. Naisterahvas rääkis, et jääb bussist maha. Ta nägi, et mees naisterahva koti laiali tuuseldas. L Ne sõnul oli rahakoti kadumise hetkest kuni naisterahvale järele jõudmiseni möödunud umbes 10 minutit ja ajaliselt oli võimalik rahakott ka ära visata või ära panna. Kannatanu L N tundis kohtusaalis viibivas süüdistatavas A.B ära naisterahva, keda ta taga ajas, sest viimasel on samasugune pats nagu tol korral ja tal on nägude peale väga hea mälu. L N mäletas, et sel naisterahval oli tol korral seljas pleekinud roheline poolpikk jope ja juuksed olid samamoodi nagu praegu, peas oli tal punane bareti moodi asi, bareti tutt jäi silma. L Ne väitel oli tal selle naisterahvaga veel üks intsident Säästumarketis. Ta ise ei pannud seda naisterahvast tähele, aga poeg ütles talle, et see on see tädi, kes su rahakoti tuuri pani. L Ne sõnul vaatas see naisterahvas talle otsa ja kadus kiirelt poest. Kannatanu kinnitas, et lisaks rahale olid tal rahakotis veel mehe ja vanaema passipildid läbipaistvas osas, poegade Euroopa ravikindlustuskaardid, xxxx pangakaart ja paroolikaart, sim-kaardid ZEN ja Diil, visiitkaarte. Kõige olulisemaks oli telefoni paroolikaart, mille ta pidi uue ostma. L N kinnitas, et kui rahakott trukist lahti teha, siis vaatasid kohe vastu lähedaste pildid ja siis olid kohe need kaardid kaardipesades kiletasku kõrval paremal pool üleval. Lahti tehes oli kohe võimalik aru saada, mis rahakotiga on tegemist. L N täpsustas, et rahakotis oli sularaha 790 krooni, ID-kaart, kõnekaardid, kõneaega oli kaardil 25 krooni. Rahakoti väärtus oli 300 krooni, lisaks veel uute dokumentide tegemise kulu. Pangakaardi tegemine läks maksma 60 krooni ja ID-kaart 24 eurot sentidega. Kannatanu põhjendas ID-kaardi tegemist alles 08.11.2011 sellega, et kui tal rahakott ära varastati, siis oli tal kodus kehtiv pass ja rahaliselt ei olnud võimalik ID-kaarti teha. ID-kaardi tegi ta siis, kui pass kehtivuse lõpetas. Kannatanu L N avaldas, et teadis süüdistatavast varem vaid nii palju, et viimane oli ühel korral telekas, kus oli mingi jama koerakutsikatega. Tema mees ütles, et kuidas ta saab koertega niimoodi käituda, mispeale tema ütles, et igal asjal on omad põhjused, miks inimene nii käitub. Tema põhimõte on, et alati on süü kahepoolne ja alati on asjal mingi põhjus. Teist inimest ta maha ei tee. Saatelõigust ei jäänud talle ei positiivset ega negatiivset muljet. Müüja ütles talle, et seda naisterahvast tuntakse kui Koera-Mari. Talle oli nägu tuttav, aga ta ei seostanud seda naisterahvast selle asjaga. See saade oli tükk aega enne seda sündmust. Tunnistaja Õ M kinnitas kohtuistungil, et septembris 2010 töötas ta xxxx kaupluses Xxxx xxxx. 07.09.2010 istus ta iseteenindava osakonna kassas, kus oli siis vist 2 kassat, praegu on üks. Tema istus selles kassas, mis jäi kohe välisukse juurde. Peale selle on letikassa, kus on kulinaaria ja alkohol. Õ M sõnul võis 07.09.2010 lõuna paiku olla järjekorras kuskil 4-5 inimest. Tunnistaja sõnul tuli kannatanu poodi, oli väga õnnetu ja ütles, et tal jäi siia must rahakott. See vanainimene, kes selle kassa tagant serva pealt leidis, ütles, et see oli must. 6 Tunnistaja võttis omaks, et tema sai aru, et see rahakott seal oli ja ta ütles, et just keegi võttis selle ja läks sellega uksest välja ja kirjeldas seda inimest, kes selle rahakoti võttis. Tunnistaja väitel küsis kannatanu musta rahakotti ja tema ütles, et just üks naisterahvas võttis siit musta rahakoti ja läks sellega välja. Õ M sõnul ilmselt kannatanu pakkis seal oma asju ja tal ununes rahakott võtmata oma asjade juurest. Tunnistaja kirjeldas kassat, öeldes, et kaup jooksis tagant sinna alla nurka, seal all madalamal oli metallist rest, kuhu inimene sai oma koti panna ja siis oma asjad kotti panna. Õ M väitel olid peale kannatanut järjekorras 2 vanemat daami. Üks neist (Õ M ei mäletanud, mitmes inimene see oli peale kannatanut) võttis rahakoti, tõstis üles, näitas seda ja küsis, kelle rahakott. Selle peale reageeris proua /tunnistaja viitab süüdistatavale/, kes oli kulinaarialeti juures. Viimane tuli sinna ja ütles, et see on tema rahakott. Tunnistaja mäletas, et enne rahakoti võtmist, käis süüdistatav tema juurest läbi ja ostis kotitäie saia. Õ M väitel läks süüdistatav siis kulinaarialeti juurde, ostis midagi kulinaarialetist, maksis seal, kasutades oma rahakotti, kuid tuli rahakoti peale sinnapoole tagasi ja küsis tema osakonnast veel jämedat soola aga ei ostnud seda, sest tal hakkas rahakotiga kiire. Tunnistaja sõnul võttis süüdistatav selle rahakoti ja läks kiirustades uksest välja. Tunnistaja väitel asus kulinaarialett temast 5 m kaugusel. Kui tema istus näoga kliendi suunas, siis jäi kulinaarialett külje peale. Tunnistaja sõnul nad ikka jälgivad inimesi. Tegemist on väga väikese poega, kus vahemaad on väga väikesed. Õ M teab süüdistatavat hüüdnime Koera-Mari järgi, sest süüdistatav kasvatas koeri ja müüs neid turu peal. Kui noor naisterahvas tuli oma rahakotti otsima, siis sai ta aru, et midagi on valesti. Tunnistaja kirjeldas, et rahakott oli must, kuid sellel oli mingi hallikas varjund. Rohkem seal rahakotte ei olnud kui see üks. Tunnistaja Õ M võttis omaks, et talle tehti äratundmine fotode järgi ja ta tundis Ruthi ära. Õ M sõnul ei ole mingit kahtlust, et Ruth oli see isik, kes poest rahakoti ära võttis. Tunnistaja mäletas, et süüdistataval oli seljas mingi jope ja müts oli peas ka, sest juba sügisene aeg oli. Tunnistaja väitel oli temal see ainuke juhus, kus unustati rahakott leti peale. Kohtulikul uurimisel avaldati alljärgnevad tõendid: - koopia kannatanu L Ne ID-kaardist, millest nähtub, et see on välja antud 08.11.
3. - väljavõte riigilõivuseadusest (redaktsiooni jõustumise kuupäev 14.07.2011, redaktsiooni kehtivuse lõpp 25.11.2011), millest nähtub, et selle § 2572 lg 1 kohaselt isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 24,28 eurot. - äratundmiseks esitamise protokoll 07.09.
4. Fotodel kujutatud isikud esitati äratundmiseks tunnistaja Õ Mle. Fotodel kujutatud isikud on sarnased vanuse ja näokuju poolest. Äratundjale tehti ettepanek vaadata talle esitatud fotodel kujutatud isikuid ja selgitada, kas fotodel on kujutatud isik, kes võttis täna, 07.09.2010, kella 12.15 ajal Xxxx kaupluse kassa juurest musta naisterahva rahakoti, mida omanik mõne hetke möödudes otsima tuli. Äratundja tunnistaja Õ M sai täiesti kindlalt öelda, et rahakoti võtjaks oli fotol nr 3 kujutatud naisterahvas, keda ta teab kui Koera-Mari ja kes ütleb talle isegi tänaval vastu tulles tere. Fototabelil fotol nr 3 äratuntud isikuks osutus A.B. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine 7 nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, loeb süüdistatava A.B süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks tunnistaja Õ M ütlustega ja äratundmiseks esitamise protokolliga 07.09.2010 ning kannatanu L Ne üksikasjalike ütlustega, millised on omavahel kooskõlas ning milliste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Süüdistatava A.B ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt, sest need on vastuolulised, muuhulgas vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega ega haaku ühegi teise tõendiga. Vaidlust ei ole selles, et nii süüdistatav A.B kui ka kannatanu L N 07.09.2010 keskpäeval xxxx asuvas kaupluses Xxxx sisseoste tegemas käisid. Tunnistaja Õ M xxxx teenindas nii kannatanu L N e kui ka süüdistatavat A.B. Kannatanu L N pani oma rahakoti pärast ostude eest kassas maksmist oma kaupade kõrvale ja kaubad kilekotti, kuid unustas rahakoti kassa juurest lahkudes kaasa võtta. Tunnistaja Õ M sõnul tuli kannatanu L N poodi, oli väga õnnetu ja ütles, et tal jäi siia must rahakott. Tunnistaja Õ M ütlustega on tõendatud, et peale kannatanu L Ne olid järjekorras kaks vanemat daami, kellest üks (tunnistaja ei mäletanud, mitmes inimene see oli peale kannatanut) võttis rahakoti, tõstis üles, näitas seda ja küsis, kelle rahakott. Selle peale reageeris tunnistaja Õ M sõnul süüdistatav A.B, kes oli kulinaarialeti juures. Süüdistatav A.B tuli sinna ja ütles, et see on tema rahakott. Tunnistaja Õ M sõnul küsis süüdistatav A.B tema osakonnast veel jämedat soola, kuid ei ostnud seda, vaid kiirustas rahakotiga uksest välja. Tunnistaja Õ M mäletas, et enne rahakoti võtmist, oli süüdistatav A.B käinud tema juurest kassast läbi ja maksnud talle kotitäie saiade eest. Tunnistaja Õ M väitis, et süüdistatav A.B läks seejärel kulinaarialeti juurde, kust ostis midagi ja maksis seal, kasutades oma rahakotti. Kuna tegemist on väikese poega ja väikeste vahemaadega, siis ei ole selles midagi erakordset, et xxxx oma töö kõrvalt on suuteline jälgima ka seda, mis toimub tema kõrval 5 m kaugusel kulinaarialetis. Tunnistaja Õ M on oma ütlustes kindlalt väitnud seda, et rahakoti võttis süüdistatav A.B, keda tema teadis hüüdnime Koera-Mari järgi, sest süüdistatav A.B kasvatas koeri ja müüs neid turu peal. Kohtueelses menetluses on kuriteosündmusega samal päeval, s.o 07.09.2010 koostatud äratundmiseks esitamise protokoll, kus äratundja tunnistaja Õ M ütles täiesti kindlalt seda, et rahakoti võtjaks oli fotol nr 3 kujutatud naisterahvas, keda ta teab kui Koera-Mari ja kes ütleb talle isegi tänaval vastu tulles tere. Fototabelil fotol nr 3 äratuntud isikuks osutus A.B . Seega loeb kohus tunnistaja Õ M ütlustega tõsikindlalt tuvastatuks selle, et kannatanu L Ne rahakoti varastas süüdistatav A.B. Süüdistatav A.B kinnitas, et kui ta ostis oma saiad ära, läbides kassa, siis pani ta rahakoti kassa juurde saiakoti ja ridiküli kõrvale, minnes ruttu vaatama, kas kulinaarialetis on midagi soodushinnaga. Kohtu arvates ei ole see eluliselt usutav, et süüdistatav A.B ei võtnud kulinaarialetti minnes oma rahakotti kaasa, jättes selle järelevalveta maha saiakoti ja ridiküli kõrvale, samas, kui ta on kogu aeg väitnud seda, et tal oli kiire. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav A.B seda, et ta ostis kauplusest üksnes saia ja kulinaarialetist ei ostnud midagi. Kohtueelses menetluses on süüdistatav A.B seevastu kinnitanud, et ta ostis kõigepealt kulinaarialetist kartulisalatit ja kotlette, peale seda läks saali sisse ja võttis 15 saia. Nimetatud vastuolu süüdistatava A.B ütlustes annab kohtule alust pidada usaldusväärseteks tunnistaja Õ M vastavasisulisi ütlusi, millistest järeldub see, et süüdistatav A.B maksis kulinaarialetis tehtud ostu eest oma rahakotist võetud rahaga, seega oli rahakott tal kaasas. Süüdistatava Ruth- 8 Hedda A.B ütlused kohtuistungil on vastuolulised ka selles osas, et algul ta väitis, et sool jäi tal ostmata seetõttu, et ta ei tahtnud bussist maha jääda. Tal oli plaan poest välja minnes bussi peale minna. Hiljem väitis süüdistatav A.B kohtuistungil, et soola jättis ta ostmata põhjusel, et ta poleks jõudnud igasse poodi. Sool pole nii tähtis kui piim. Poest välja kiirustas ta põhjusel, et ta poleks muidu jõudnud minna piima ostma. Kohtu arvates jäi süüdistataval A.B kauplusest sool ostmata mitte sellel põhjusel, et tal oli kiire, vaid sellel põhjusel, et võõra rahakotiga ei saanud ta lihtsalt kauemaks kauplusesse jääda. Süüdistatav A.B väitis seda, et tema kauplusest võõrast rahakotti ei võtnud, vaid võttis oma rahakoti, mida ta maha ei olnud unustanud. Tema võttis lihtsalt oma rahakoti, pani selle kotti ja läks poest välja. Ta ei tea või ei pannud tähele, kas keegi leidis tema rahakoti ja küsis xxxx käest unustatud rahakoti kohta midagi. Süüdistatava A.B väitel võis kannatanu L Ne rahakott olla enne teda või pärast teda ära võetud. Tunnistaja Õ M kirjeldas kannatanu L Nele naisterahvast (süüdistatavat A.B ), kes tema rahakoti võttis. Kui süüdistatav A.B võttis kauplusest oma rahakoti, siis tekib küsimus, miks ta kannatanu L Ne vältis ja tema eest kiirendatud sammul ära läks. Kannatanu L N kirjeldas üksikasjalikult temalt varastatud rahakotti, mis kohtu hinnangul võis maksta 300 krooni ja selle sisu. Usutav on, et kannatanu L Nel oli rahakotis 790 krooni, kuna ta vahetult enne seda käis pangas, võttes pangaarvelt pere viimase raha välja. Kannatanu L Ne ütluste tõepärasust kinnitab seegi, et ta mäletas rahakotis olnud suuremaid kupüüre. Kannatanu L N kirjeldas süüdistatava A.B rahakotti, mis ei olnud sarnane tema rahakotiga. Kannatanu L Ne poolt kohtuistungil antud oma rahakoti kirjeldus (kannatanu andis kohtuistungil ütlusi enne süüdistatavat) vastas detailselt sellele, millise rahakoti võttis süüdistatav A.B kohtuistungil ütlusi andes oma kotist välja. Võtta kohtuistungil kannatanu L Ne silme ees välja rahakott ja sealjuures väita, et see on tema rahakott ning et see oli tal juba süüdistuses tähendatud ajal 07.09.2010, näitab kohtu arvates veelkord seda, et süüdistatava A.B näol on tegemist isikuga, kes süüdistuses tähendatud ajal ja kohas varastas kannatanu L Ne rahakoti. Kaitsja väide, et sellised rahakotid on masstoodang, on õige, kuid kannatanu L N ei ole öelnud, et süüdistatav A.B oleks talle 07.09.2010 näidanud rahakotti, mis oli sarnane tema rahakotiga. Tunnistaja Õ M ja kannatanu L Ne ütlusi ei muuda kohtu arvates ebausaldusväärseks ka asjaolu, kas varastatud rahakotti on kirjeldatud üksnes kui musta rahakotti, musta läikivat rahakotti või musta rahakotti, millel oli hallikas varjund, sest tegemist on isikute subjektiivse hinnanguga, mis asja põhiolemust ei muutnud. Tunnistaja Õ Ml ja kannatanu L Nel ei ole mingit põhjust süüdistatava A.B peale valetada. Tõendamist leidis see, et kannatanu ja süüdistatav on teineteisele täiesti võõrad. Asjakohane ei ole kaitsja väide, et telesaade, kus näidati süüdistatava A.B tegevust mitte just kõige paremas valguses, oleks käesoleval juhul kallutanud isikuid andma süüdistatavat alusetult süüstavaid ütlusi. Varguse puhul on kaitstavaks õigushüveks omand. Objektiivne koosseis kujutab varguse puhul endast võõra vallasasja äravõtmist. Tegu on lõpuleviidud asja äravõtmisega. Kohtu arvates tegutses süüdistatav A.B kannatanu L Ne rahakotti varastades vähemalt otsese tahtlusega. Rahakoti ebaseadusliku omastamise suhtes oli tal kavatsetus, kuna eesmärgiks oligi rahakott endale võtta. 9

§ 199

lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohus leiab, et süüdistatava A.B käitumises esinevad

§ 199

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

§ 199

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Kohus süüdistatava A.B karistust kergendavaid asjaolusid ei leia, sest ta ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava A.B käitumises puuduvad

§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat A.B ei ole varem kriminaalkorras ega väärtegude toimepanemise eest karistatud. Süüdistatav A.B on xxxx.

§ 199

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeimaliigilist karistust, s.o rahalist karistust.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

§ 45

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista minimaalselt kolmekümnepäevase vangistuse. Kuna A.B on xxxx, kelle igakuine sissetulek on väike, ei pea kohus põhjendatuks tema karistamist rahalise karistusega, sest see raskendaks põhjendamatult tema toimetulekut. Süüdistatavat A.B võib kohtu arvates karistada lühemaajalise vangistusega. Karistuse reaalset ärakandmist ei pea kohus põhjendatuks, sest isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kohus leiab, et A.B suhtes mõistetava vangistuse võib

§ 73

lg 1,3 alusel jätta tingimisi kohaldamata, määrates talle minimaalse, s.o kolme aastase katseaja. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Kannatanu L N on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 99,37 eurot. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et süüdistatav A.B varastas süüdistuses tähendatud ajal ja kohast kannatanu L Ne rahakoti väärtusega 300 krooni (19,17 eurot) koos selles olnud 790 krooni (50,49 eurot) sularahaga, ZEN kõnekaardiga väärtusega 25 krooni (1,60 eurot), ID-kaardi (uue ID-kaardi tegemine läks maksma 24,28 eurot) ja xxxx kaardiga (uue pangakaardi tegemine läks maksma 60 krooni ehk 3,83 eurot). Tsiviilhagi tõendavad kannatanu L Ne kohtuistungil antud ütlused ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama 10 üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama § lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohus peab eeltoodule tuginedes kannatanu L Ne tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 99,37 eurot põhjendatuks ja leiab, et see kuulub süüdistatavalt A.B-lt kui kahju tekitanud isikult välja mõistmisele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 ning

§ 66

lg 3 võimaldab kohus süüdistataval A.B tasuda väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud ositi aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 30.12.2013 kohtuotsuse RESOLUTSIOON 1.Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2 ja § 340 lg 1 ja lg 2 p 3 tühistada osaliselt Viru Maakohtu 30. septembri 2013 otsus, s.o -A.B süüditunnistamises ja karistamises

§ 199lg 1 järgi.

2.Tunnistada A.B süüdi

§ 201lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

3.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus 07.09-08.09.2010, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. A.B-le mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 11 4.Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 73

lg 1, lg 3 alusel täitmisele, kui A.B ei pane 3 (kolm) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 5.Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 6.A.B kaitsja vandeadvokaat Mati Senkeli apellatsioon jätta rahuldamata.

1. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Mati Senkel kaudu 349 eurot 92 senti, sealhulgas käibemaks 58 eurot 32 senti, advokaat Mati Senkelile tema poolt A.B-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 7.1 Apellatsioonimenetluses kaitsja tasu advokaat Mati Senkeli poolt süüdistatav A.B-le osutatud õigusabi eest 349 eurot 92 senti, jätta riigi kanda. Riigikohtu 19.03.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta A.B võtmata. kaitsja vandeadvokaat Mati Senkeli kassatsioon menetlusse Kohtuotsus jõustus
2. märtsil
3. a Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne nooremreferent