lg.2 p.1, § 344 lg.1 ja § 345 lg.1 järgi süüdistatav: R.B (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, töökoht või õppeasutustöötab mitteametlikult, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras omab nelja kehtivat karistust; Tõkend: vahistamine kohaldatud määrusega 08.05.2013, kinni peetud 10.09.2013.a.; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto; Kaitsja: vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski, Advokaadibüroo Sirje Must, Aadress: Õpetaja t. 9 Tartu; telefon 7427794; e-post: büroo@sirjemust.ee Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 03. oktoober 2013. a. Juhindudes KrMS § 240, § 246, § 245, § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.1,4,3,5,7,9, § 180 lg.1, § 126 lg.3 p.6, TMS § 148, § 23, VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.5, § 132, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada R.B
Süüdi tunnistada R.B
Süüdi tunnistada R.B
karistuseks mõista 6 (kuus) Karistused liita
lg.1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks R.B-le kokku 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
28 päeva lugeda kantud karistusaja hulka. Seega kandmata karistust jääb R.B-le 1 aasta 5 kuud ja 2 päeva vangistust. Kohaldada
lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.B 2 (kahe)-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg.2 p.1 alusel kohustada R.B asuma katseajal heastama kuriteoga tekitatud kahju vähemalt osaliselt, kohustades teda tasuma igakuiselt 20.-ndaks kuupäevaks alates 20.11.2013.a. vähemalt 100 (ükssada) eurot kannatanu AS Scandi Floor Eestile tekitatud kahju katteks. Kannatanu AS Scandi Floor Eesti arve nr. 332811170004 Danske Bank’as. Määrata R.B katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Jõgeva Rahuldada AS Scandi Floor Eesti tsiviilhagi ning mõista R.B-lt välja AS Scandi Floor Eesti kasuks õigusvastase teoga tekitatud kahju katteks 9286,59 (üheksa tuhat kakssada kaheksakümmend kuus eurot 59 senti) eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda AS Scandi Floor Eesti arvele nr . 332811170004 Danske Pangas. Asitõendid: mikrolaineahi „Nordy“, jäämasin kirjetega „Caso“ ja „Germany“, nõudepesumasin kirjega „Schaub Lorenz“, külmutuskapp „Samsung“ ja sügavkülmutuskapp kirjega „Snaige Class A“mis on hoiul Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis, kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg.3 p.6 alusel võõrandada tsiviilhagi katteks. 2 Tsiviilhagi tagamiseks arestitud R.B-le kuuluv 1/6 kinnisasjast – korteriomandist asukohaga Rakvere linnas Võidu tn. 44, korteriomandi reaalosa nr. 1, registriosa number 2220231, jääb arestituks õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks. Kannatanul on õigus taotleda kohtutäiturilt arestitud vara sundmüüki tekitatud kahju hüvitamiseks. Tõkend- vahistamine jätta ära viivitamatult ja vabastada R.B vahistusest kohtuotsuse kuulutamisel. Kriminaalmenetluse kulud: R.B menetluskulud on: 1) sundraha 480 eurot; 2)ekspertiisitasu 246 eurot; 3) tasu riigi õigusabi eest kohtumenetluses 541,44 eurot ja kohtueelses menetluses 57.60 eurot. Kokku tasu õigusabi eest 599,04 eurot. 4)kannatanu esindajale makstud tasu 2400 eurot. 5)arestitud vara võõrandamiskulud, mille suurus ei ole praegu teada. Kokku on teadaolevad menetluskulud 3725,04 eurot. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-12-12462, “ R.B menetluskulu”. Menetluskulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul kohtuotsuses näidatud kontole. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud ühe kuu jooksul, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on
-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kriminaalasi on kohtule menetlemiseks saabunud üldmenetluses. selles, et tema olles AS-i Scandi Floor Eesti (registrikood 10961315) tegevjuht, 23.04.2010 Jõgeva linnas Turu 13, pööras ebaseaduslikult enda kasuks AS-ile Scandi Floor Eestile kuulunud külgkahveltõstuki Bauman, s.o tema 3 valduses oleva võõra vallasasja sellega, et võõrandas nimetatud masina terase müügihinnaga 24397 krooni OÜ-le Cronimet Eesti Metall, tekitades omastamisega AS-ile Scandi Floor Eesti varalist kahju 1559.25 euro väärtuses; peale selle tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, ajavahemikul 01.09.2010 kuni 31.12.2010 Jõgeva linnas, vormistas AS-i Scandi Floor Eesti-sse tööle xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx, kes reaalselt töötasid nimetatud ajaperioodil tema enda osalusega äriühingu OÜ Lion Tony (registrikood 11917368) asukohaga Aia 3A Jõgeva linn piljardiklubi töötajatena, kellele maksti AS Scandi Floor Eesti-st töötasu-september 2010.a. eest xxxxxxxxxxxxx arvestatud töötasu summas 6080 krooni (väljamakstud 5141 krooni) ja xxxxxxxxxxxxe arvestatud töötasu 7040 krooni (väljamakstud töötasu 5878 krooni); oktoober 2010.a. eest xxxxxxxxxxxxe arvestatud töötasu summas 7860 krooni (väljamakstud 6508 krooni) ja xxxxxxxxxxxxe arvestatud töötasu 7800 krooni (väljamakstud töötasu 6462 krooni); november 2010.a. eest xxxxxxxxxxxxx arvestatud töötasu summas 8529 krooni (väljamakstud 7022 krooni) ja xxxxxxxxxxxxx arvestatud töötasu 8501 krooni (väljamakstud töötasu 7000 krooni); detsember 2010.a. eest xxxxxxxxxxxxe arvestatud töötasu summas 265.87 eurot (väljamakstud 232.30 eurot) ja xxxxxxxxxxxxx arvestatud töötasu 265.87 eurot (väljamakstud töötasu 232.30 eurot); millega pööras ebaseaduslikult kolmandate isikute kasuks AS-i Scandi Floor Eesti vara s.o. tema suhtes võõraid rahalisi vahendeid, tekitades omastamisega AS-ile Scandi Floor Eesti varalist kahju arvestatud töötasude näol summas 3459.53 eurot (väljamakstud töötasude näol kokku summas 2893.94 euro); peale selle tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, ajavahemikul 20.09.2010 kuni 31.05.2011 Jõgeva vallas Kurista külas Jõgevamaal, pööras AS-i Scandi Floor Eesti tegevjuhina ebaseaduslikult kolmanda isiku - enda elukaaslase xxxxxxxxxx kasuks AS-i Scandi Floor Eesti vara, s.o talle usaldatud ja tema suhtes võõraid rahalisi vahendeid, tasudes tema poolt 20.09.2010 sõlmitud kasutusvalduse lepingu alusel V xxxxxxxxx sõiduauto Seat Cordoba, reg nr 149 BAI liisingu osamaksed summas kokku 1629.88 eurot ning 22.10.2010.a. ostetud 4 rehvi Dayton 195/55/15 väärtusega ´a 866.67 krooni, kokku 3466.67 krooni (ehk 221.56 eurot) ning 20.04.2011.a. ostetud 4 rehvi Matador 195/55/15 väärtusega a’ 65,83 eurot, kokku 263.33 eurot, millised paigaldas oma elukaaslase xxxxxxxxxx sõiduautole , tekitades omastamisega AS-ile Scandi Floor Eesti varalist kahju 2114.77 euro väärtuses; peale selle tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, 24.09.2010 Jõgeva linnas, pööras AS-i Scandi Floor Eesti tegevjuhina ebaseaduslikult enda kasuks AS-i Scandi Floor Eesti poolt tasutud (seotud arve-saateleht nr 1001487) ja tema valduses olevad võõrad vallasasjad, s.o 24.09.2010 OÜ Tehnikatäht kauplusest Jõgeva linnas ostetud kaubad – kaks mikrolaineahju Nordy WP750B digitaalne, väärtusega a’ 750 krooni, s.o kokku 1500 krooni, sügavkülmik Snaige F100.1101A väärtusega 3590 krooni, külmik Samsung RA12CCSWQN väärtusega 2299 krooni, jäävalmistaja CASO 3300 väärtusega 3588 krooni, et võttis nimetatud kaubad kasutusse enda osalusega äriühingus OÜ Lion Tony (registrikood 11917368) asukohaga Aia 3A Jõgeva linn, tekitades omastamisega AS-ile Scandi Floor Eesti varalist kahju 701,56 euro (10 977 krooni) väärtuses; peale selle tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, 08.10.2010 Jõgeva linnas, pööras AS-i Scandi Floor Eesti tegevjuhina ebaseaduslikult enda kasuks AS-i Scandi Floor Eesti tasumiskohustusega (seotud arve-saateleht nr 1003137) ja tema valduses oleva võõra vallasasja, s.o 08.10.2010 OÜ Tehnikatäht kauplusest Jõgeva linnas ostetud kaubad – 4 nõudepesumasin Schaub-Lorenz DWS4575 (hind ilma käibemaksuta), võttes nimetatud kauba kasutusse enda osalusega äriühingus OÜ Lion Tony (registrikood 11917368) asukohaga Aia 3A Jõgeva linn, tekitades omastamisega AS-ile Scandi Floor Eesti varalist kahju 300,38 euro väärtuses; peale selle tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, ajavahemikul 08.06.2011 kuni 12.06.2011 menetluses tuvastamata asukohas, pööras AS-i Scandi Floor Eesti tegevjuhina ebaseaduslikult enda kasuks AS-i Scandi Floor Eesti omandis ja tema valduses olevad võõrad vallasasjad, s.o mobiiltelefoni Nokia E5-00 väärtusega 255,01 eurot ja tema kasutusvalduses olnud ametiauto Volvo 4 rehvi Bridgestone 225/45/17, väärtusega a’ 120.83 eurot ( kokku 483.33 eurot) koos velgedega väärtusega 378,67 eurot, tekitades omastamisega AS-ile Scandi Floor Eesti varalist kahju kokku 1117,01 euro väärtuses; Seega R.B pannes toime valduses oleva võõra vallasasja ja talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramise, isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, pani toime
- peale selle tema ajavahemikul 24.09.2010 kuni 01.10.2010 võltsis müüja Tehnikatäht OÜ, reg kood 11966740 24.09.2010 esitatud arve-saatelehte (müügiarvet) nr 1001487, sellel kauba nimetuse „külmik Samsung RA12CCSWQN“ asendamise teel arvel nimetusega „kuvar Samsung RA12CCSWQN“ ning kauba nimetuse „jäävalmistaja Caso 3300“ asendamise teel arvel nimetusega „kohvimasin Caso 3300“, eesmärgiga esitada arve AS-i Scandi Floor Eesti raamatupidamisse selle tasumiseks, vabaneda müügiarve isikliku tasumise kohustusest ja omandada need esemed; Seega R.B pannes toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustusest, võltsimise, pani toime
peale selle tema ajavahemikul 24.09.2010 kuni 01.10.2010 esitas AS-i Scandi Floor Eesti raamatupidamisse selle tasumiseks tema poolt eelnevalt võltsitud müüja Tehnikatäht OÜ, reg kood 11966740 24.09.2010 arve-saatelehe (müügiarve) nr 1001487, millisel muudetud kauba nimetused „külmik Samsung RA12CCSWQN“ asendamise teel arvel nimetusega „kuvar Samsung RA12CCSWQN“ ning kauba nimetused „jäävalmistaja Caso 3300“ asendamise teel arvel nimetusega „kohvimasin Caso 3300“, eesmärgiga vabaneda müügiarve isikliku tasumise kohustusest ja omandada õigus nendele asjadele. Seega R.B pannes toime võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustusetest, pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kohus määras asja üldmenetluses arutamisele kohtuistungile maikuus 2013.a. Kohtuistungile
lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust.
lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 kuud vangistust.
lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust.
lg.1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel kokku 1 aasta 6 kuud vangistust.
kuni 03.10.2013.a., s.o. 24 päeva lugeda kantud karistusaja hulka. Seega kandmata karistust jääb 1 aasta 5 kuud ja 6 päeva vangistust. Kohaldada
lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.B 2 (kahe)-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg.2 p.1 alusel kohustada R.B asuma katseajal heastama kuriteoga tekitatud kahju vähemalt osaliselt, kohustades teda tasuma igakuiselt 20.-ndaks kuupäevaks alates 20.11.2013.a. vähemalt 100 (ükssada) eurot kannatanu AS Scandi Floor Eestile tekitatud kahju katteks. Kannatanu AS Scandi Floor Eesti arve nr. 332811170004 Danske Bank’as. Tsiviilhagi summas 9286,59 eurot rahuldada AS Scandi Floor Eesti kasuks ja välja mõista R.B-lt. Asitõendid- politsei hoiuruumis. 6 Andmed tsiviilhagi ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud objektidest: arestitud varana on käsitletav R.B-le kuuluv 1/6 kaasomandist Rakvere linnas Võidu tn. 44-1 korterist. Kohtule anti üle kriminaalasja toimik ja esitati taotlus lahendada asi kokkuleppemenetluses. Süüdistatav R.B ja kaitsja taotlesid lahendust kokkuleppemenetluses. Kohus kontrollis kokkuleppemenetluse eelduste olemasolu ja määras: anda R.B kohtu alla kokkuleppemenetluses KrMS § 2451 lg.1 p.1 alusel ja jätkata asja menetlemist kokkuleppemenetluse sätete alusel. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut. R.B-ga on saavutatud kokkulepe nii karistuse kui ka tsiviilhagi osas. R.B on varem karistamata isik, mistõttu kaaluda tuli leebemaid karistusliike. Arvestades suuresummalise tsiviilhagiga ei olnud rahalise karistuse kohaldamine võimalikuks peetav. Karistuseks on valitud vangistus, mida tingimuslikult täitmisele ei pöörata ja kohaldatakse katseaega ja lisakohustusi katseajaks. Tsiviilhagi tuleb heastada igakuuliselt vähemalt 100 euro kaupa. Asitõenditeks olevad esemed tuleb realiseerida tsiviilhagi katteks, kannatanut ei saa sundida neid esemeid tagasi võtma. Tsiviilhagi katteks on arestitud ka süüdistatavale kuuluv kaasomandi osa, mis tuleb täitemenetluse käigus realiseerida tsiviilhagi katteks. Menetluskuludeks on muu hulgas kannatanu esindaja tasu 4387,50 eurot, mis palun kannatanule välja mõista. Prokurör palub otsuse teha kokkuleppe alusel. R.B kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud ja soovib otsuse tegemist kokkuleppe alusel. Ta ei ole süüdistusele vastu vaielnud. On valmis sõlmitud kokkulepet täitma. Rakveres asuva korteri kaasomanikud on süüdistatava ema ja õde. Süüdistatava kaitsja palub teha kohtuotsuse kokkuleppe alusel, kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vaba tahte alusel. Kohtu ettepanekul andis kaitsja hinnangu kannatanu esindaja menetluskulude suurusele ja ta leiab, et taotletud tasu on ülepaisutatud. Lähtuda tuleb mõistlikest kuludest, töömaht 11 tunni ulatuses on põhjendamatult suur ja ka rakendatud tunnitasu on keskmisest oluliselt suurem. Tasu peaks olema väiksem. Kohtu seisukoht Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et R.B tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses ja koostada kohtuotsus temale karistuse mõistmise ja tsiviilhagi rahuldamise kohta. Kohus peab kokku lepitud karistust põhjendatuks, eriti arvestades, et R.B on tasuda suur tsiviilhagi, mistõttu rahalise karistuse kohaldamine temale ei ole põhjendatud. Võttes arvesse kuriteoga tekitatud kahju suurust, on põhjendatud süüdistatavale lisakohustuse panemine kahju hüvitamiseks ja kriminaalhooldusele allutamine. Kokkuleppes on R.B-le
alusel arvutatud kandmisele jääv karistus lähtudes kokkuleppe allakirjutamise kuupäevast 03.10.2013. Kohtuotsuse koostamise ajaks on kandmisele kuuluv karistus vähenenud vahistuse päevade võrra 10.09.2013-08.0.2013, s.o. 28 päeva, mille kohus kohtuotsuse resolutsioonis arvesse võtab. 7 Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele Võlaõigusseaduse sätete alusel: kannatanu on temale kuuluvas varast süüdistatava poolt põhjustatuna ilma jäänud. VÕS § 1043 sätestab: VÕS § 1045 lg.1 p.5 VÕS § 127 lg.1 VÕS § 128 lg.2 Lg.3VÕS § 132 lg. 1 sätestab: Asitõenditeks on tunnistatud R.B poolt kohtueelse uurimise käigus üle antud masinad, mis on vaadeldud (tl.131-137), fotografeeritud ja antud hoiule Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumi (tl.138, akt nr . 3424). Kannatanu on neist, tema valdusest kuriteo läbi välja läinud esemetest ega soovi nende tagastamist. Seetõttu tuleb asitõendiks tunnistatud vara KrMS § 126 lg.3 p.6 alusel võõrandada tsiviilhagi katteks. Vara võõrandamine toimub Vabariigi Valitsuse määruse nr . 263 30.07.2004 alusel ja korras, võõrandamiskulud kannatab KrMS § 175 lg.1 p.7 alusel süüdimõistetu. Kriminaalasjas on arestitud kannatanu AS Scandi Floor Eesti tsiviilhagi katteks R.B-le kuuluv 1/6 suurune mõtteline osa kinnistust registriosa numbriga 2220231, asukohaga Rakvere linnas Võidu 44, reaalosa korterile nr . 1 (kohtu määrus 29.12.2011.a.) Selle kinnisasja arestimise kohta on tehtud kinnistusraamatusse märge AS Scandi Floor Eesti kasuks. Kuna tsiviilhagi kuulub rahuldamisele, jääb tsiviilhagi katteks arestitud vara jätkuvalt arestituks TMS § 148 järgi ja kannatanul AS Scandi Floor Eestil kui sissenõudjal on õigus taotleda vara realiseerimist täitemenetluse käigus TMS § 23, § 140 alusel oma tsiviilnõude katteks. Kohtu määrusega arestitud, süüdistatavale kuulunud kinnisasi Jõgeva linnas Tähe t. 8, reaalosa korterile nr . 33, on võõrandatud süüdistatava muude võlgnevuste katteks. R.B on vahistatud kohtumenetluse käigus. KrMS § 127 lg.2, § 312 p.7 alusel tuleb tõkend vahistamine ära jätta viivitamata, kuna R.B-le mõistetakse karistus, mis ei ole vabaduse võtmine. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab: 8 Süüdistatavalt tuleb välja mõista kriminaalmenetluse kulud: sundraha riigi tuludesse KrMS § 175 lg. 1 p. 9 ja § 179 lg. 1 p.2 alusel, paljunduskulu KrMS § 175 lg. 1 p. 5 alusel, õigusabi kulu KrMS § 175 lg. 1 p. 4 alusel ja ekspertiisikulu KrMS § 175 lg.1 p.3 alusel (tl.214 – 246 eurot). KrMS § 179 lg. 1 p. 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaks sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. VV 10.01.2013.a määrusega nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kehtestatud kuupalga allamääraks alates 01.01.2013.a 320 eurot. Eeltoodust tulenevalt on sundraha summas 480 eurot. KrMS § 175 lg. 1 p. 5 kohaselt on käesoleva seadustiku § 224 lõike 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud käsitletavad menetluskuludena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on kaitsjale tehtud koopiaid CD-plaadil summas 0,45 eurot. KrMS § 175 lg.1 p.6,7 järgi on menetluskuluks ka asitõendite ja konfiskeeritava vara võõrandamiskulud. Nende kulude suurus ei ole praegu teada ja määratakse edaspidi KrMS § 192 alusel tehtava määrusega. KrMS § 175 lg. 1 p. 4 kohaselt käsitletakse menetluskuludena määratud kaitsjale määratud tasu ja kulusid kuni nende põhjendatud ja vajaliku ulatuseni. Riigi õigusabi on osutanud kohtueelses menetluses R.B-le Andres Veski, tasu ja kulud 57,60 eurot (tl.4). Kohtumenetluses on riigi õigusabi tasu ja kulud taotletud summas 541,44 eurot. Tasutaotlus vastab kehtestatud määradele ja tegelikule ajakulule ja kohus määrab tasu ja kulud taotletud ulatuses. Kannatanu esindaja on taotlenud temale menetluskulude hüvitamist summas 4387,50 eurot, s.o. õigusabi osutamise tasu 11,9 tunni ulatuses (1487,50 eurot) kohtueelses menetluses ja 2900 eurot kohtumenetluses. On lisatud arved koos tasu spetsifikatsioonidega. Kohus, hinnanud kannatanu lepingulise esindaja tasutaotlust on seisukohal, et selle rahuldamine kogu ulatuses ei vasta ei KrMS § 175 lg.1 p.1 nõudele- mõistliku suurusega tasu, ega ka TsMS § 175 lg.1 alustele, mille järgi tasu tuleb välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ehkki tasusumma jääb VV määrusega nr . 137 04.09.2008.a. kehtestatud lepingulisele esindajale lubatava tasu piiridesse võttes aluseks hagi summa 9286,59 eurot, ei ole sellise tasu määramine põhjendatud. Võttes aluseks kannatanu poolt rakendatud tasumäära- 125 eurot tund pluss käibemaks, on tunnitasu suurus 150 eurot. Selle alusel on kannatanu taotlenud tasu kohtumenetluses 19 tunni eest (2900:150=19,33). On ilmne, et kohtumenetluses on kannatanul kulunud asja ettevalmistamiseks oluliselt vähem aega, kuna kohtuistungitele osalemine on olnud minimaalne (istungeid pole olnud). Olulisim on siinjuures, et kriminaalmenetluses kannab määrava osa menetluskoormusest kannatanule kahju heastamise nõude menetluses kohtueelne uurimine, s.t. kahju tekitanu süü tõendamine ja põhjendamine ehk siis tsiviilnõude aluste, süü ja põhjusliku seose põhjendamine on olnud määravas osas kriminaalmenetluse kanda. Seetõttu ei ole siin võrreldav kannatanu lepingulise esindaja töö maht võrreldes tsiviilnõude esitamise ja põhjendamisega tsiviilkohtumenetluses. Seetõttu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks kannatanu lepingulise esindaja tasu 16 tunni ulatuses (sellest 10 tundi kohtueelses menetluses ja 6 tundi kohtumenetluses) ehk summas 2000 eurot, millele lisandub käibemaks 400 eurot, kokku tasu 2400 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. 9 Menetluskulud tuleb hüvitada süüdistataval. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.