ja § 121 järgi kokkuleppemenetluses Kohtuistungi aeg 16.12.2013 Prokurör Ülle J aanho ld Süüdistatav U.K – isikukood XXX; Eesti kodanik; keskeriharidusega; elukoht: XXX (viibib vahi all Vanglas); töötas XXX OÜ-s; varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Harju Maakohtu 21.02.2013 otsusega
järgi vangistusega 8 kuud 27 päeva tingimisi 2-aastase katseajaga; tõkend – vahistamine alates 03.06.2013 (kahtlustatavana oli kinni peetud 01.-02.06.2013) Kaitsja Aivar Ennok RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada U.K
järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust;
järgi 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista karistuseks kuritegude kogumi eest 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.02.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (8 kuud 27 päeva vangistust) võrra, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Tõkend – vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni;
lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 01.06.2013.a.
Samuti tema, 01.06.2013 kella 15.30 paiku Tallinnas XXXkorteris võttis laualt skalpelli ning ähvardas XXX tapmisega juhul, kui viimane korterist väljub. Kannatanu tajus ähvardust reaalsena, kuna 01.06.2013 kella 06:00 paiku kasutas U.K tema suhtes vägivalda, samuti 21.02.2013 Harju Maakohtu poolt oli ta süüdi mõistetud
Seega U.K pani toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, st
Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus U.K süüdi tunnistamist
järgi ning tema karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud ning
Lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, jääb karistuseks kuritegude kogumi eest
lg 1 alusel 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 21.02.2013 Harju Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse (8 kuud ja 27 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 2 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust algusega 01.06.2013.a. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Süüdistatav ja kaitsja taotlesid menetluskulude tasumist osade kaupa 12 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist. Prokurör sellele taotlusele vastu ei vaielnud. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning oma õigustest on nad teadlikud. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud 4 kirjalike tõenditega ning U.K tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Tsiviilhagi kannatanud esitanud ei ole. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjatele makstav tasu, toimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 480 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.