KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.11.2013, Rakvere kohtumaja Kohtuistungi aeg – 14.10.2013 Kohtuasja number 1-08-8648 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Ain Tali Kaitsja Mati Senkel Kohtuasi Viru Vangla materjalid Juri Telling vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu JURI TELLING, isikukood XXX, EV kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 17.03.2011 ja lõpp 13.07.2014 RESOLUTSIOON: Jätta Juri Telling vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Juri Telling’ilt menetluskuluna riigituludesse 72 eurot kaitsetasu adv. Mati Senkel’i poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS 1 Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Mati Senkel kasuks 72 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Mati Senkel’i poolt süüdimõistetu Juri Telling’i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, süüdimõistetule, tema kaitsjale ja prokurörile ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud: Viru Vangla edastas 22.08.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Telling’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Juri Telling karistust Viru Maakohtu 30.12.2011 kohtuotsuse nr 1 -088648 alusel, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 7, § 121, § 266 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 sätestatud süütegude toimepanemises. Karistuseks mõisteti talle KarS § 64 lg 1 alusel 5 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.03.
- Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 9-l korral. Kuriteod on muutunud raskemaks, isik kasutab vägivalda. Soodusteguriks on uimasti tarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav tegelenud riskide maandamisega. Individuaalsest täitmiskavast tulenevalt on ta paigutatud avavangla osakonda. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisel on kinnipeetaval elukoht, kuid samas kohas elab ka kinnipeetava kasuisa, kes on vägivaldses kuriteos kannatanu. Vabanemisel ei ole isikule garanteeritud töökohta. Vabaduses on isik omanud sissetulekut, mis oli saadud ebaseaduslikul teel. Isiku toimetulekut mõjutas sõltuvusprobleem. Isikut motiveerib seaduskuulekaks eluviisiks tema laps, kelle eest ta hoolitsema peab. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse mõtteviisiga inimesed ja sõltlased. Kinnipeetav tunnistab alkoholiprobleemi olemasolu, alkoholi mõjul võib muutuda agressiivseks ning on alkoholijoobes olles pannud toime isikuvastase kuriteo. Samuti tarvitab ta narkootikume
- aastast, kuid on enda sõnul võimeline loobuma nendest iseseisvalt. Varasem katseaeg ebaõnnetus, kuna isik ei täitnud kontrollnõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Vangla hindab tõenäosust uue kuriteo toimepanemise osas 73%-le ja vägivaldse 2 kuriteo toimepanemise tõenäosust 54% -le. Vangla ei toeta kõrge riskiprotsendi tõttu kinnipeetava vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on isikut kriminaalhooldusele määratud kahel korral. Esimesel korral ei ilmunud hooldusalune ühelgi korral registreerimisele, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Teisel korral ei kohtunud kriminaalhooldusametnik isikuga kordagi, kuna isik viibib kinnipidamisasutuses. Prokuröri seisukoht: 10.10.2013 Viru Maakohtule saabunud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Prokuröri hinnangul viitavad isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom tema ohtlikkusele. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane, kuivõrd tal on kehtiv distsiplinaarkaristus. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud, suure tõenäosusega jätkab ta vabanedes kuritegude toimepanemist. Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge. Maakohtu istung: Kohtuistungil märkis süüdimõistetu, et viibib avavanglas ega tarvita narkootikume. Vabanemisel tahab minna tööle firmasse, kus avavanglas viibides töötab. Vabaduses on kinnipeetaval tütar, kes elab koos vanaemaga. Kinnipeetav kinnitas, et on ennast parandanud. Kinnipeetava kaitsja toetas kinnipeetava vabastamist ja märkis, et vabaduses on isikul laps ja töökoht, mis motiveerivad teda edaspidi kuritegusid toime panemast. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja Juri Telling tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kuigi kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht ja tal on võimalik töötada edasi kohas, kus ta avavanglas viibides töötab, ning et teda ootab vabaduses laps, on tema vabastamist välistavad asjaolud kaalukamad. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus leiab, et kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. 3 Kohus märgib, et isikut on varem üheksa korda kriminaalkorras karistatud. Asjaolust, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, nähtub, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja jätkab kuritegude toimepanemist. Viru Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik ei ole varasematel kordadel suutnud katseaega edukalt läbida ning karistused on täitmisele pööratud. Seega ei ole isik suutnud vaatamata talle korduvalt antud võimalustele õiguskuulekalt käituda. Sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele, kuivõrd isiku katseajad on ebaõnnestunud. Maakohus peab isiku lubadusi seaduskuulekalt elada paljasõnaliseks. Kohus mär gib, et prokurör ega vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida isiku käitumist ja suunata teda õiguskuulekale käitumisele. Vangla hindab isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust kõrgeks, s.o 73%. Kohus leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks eeltoodut arvestades ennatlik. Käesolevas asjas kohtule edastatud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on probleeme alkoholiga, mille mõjul muutub ta vägivaldseks. Samuti on isiku puhul kuritegude toimepanemise soodusteguriks uimastite tarvitamine. Kohtu hinnangul on isiku puhul olemas arvestatav risk, et vabanemisel jätkab isik alkoholi või narkootikumide tarvitamist ning paneb nende mõjul toime uue kuriteo. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Juri Telling’i osas selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Juri Telling’i vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4