← Eesti

1-12-2975/5

Obsah (11)§ 199§ 212§ 201§ 120§ 121§ 320§ 344§ 64§ 65§ 69§ 345

1-12-2975 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-2975 (12230100221) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 199lg 2 p 9, § 320 lg 1 ja 344 lg 1 järgi.

Lühimenetlus Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav D.O ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: OÜ K alates 09.04.2012, elukoht: XXX, Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 17.09.2004 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 215 lg 2 p 1, 3, § 64 lg 1 järgi vangistus 2 aastat tingimisi katseaeg 1 aasta 6 kuud; 2. Harju Maakohtu 18.09.2007 otsusega

§ 212

lg 1, § 121, § 345 lg 1, § 64 lg 1 järgi vangistus 1 aasta, § 201 lg 2 p 1 järgi rahaline karistus 5000 EEK (319.56 EUR); 3. Harju Maakohtu 24.09.2008 otsusega

§ 201

lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 64 lg 1 järgi vangistus 1 aasta, § 74 alusel tingimisi katseaeg 2 aastat 6 kuud; 4. Harju Maakohtu 03.11.2008 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 5, § 325 lg 2 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud, tingimisi katseaeg 2 aastat 6 kuud; 5. Harju Maakohtu 20.01.2010 otsusega

§ 120järgi rahaline karistus 524.08 eurot; 1 6.

Harju Maakohtu 17.03.2011 otsusega

§ 121

järgi vangistus 5 kuud, § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 10 kuud 27 päeva, § 69 alusel asendati üldkasuliku tööna 1378 tundi, tähtajaga 2 aastat. Rahaline karistus jäeti iseseisvaks täitmiseks. Seisuga 18.05.2012 oli töötatud 869 tundi, tegemata 509 tundi. Korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest Kaitsja Advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON 1. D.O süüdi tunnistada

§ 320

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. D.O süüdi tunnistada

§ 344

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 3.

§ 64

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada D.O-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 5.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 17.03.2011 otsusega mõistetud liitkaristusega, mõista kohtuotsuste kogumis liikaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva, milline karistus asendati

§ 69alusel üldkasuliku tööga 1378 tundi.

6. D.O süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 7. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada D.O-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 8.

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada D.O-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.03.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so tegemata 509 üldkasuliku töö tunni võrra, arvestusega, et üldkasuliku töö kahele tunnile vastab üks päev vangistust, so vangistuse 8 (kaheksa) kuud ja 14 (neliteist) päeva võrra ning mõista D.O-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 14 (neliteist) päeva.

  1. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse 1 (üks) aasta ja 14 (neliteist) päeva ärakandmist arvestada alates D.O vangistuse ärakandmisele asumisest või tema toimetamisest vangistuse ärakandmisele.
  2. Harju Maakohtu 20.01.2010 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 17.03.2011 otsusega liidetud ning senini tasumata rahaline karistus summas 525 eurot ja 8 senti jätta iseseisvaks täitmiseks.
  3. D.O suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
  4. D.O-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 230 (kakssada kolmkümmend) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „D.O , 1-12-2975, kaitsjatasu“.
  5. D.O-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil käekirjaekspertiisi (akt nr DK-0066-10) tegemisel tekkinud kulu 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 2 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „D.O , 1-12-2975, ekspertiisikulu“.
  6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  7. Jätta KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavalt D.O-lt välja mõistmata.
  8. Jätta KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel välja mõistetav kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) euro senti KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
  9. AS-i Eesti Statoil esitatud tsiviilhagi 460,95 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista D.O-lt AS-i Eesti Statoil kasuks 460 (nelisada kuuskümmend) eurot ja 95 (üheksakümmend viis) senti, milline summa tuleb tasuda AS Eesti Statoil arvelduskontole XXXXXXXXXXX Nordea pangas.
  10. Asitõendid: 2 CD plaati, mis asuvad toimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: D.O süüdistatakse selles, et tema varem vargusi toimepannud isikuna, taas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades sõiduautot Mercedes Benz, reg nr XXX B, millele korduvalt paigutas valed numbrimärgid, varastas korduvalt sõidukite mootorikütust AS Eesti Statoili teenindusjaamade tanklatest alljärgnevalt: 16.12.2011.a kell 18:19, sõiduautoga Mercedes Benz, mis kandis reg.nr XXX , Mustamäe teenindusjaama tanklas aadressil Sõpruse pst. 200B/Sipelga 1, Tallinn, tankis autosse diiselkütust 65,03 liitrit maksumusega 89.42 eurot ning lahkus sündmuskohalt, jättes kütuse eest tasumata; 19.12.2011 kell 15:56 sõiduautoga Mercedes Benz, täpsemalt tuvastamata registreerimismärgiga, Sadama teenindusjaama tanklas, aadressil Lootsi 1, Tallinn, tankis autosse kütust Diisel Fortis 54,35 liitrit maksumusega 74.73 eurot ning lahkus sündmuskohalt, jättes kütuse eest tasumata; 19.12.2011 kell 20:57 sõiduautoga Mercedes Benz, mis kandis reg/nr XXX , Õismäe teenindusjaama tanklas, aadressil Paldiski mnt. 106, Tallinn, tankis autosse kütust Diisel Fortis 52,40 liitrit maksumusega 71.79 eurot ning lahkus sündmuskohalt, jättes kütuse eest tasumata; 20.12.2011 kell 15:18 sõiduautoga Mercedes Benz, mis kandis reg/nr XXX , Kristiine teenindusjaama tanklas, aadressil Endla 43, Tallinn, tankis autosse kütust Diisel Fortis 61,02 liitrit maksumusega 83.90 eurot ning lahkus sündmuskohalt, jättes kütuse eest tasumata; 23.12.2011 kell 17:01 sõiduautoga Mercedes Benz, mis kandis reg/nr XXX, Sõle teenindusjaama tanklas, aadressil Paldiski mnt. 44, Tallinn, tankis autosse kütust Diisel Fortis 45,62 liitrit maksumusega 61.36 eurot ning lahkus sündmuskohalt, jättes kütuse eest tasumata; 3 29.12.2011 kell 17:05 sõiduautoga Mercedes Benz, mis kandis reg/nr XXX Laagri teenindusjaama tanklas, aadressil Pärnu mnt. 552, Tallinn, tankis autosse kütust Diisel Fortis 58,00 liitrit maksumusega 79.75 eurot ning lahkus sündmuskohalt, jättes kütuse eest tasumata. Seega, D.O, olles varem varguse toime pannud isikuks, taas kuuel korral pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav kuriteona süstemaatilise vargusena

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Samuti D.O, eesmärgiga saada PV kätte võlg summas 15000 krooni ja temaga isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli tõttu, esitas 15.03.2009 Põhja Politseiprefektuurile PV süüstava valeavalduse ja olles kannatanuna kriminaalasja nr 09230117999 menetlustoimingul hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest

§ 320

lg 1 järgi, andis 22.10.2009 ülekuulamisel Põhja Politseiprefektuuris, aadressil Tallinn, Pärnu mnt 139, teadvalt valeütlusi selle kohta, et PV on pööranud enda kasuks temale kuuluva, kuid AB nimele registreeritud sõiduauto Mercedes Benz, reg nr XXX, registreerides selle enda nimele 12.03.2009 Autoregistrikeskuse Tallinna Büroos, asukohaga Mäepealse 19, ilma D.O teadmata ning seeläbi tekitas viimasele kahju 40 000 krooni. Samuti andis D.O valeütlusi, et tema ja tema isa AB, ei ole allkirjastanud nimetatud sõiduki kohta müügilepingut. Tegelikult D.O vahetas 2009.a. märtsis nimetatud sõiduki PV isa GV kuuluva sõiduki Kia Carnival, reg nr XXX, vastu, mille viis lammutusse ning osadena maha müüs. Nimetatud Mercedese müümise kohta koostas D.O 12.03.2009 PVi juuresolekul müügilepingu, millest nähtuvalt justkui ABmüüs ja PV ostis nimetatud sõiduki, allkirjastas lepingu ABnimelt ja lepingu pöördele kirjutas, et sai auto eest kätte 40 000 krooni ja pretensioone ei oma. Kannatanuna kriminaalmenetluses teadvalt valeütluste andmisega pani D.O toime

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse D.O selles, et tema võltsis 12.03.2009 müügilepingul, milles ABjustkui müüs ja PV ostis sõiduauto Mercedes-Benz, reg nr XXX, ABallkirja, kuna allkirjastas müüjana nimetatud lepingu ABasemel, eesmärgiga vahetada nimetatud sõiduk PVi isale GVkuulunud sõiduki Kia Carnival vastu ning, et PV saaks nimetatud Mercedes-Benz’i autoregistris enda nimele vormistada. PV vormistas nimetatud lepinguga järgmisel päeval Autoregistrikeskuse Tallinna Büroos sõiduauto enda nimele ning hiljem pantis laenu tagatisena OÜ-le Autopant. Sõiduauto Mercedes-Benz, reg nr XXX kuulus faktiliselt D.O-le , kuid oli vormistatud konfiskeerimise vältimiseks ABnimele, kes nimetatud sõiduki müümisest midagi ei teadnud ja lepingut ei allkirjastanud. Samuti D.O võltsis sõidukite vahetamise eesmärgil ja vara konfiskeerimise vältimiseks enda isa ABallkirja 11.03.2009 müügilepingul, mille esitas politseile 19.04.2010 vastastamisel PV. Nimetatud lepingu kohaselt GVmüüs ja ABjustkui ostis sõiduauto KIA Carnival, reg nr XXX kokkuleppe hinna eest. 28.03.2009 viis D.O nimetatud sõiduki OÜ Demonteering lammutusse tuttavate juurde, kus ta tegelikult selle ise osadeks lammutas ja osad maha müüs. ABnimetatud lepingu vormistamisel ei osalenud ja seda ei allkirjastanud. Dokumentide võltsimisega, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, pani D.O toime

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav D.O seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. D.O kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 4

§ 320

lg 1 ja 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavates episoodides I köide: 28.09.2009 koostatud avaldusest Põhja Politseiprefektuurile ja 22.10.2009 koostatud D.O kannatanuna ülekuulamise protokollist nähtuvalt andis D.O järgmisi valeütlusi: 15.03.2009 andis D.O enda ütluste kohaselt PVile kasutada auto MB (E 250) registreerimisnumbriga XXX, kuna viimane avaldas soovi auto ära osta. Koos autoga andis P.V võtmed ja auto dokumendid. Leppisid kokku, et 2 nädalat võib ta autot proovida. Pärast selle tähtaja möödumist tegi P D.O-le algul ettepaneku vahetada Mercedes tema isale kuuluva auto vastu. Ent too auto oli rikkis ja D.O keeldus. Seejärel pakkus ta varianti järelmaksuga. Lubas, et 2-3 kuu jooksul maksab Mercedese välja. Mingit lepingut ei allkirjastanud, küll aga toimus kõnelus D.O isa ABja venna ABjuuresolekul. P ei maksnud auto eest midagi, kuigi jätkas selle auto kasutamist. Tuletas talle korduvalt meelde, et auto eest tuleb ära maksta. P pani selle autoga toime väikese avarii, milles tema oli süüdi, mille tulemusena tõusis isa kindlustusmakse, kuna auto oli vormistatud isa nimele. P remontis auto oma kulul. Ühel hetkel otsustas auto V tagasi võtta, sest raha polnud ta selle eest saanud. Helistas talle, tegi ettepaneku kohtuda. Ta tuli kohtumisele ja tagastas auto tehnilise passi, kus auto omanikuks oli juba märgitud firma Autopant, s.t auto oli selles firmas panditud. Auto vastutavaks kasutajaks oli PV. Ütles, et võtab auto tagasi, firmaga aga klaarigu ise. Seepeale ütles P , et kui ta auto ära võtab, kutsub ta välja politsei ja teda pannakse istuma, sest D.O kannab tingimisi karistust. Seepärast jättis auto tagasi võtmata ja ta on näinud, et V sõidab sellega siiamaani. Samuti käis ARKis ja palus väljastada auto müügilepingu koopia. Lepingust nähtub, et 12.03.2009 vormistati auto ümber D.O isa nimelt PVi nimele. Lepingus seisab allkiri, mis ei kuulu ei D.O-le ega tema isale. ARKis käisid koos isaga, ka tema nägi seda lepingut ja kinnitas, et lepingul olev allkiri ei ole tema oma. P.V vormistas D.O loata auto enda nimele ning pantis seejärel firmale Autopant. D.O oletab, et PV kasutas kehtetut ostu-müügilepingut. D.O andmetega ostu-müügileping oli kindalaekas, ostja andmed olid täitmata. D.O on tekitatud kahju 40000 EEK. (tl 5-6, 9-13) Koopia sõiduauto MB, reg nr XXX, tehnilisest passist, mille kohaselt on PV nimetatud sõiduki vastutav kasutaja, OÜ Autopant on sõiduki omanik. (tl 7) 12.03.2009 koostatud müügilepingu koopia, mille esitas politseile D.O ning millest nähtuvalt ABmüüs sõiduki MB, reg nr XXX, 12.03.2009 PVile kokkuleppehinnaga. (tl 8) 12.03.2009 koostatud originaalmüügileping, mis on välja nõutud Põhja Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistris Tallinna Büroost, mille pöördel nähtub, et D.O sai müüdu eest 40 000 krooni. (tl 27-29) 02.11.2009 koostatud kahtlustatava PVi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt umbes

  1. aasta märtsis tahtis P.V osta autot. Raha tal auto ostmiseks polnud. Rääkis oma kavatsusest ABle. Järgmisel päeval helistas talle Andrei vend D.O ja pakkus välja variandi vahetada P.V i isa auto Kia (mille mootor on katki) tema isa auto Mercedes Benz vastu - viimast peetaksegi silmas kahtlustuses. Said kokku ja vaatasid autod üle. PV nõustus võtma Mercedese vahetuseks Kia vastu. Järgmisel päeval kohtusid D.O-ga ja ta täitis blanketi oma käega. Tema pani blanketile oma allkirja ja P.V oma. Blanketi tagaküljele kirjutasid mõlemad, et neil pole teineteisele mingeid materiaalseid pretensioone ja allkirjastasid. See blanketi koopia, mis on kriminaalasja toimikus, on P.V ile tundmatu ja sealne allkiri ei kuulu talle. Lisaks puuduvad blanketi tagaküljel nende allkirjad selle kohta, et neil pole teineteisele pretensioone. Samal päeval viis P.V ära Mercedese, Kia aga vedasid isaga puksiiris Ankru tänavale autoteenindusse. Auto viisid sinna D.O palvel, ise ta selle juures ei viibinud. Järgmisel päeval sõitis koos oma tuttava VB ARKi asukohaga Mäepealse 19 ja vormistas auto ümber, näidanud müügilepingut. VB kanti auto tehnilisse passi kasutajana. Mingit raha P.V Mercedese eest D.O-le maksma ei pidanud. Kasutab seda autot siiamaani. Mais pantis auto Autopandis, sest vajas raha. Ajavahemikul
  2. aasta märtsist kuni praeguseni pole D.O kordagi öelnud, et ta võlgnevat talle mingit raha. Küll aga sõitis D.O
  3. aasta septembris autoga kannatanu juurde ja nõudis temalt Mercedese võtmeid. Kuna Mercedes oli vormistatud P.V i nimele, siis ta võtmeid ei andnud. D.O ütles, et tal olevat selle Mercedese peale valesti parkimise eest trahve üle 12000 krooni. D.O istus Mercedesesse ja 5 võttis ise ära selle võtmed. Seepeale ütles P.V talle, et kui ta võtmeid kohe tagasi ei anna, kutsub politsei. Palus tal näidata trahvisummat tõendavaid pabereid. Ta sattus segadusse ega näidanud talle midagi. Seejärel tagastas P.V ile Mercedese võtmed ja sõitis ära. Aitas KIA Sergeil viia auto lammutusse, kus D.O sai nimetatud sõiduki eest 15000 krooni. Mercedese müügileping P.V i ja D.O vahel sai sõlmitud tema neiu JPjuuresolekul. Lepingu selle eksemplari viis ARKi ja selle alusel vormistas Mercedese ümber enda nimele. (tl 15-20) 03.10.2009 koostatud tunnistaja VB´u ülekuulamisprotokolli kohaselt tema sai P.V i jutust aru, et P.V ei võlgne D.O-le sõiduauto Mercedese eest midagi, kuna tegemist oli autode vahetamisega. Samuti ei ole ta kuulnud, et D.O oleks auto eest mingit raha soovinud saada. (tl 21-25) 12.04.2010 koostatud tunnistaja ABülekuulamisprotokollist nähtuvalt PV on tunnistaja tuttav. Tunnistaja vend D.O kavatses ära müüa auto Mercedes Benz numbriga XXX. Auto kuulub nende isale ABle. Autot puudutav jutuajamine PVi ja Sergei vahel toimus isa ja tema juuresolekul. Algul leppisid PV ja Sergei kokku nii, et P ostab selle auto 40000 krooni eest. Isa oli müügitingimustega nõus. See toimus
  4. aasta märtsis. Sergei näitas autot ka PVi isale ja andis üldse auto 2-3 päeva pärast P ile. Ent P Sergeile mingit raha ei maksnud, vaid pakkus raha asemel tema isale kuuluvat autot Kia. Sergei vaatas selle auto üle, kuid ütles, et kaalub, kas tasub vahetada. Ta otsis selle auto tarvis varuosi, aga nagu ta aru sai, ühest vastust P ile ei andnud, kas on vahetusega nõus. Ta ei tea, kas P ja Sergei käisid ARKis ja vormistasid Mercedese ümber PVi nimele. P ei maksnud Sergeile ei raha ega tagastanud ka Mercedest, ehkki Sergei pakkus, et P seniks auto tagastaks, kuni vajaliku summa kokku saab. Ent P ähvardas kutsuda politsei, kui Sergei temalt auto ära võtab. Vend P autot tagasi ei saanudki. Kia asjus teab vaid seda, et selle auto transportisid Sergei ja P koos mingisse autoteenindusse, kus auto üle vaadati, mis sellest hiljem sai, ei tea. Mercedes oli vormistatud tema isa nimele, kuid tegelikult kasutas autot Sergei ja oli selle faktiline omanik. (30-34) 15.04.2010 koostatud tunnistaja ABülekuulamisprotokollist nähtuvalt auto Mercedes E 250 numbriga XXX oli vormistatud tema nimele, kuid sõiduki oli ostnud D.O ning oli ka selle auto reaalseks kasutajaks. Auto müügiks ta temalt luba küsima ei pidanud. Materiaalseid pretensioone oma poja vastu ei ole. Kusagil
  5. aasta veebruaris mainis Sergei kord, et tahab selle auto ära müüa, et osta uuem. Noorem poeg tõi nende poole koju PVi. Automüügi jutuajamine toimus tema juuresolekul. Sergei ja P leppisid kokku, et auto müügihind on 40000 krooni, aga kuna raha P il tol hetkel polnud, siis pidi ta raha tasuma järelmaksu korras mitme kuu vältel - vist 5 kuu või poole aastaga pidi ta kõik välja maksma. Pärast seda andis Sergei auto koos võtme ja tehnilise passiga P ile. Kokkulepet sõlmides nad mingeid pabereid ei allkirjastanud. Juttu oli sellest, et auto tuleks ümber vormistada, kuid kohe nad ARKi ei läinud. Kas Sergei kirjutas auto kasutamise kohta mingi volituse, seda ei tea. Kuid ei tekkinud mingeid kahtlusi, et P võiks raha maksmata jätta. P viis auto ära, sõitis sellega - ise nägi, kuid raha ei maksnud. Selle asemel pakkus ta autot Kia. Ent Sergei polnud sellega algusest saati nõus, sest teadis, et seda autot tuleb remontida, kulutada palju raha, mida polnud. Seepärast hakkas ta nõudma, et P Mercedese tagastaks, mispeale P vastas, et auto ei kuulu enam talle. Sergeile tuli see üllatusena, ta sõitis ARKi ja sai paberid, mille alusel auto ümber vormistati. Tunnistaja võib kindlalt väita, et ARKis autot ümber vormistamas ta ei käinud, auto ümbervormistamiseks PVi nimele oma nõusolekut ei andnud ja auto müügilepingul ei ole tema allkiri. Samuti sai Sergei V ilt teada, et auto on mingis firmas panditud ja tagasi võtta Sergei seda ei saa. Samuti ähvardas ta, et kui Sergei püüab autot jõuga ära viia, kutsub P politsei. (tl 39-43, 93-103) 19.04.2010 koostatud vastastamisprotokollist nähtuvalt PV väidab, et umbes 08.03.2009 paiku helistasid D.O-ga ja ta tegi P ile vahetusettepaneku - vahetada Kia Mercedese vastu. Ta lasi P il üle vaadata Mercedese ja P lasi Sergeil üle vaadata Kia. Sergei avaldas, et PV kuulis tema vennalt, et ta müüb autot, ning tuli neile koju. Kõnelus toimus Sergei isa Anatoli ja venna Andrei juuresolekul. Leppisid kokku, et P ostab Mercedese järelmaksuga 40000 krooni eest. P nõustus selle raha välja maksma poole aasta jooksul. Algul Kiast juttu ei olnud. Ent paar päeva hiljem tegi P ettepaneku vahetada Mercedes tema isa Kia vastu. Selleks ajaks P juba kasutas Mercedest. Kuna Kia polnud töökorras, tahtis PV D.O-le Mercedese eest anda selle Kia ja lisaks veel raha. Sel juhul pidanuks PV D.O-le maksma 20000 krooni. D.O ütles, et nõustub selle variandiga juhul, kui saab Kia ära remontida. Ülejäänud 6 summa, 20000 krooni oli P valmis ära maksma jällegi osade kaupa - vähemalt 5000 krooni kuus ja võimaluse korral rohkem. See jutuajamine toimus silmast silma nende maja hoovis. P väidab, et järgmisel päeval pärast Sergeiga kokku leppimist sõitis ta ARKi ja tõi sealt müügilepingu blanketid. Lepingud täitsid PVi isa autos Kia Sorrento. Oli 4 blanketti. Kaks blanketti täitis PV, kaks täitis Sergei. Tekst oli ühesugune, kaks blanketti täitsid Kia kohta, olles kokku leppinud selle ümbervormistamise PVi isa nimelt Sergei isa ABnimele, ja kaks blanketti Mercedese kohta, mille vormistasid ABnimelt ümber PVi nimele. Kahe blanketi tagaküljele üks Kia ja teine Mercedese kohta –PV kirjutas oma käega, et sai raha Kia eest kätte ja pretensioone ei ole, Sergei kirjutas oma käega, et sai raha Mercedese eest kätte ja pretensioone ei ole. Mercedese kohta täidetud blanketi, mille tagaküljele oli kirjutatud, et Sergei on raha Mercedese eest kätte saanud ja pretensioone ei ole ning kus seisis tema allkiri, viis PV pärast ARKi. Teise blanketi, kus olid Kia müügi andmed ja kuhu oli PVi käega kirjutatud, et sai Kia eest sama summa mis maksis Mercedese eest, andis Sergeile. D.O väidab, et leppisid kokku, et Mercedese vormistavad ümber alles pärast seda, kui P on auto eest kogu raha ära maksnud. Kia osas võib öelda, et ümbervormistamisest oli algul juttu küll, kuid pärast seda, kui auto oli teeninduses üle vaadatud ja ta sai teada, et Kiale vajalikku mootorit tal osta ei õnnestu, keeldus ümbervormistamisest. Kuid blanketi Kia kohta täitsid küll, ta ei eita seda - see on tõesti seesama blankett, mille vastastamisel esitas PV. Täitis selle blanketi oma käega ja pani ostja allkirja lahtrisse oma allkirja. Ta ei mäleta, kas kirjutasid midagi nende blankettide tagaküljele. Paar päeva pärast seda juhtus nii, et P tegi Mercedesega väikese avarii, ja siis D.O pakkus, et sõlmiksid kindlustusseltsile esitamiseks Mercedese müügilepingu, et ei tõstetaks D.O isa kindlustusmakseid. Selle lepingu sõlmisid kindlustusseltside vahenduskontoris Sõle tänaval. D.O täitis selle blanketi oma käega. Allkirjastas lepingu auto müüjana ja P allkirjastas selle ostjana. See müügilepingu koopia, mille esitas D.O ülekuulamisel 22.10.2009, pärineb ARKist. See lepingu originaal, mis on asja toimikus, on täidetud D.O käega, kuid tagaküljele ei kirjutanud ta midagi ja alla ei kirjutanud. PV avaldas, et niisugust situatsiooni ei olnud. Ta sai auto Mercedese koos kindlustusega, mis oli vormistatud D.O isa Anatoli nimele. Vormistas auto ümber 12.03.2009, kuid kindlustust ta kohe enda nimele ei vormistanud, sest sai teada, et seaduse kohaselt võib endise omaniku kindlustusega sõita veel 2 nädalat. Ent
  6. märtsil sattus Mercedesega avariisse, ta helistas ja teatas sellest Sergeile. Ta vastas, et kui ta on avariis süüdlane, siis tõuseb ta isa kindlustusmakse. Järgmisel päeval sõitsid koos Sergeiga Sõle tn 64 asuvasse kontorisse, et kindlustus PVi nimele vormistada - uue tehnilise passi järgi, mida Sergei nägi. Mingit ostu-müügilepingut nad seal ei täitnud. Kindlustuse ümbervormistamine siiski ei õnnestunud, sest vahendusfirma töötaja üritas helistada selle kindlustusseltsi operaatorile, kus kindlustus oli vormistatud, aga seal ei võetud toru, mispeale Sergei ütles, et tal ei ole aega oodata ja sõitis ära. Sergei sai auto Kia ja viis selle teenindusse; ta ütles, et tal olevat samasugune Kia. Mõni aeg hiljem ta helistas ja ütles, et Kia remont läheb väga kalliks ja see tuleb viia autolammutusse. Panid selle Kia koos Mercedese taha puksiiri ja vedasid Vääna Autolammutusse. Sergei rääkis, et Kia eest oli lammutuses lubatud maksta 20000 krooni ja anda mingi BMW. PVi juuresolekul anti Sergeile 10000 krooni ja ta ütles, et 10000 krooni ja auto BMW antakse veel. Siiski ta ei näinud, et talle oleks antud veel 10000 krooni, sest sõitsid tagasi Tallinna. Allkirja raha saamise kohta andis Sergei, kuigi täpselt ta seda ei mäleta. Sergei kinnitab, et üritas tõesti Kiat remontida, see seisis 2 nädalat teeninduses, kuid siis öeldi, et sel autol on haruldane mootor, mida ei õnnestu leida - seepeale ütles P ile, et ta võtaks auto tagasi, sest tegelikult olid kokku leppinud Mercedese eest tasumise rahas. P nõustus, kuid palus asjast tema isale mitte rääkida, sest isale olevat ta öelnud, et lihtsalt vahetas Kia Mercedese vastu. Seejärel istus D.O Mercedese rooli, P Kia rooli ning viisid Kia lammutusse. Raha Kia eest, 10000 krooni, sai P , ja tema andis ka allkirja raha kättesaamise kohta. Seejärel lubas P talle ära maksta. Kiat D.O enda nimele ei vormistanud, see jäigi kirja P i isa nimele. Kui auto lammutusse antakse, võtab firma ise selle arvelt maha. P kirjutas auto arvelt mahavõtmise kohta paberi. Auto dokumendid olid P i käes. Samuti näitas P tolles firmas oma isikut tõendavat dokumenti. PV kinnitab, et auto oli tõesti vormistatud tema isa nimele, kuid ta oli tehnilises passis kirjas kasutajana ning auto võeti arvelt 7 maha tema avalduse alusel. P väidab, et auto vormistas ta enda nimele
  7. aasta märtsis, pantis aga
  8. aasta mais. Seega pärast seda, kui tekkisid rahalised raskused. Sai Autopandis selle auto eest 6800 krooni. Võttis selle raha Mercedese remontimiseks. PV väidab, et kokkuleppe sõlmimise juures viibis ka JP, sest viimane ei soovivat tunnistajana menetluses osaleda, kuna tal on Sergeiga head suhted. D.O väidab, et kuupäeva Mercedes-Benz müügilepingule ta ei kirjutanud. (tl 44-52) 11.03.2009 koostatud müügileping sõiduki KIA Carnival reg.märk XXX kohta G V i ja ABvahel. (tl 53) 30.04.2010 koostatud käekirja ekspertiisiakti nr DK-0066-10/1412 eksperdiarvamuse kohaselt Mercedes-Benz (XXX) müügilepingu 12.03.2009.a tagaküljel käsikirjalise teksti on kirjutanud D.O ja allkirja tõenäoliselt on kirjutanud D.O . Kia Carnival (XXX) müügilepingul 11.03.2009.a allkirja ostja nimelt on tõenäoliselt kirjutanud D.O . Mercedes-Benz ( XXX) müügilepingul 12.03.2009.a kuupäeva on kirjutanud D.O. (tl 57-62) 07.05.2010 koostatud tunnistaja G V i ülekuulamise protokolli kohaselt tema 2009 märtsis läks poja soovil oma elukohas hoovi, kus olid tema poeg ja D.O. Tunnistaja poeg PV soovis vahetada sõiduauto Kia Carnivali D.O Mercedese vastu. Kuigi talle selline vahetus ei meeldinud, andis ta oma pojale nõusoleku. D.O esitas PVi vastu valeavalduse politseile nende perekondade tüli tõttu. (tl 64-69) 05.07.2010 koostatud tunnistaja Sven Kimmel ülekuulamisprotokolli ja sõiduauto Kia Carnival lammutustõendi kohaselt V G Kia Carnival lammutati 28.03.
  9. (tl 71-72, 73) 22.02.2012 koostatud kahtlustatava D.O ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ja selgitab, et 2009.a märtsis leppisid venna AB sõbraga PViga kokku vahetada omavahel autod ära. V kuulis tookord vist tema venna käest, et ta müüb oma autot Mercedes Benz reg nr XXX ja pakkus talle vahetada see tema isale kuuluva sõiduauto Kia Carnival vastu. Sõiduauto Mercedes Benz reg nr XXX omanikuks oli dokumentide järgi D.O isa AB, kuid faktiliselt oli selle omanikuks tema ise, kuna soetas selle auto oma isikliku raha eest. Varem oli ta juba V i isa autot näinud. V i ettepaneku hetkeks autod vahetada tema isa auto Kia Carnival töökorras ei olnud, tal ei töötanud mootor. Kavatses Kia ära remontida. Leppisid V iga suusõnaliselt kokku, et vahetavad temaga autod ära mõningase juurdemaksuga V i poolt. Praegu ta enam ei mäleta, kui suure summa pidi V kahtlustatavale tema auto eest juurde maksma, kuskil 15 000 - 20 000 krooni. Hiljem koostasid V iga kirjalikud Mercedese ja Kia ostu-müügilepingud. Ei mäleta, kas see oli ühel ja samal päeval või erinevatel päevadel. Mäletab, et Mercedese ostu-müügilepingu koostasid kindlustusfirma kontoris Sõle 62, kus ta tookord vormistas kindlustust mingile oma autodest (tal oli sel hetkel kasutuses 4 autot). Arvatavasti, kui ta viibis kindlustusfirmas, helistasid V iga teineteisele ja ta palus tal nimetatud lepingu sõlmimiseks sinna kohale sõita. Mäletab täpselt, et Kia ostu-müügilepingut koostasid temaga D.O autos. Mercedese ostu-müügilepingu pöördele ta tõepoolest kirjutas oma käega, et raha summas 40 000 krooni on ta PVi käest kätte saanud ja pretensioone ei oma, kuigi tol hetkel jäi ta talle veel võlgu osa rahast, kuid seda nad antud lepingusse ei hakanud kirjutama, selle kohta oli neil temaga vaid suusõnaline kokkulepe. P ei tahtnud, et tema isa saaks sellest teada, et ta vahetab auto ära juurdemaksmisega, sest nagu ta tema sõnadest aru sai, oli tema isa sellise variandi vastu. P aga ei tahtnud jännata isa poolt talle kingitud Kia remondiga. Ta tahtis saada auto kohe juba töökorras olekus ja kahtlustatava auto rahuldas teda väga selles plaanis. Antud vahetuse hetkeks sõiduauto Kia turuhind, arvestades selle korrast ära oleva mootorit, oli D.O sõiduauto turuhinnast madalam kuskil 20 000 krooni võrra, sel põhjusel ta nõudiski P juurdemaksu. D.O auto maksis sel hetkel ligi 40 000 - 45 000 krooni, sest oli väga heas seisukorras. Täpselt enam ei mäleta, võimalik, et Mercedese ostu-müügilepingu koostamise hetkeks oli P talle juba mingi raha auto eest ära andnud. Ta andis D.O-le raha ära osade kaupa. Kord andis ta D.O-le 2000 krooni, seejärel 5000 krooni. Kuivõrd kahtlustatava perekonnal tekkisid konfliktid V i perekonnaga, otsustas D.O teha politseisse avalduse selle kohta, et PV justnagu omastas tema auto ja vormistas selle autoregistris enda nimele D.O teadmata. Tegelikkuses ta muidugi teadis, et Mercedes oli P i poolt ümbervormistatud autoregistris, nad ju temaga selleks koostasidki Mercedese ostu-müügilepingu. Sõiduauto Kia viis D.O 8 lõpuks Vääna autolammutusse, kus töötavad tema tuttavad noormehed. Tuttavad kandsid selle auto dokumentide järgi selliselt läbi, nagu ta oleks ametlikult selle autolammutusse andnud. Tegelikkuses ta võttis ise selle auto osadeks sealsamas nimetatud lammutuses ja müüs varuosadena maha. Kokkuvõttes sai ta selle auto varuosade eest 15 000 kuni 20 000 krooni. Ta ei suutnud leida Kiale sobivat mootorit. Sobiv mootor oleks tulnud tellida Koreast ja see oleks talle maksma läinud ligi 30 000 krooni. Sel põhjusel ta võttiski ta osadeks. (tl 74-80) 20.03.2012 koostatud kriminaalasjast materjalide eraldamise määrus, mis tõendab, et PVi osas on materjalid eraldatud iseseisvaks menetluseks

§ 345lg 1 tunnustel võltsitud müügilepingu kasutamise tõttu.

(tl 105)

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavas kuriteos: Köide II 25.01.2012 koostatud kriminaalasjade ühendamise määrus, millest nähtub, et D.O suhtes ühendati ühiseks menetluseks kuus kuriteo episoodi kütuse varguses. (tl 8-9) 19.12.2011 koostatud AS Eesti Statoil avaldusest ja esindaja KT ülekuulamise protokollist nähtuvalt 16.12.2011.a kell 18:19, varastati sõiduautoga Mercedes Benz, mis kandis reg/nr XXX , Mustamäe teenindusjaama tanklast aadressil Sõpruse pst. 200B/Sipelga 1, Tallinn, diiselkütust 65,03 liitrit maksumusega 89.42 eurot. (tl 10, 11-13) 20.12.2011 koostatud AS Eesti Statoil avaldusest, 2 fotost ja esindaja FP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 19.12.2011 kell 15:56 varastati sõiduautoga Mercedes Benz, loetamatu registreerimisnumbriga, Sadama teenindusjaama tanklast aadressil Lootsi 1, Tallinn, diiselkütust D Fortis 54,35 liitrit maksumusega 74.73 eurot. (tl 16-18, 20-22) 24.01.2012 koostatud päringust ja 25.01.2012 koostatud üleandmis-vastuvõtmise aktist nähtuvalt anti politseile üle 19.12.2011 Sadama tankla videosalvestus. (tl 24-25) 21.12.2011 koostatud AS Eesti Statoil töötaja KS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 19.12.2011 kell 20:57 varastati sõiduautoga Mercedes Benz Õismäe teenindusjaama tanklas aadressil Paldiski mnt. 106, Tallinn, kütust Diisel Fortis 52,40 liitrit maksumusega 71.79 eurot. (tl 28) 18.01.2012 koostatud päringust ja politseile edastatud turvakaamera fotost nähtub 19.12.2011 kell 20:57 Õismäe tanklast valge Mercedesega, reg numbriga 483 MEY kütust tankinud isik. (tl 29-30) 21.12.2011 koostatud AS Eesti Statoil avaldusest koos fotoga ja 27.12.2011 koostatud esindaja RS ülekuulamisprotokollist nähtub, et 20.12.2011 kell 15:18 varastati valge sõiduautoga Mercedes Benz, mis kandis reg/nr XXX , Kristiine teenindusjaama tanklast, aadressil Endla 43, Tallinn, kütust Diisel Fortis 61,02 liitrit maksumusega 83.90 eurot. (tl 31-32, 34) 27.12.2011 koostatud AS Eesti Statoil avaldusest, lõpetatud väärteo materjalidest ja fotodest nähtub, et 23.12.2011 kell 17:01 varastati valge sõiduautoga Mercedes Benz, mis kandis reg/nr XXX, Sõle teenindusjaama tanklast, aadressil Paldiski mnt. 44, Tallinn, kütust Diisel Fortis 45,62 liitrit maksumusega 61.36 eurot. (tl 36- 41) 30.12.2011 koostatud AS Eesti Statoil avaldusest ja 05.01.2012 koostatud esindaja EN´i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 29.12.2011 kell 17:05 varastati valge sõiduautoga Mercedes Benz, mis kandis reg/nr XXX, Laagri teenindusjaama tanklast, aadressil Pärnu mnt. 552, Tallinn, kütust Diisel Fortis 58,00 liitrit maksumusega 79.75 eurot. (tl 43, 46-47) 17.01.2012 koostatud päringust ja politseile edastatud turvakaamera fotodest nähtub 29.12.2011 kell 17:05 Laagri tanklas valgesse Mercedes Benz´i kütus tankinud isik. (tl 49-50, 51) 25.01.2012 koostatud AS Statoil volitatud esindaja TK ülekuulamisprotokolli ja hagiavalduse kohaselt AS-ilt Eesti Statoililt on kuuel korral varastatud mootorikütust kogusummas 460.95 eurot. 29.12.2011 kell 17:05 aadressil Pärnu mnt. 552, Tallinn, tankis AS Eesti Statoil Laagri teenindusjaamas meesterahvas valget värvi sõiduautosse Mercedes Benz, numbrimärgiga XXX 58,00 liitrit kütust D Fortis summas 79,75 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. 23.12.2011.a. kell 17:01 tankis AS Eesti Statoil Sõle teenindusjaamas, aadressil Paldiski mnt. 44, Tallinn, meesterahvas valget värvi sõiduautosse Mercedes Benz, 9 numbrimärgiga XXX kütust D Fortis 45,62 liitrit summas 61,36 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. 20.12.2011.a. kell 15:18 tankis AS Eesti Statoil Kristiine teenindusjaamas, aadressil Endla 43, Tallinn, meesterahvas valget värvi sõiduautosse Mercedes Benz, numbrimärgiga XXX kütust D Fortis 61,02 liitrit summas 83,90 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. 19.12.2011.a. kell 15:56 tankis AS Eesti Statoil Sadama teenindusjaamas, aadressil Lootsi 1, Tallinn, meesterahvas valget värvi sõiduautosse Mercedes Benz loetamatu numbrimärgiga kütust D Fortis 54,35 liitrit summas 74,73 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. 19.12.2011.a. kell 20:57 tankis AS Eesti Statoil Õismäe teenindusjaamas, aadressil Paldiski mnt. 106, Tallinn, meesterahvas valget värvi sõiduautosse Mercedes Benz numbrimärgiga XXX kütust D Fortis 52,40 liitrit summas 71,79 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. 16.12.2011.a. kell 18:19 tankis AS Eesti Statoil Mustamäe teenindusjaamas, aadressil Sõpruse pst. 200B/Sipelga 1, Tallinn, meesterahvas valget värvi sõiduautosse Mercedes Benz numbrimärgiga XXX kütust D Fortis 65,03 liitrit summas 89,42 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. AS Eesti Statoil esitab tsiviilhagi 460,95 euro suuruses summas. (tl 52-57) 30.01.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtuvad 2-le CD plaadile salvestatud tanklate turvavideod, mis tõendavad kuuel korral kütuse vargust AS Statoil tanklatest. - Sõpruse pst 200B/Sipelga 1 Tallinn Eesti Statoil Mustamäe teenindusjaam: 16.12.2011 kell 18:19:08 sõitis teenindusjaama tankimisposti juurde sõiduauto Mercedes Benz reg. nr XXX , valget värvi (foto 1). Kell 18:19:15 väljus sõiduautost meesterahvas (musta värvi kapuutsiga jopes, musta värvi pükstes, musta-valget värvi jalanõudes) (foto 2). Kell 18:19:20 meesterahvas avas sõiduauto kütusepaagi luugi (foto 3). Kell 18:19:26 meesterahvas asetas kütusepaagiavasse tankuri vooliku (foto 4). Kell 18:19:35 meesterahvas hakkas istuma sõiduautosse (foto 5). Kell 18:19:56 meesterahvas käivitas sõiduauto (foto 6). Kell 18:21:15 meesterahvas võttis kütusepaagiavast tankuri vooliku välja (foto 7). Kell 18:21:26 meesterahvas sõitis teenindusjaama tanklast minema. - Paldiski mnt 106 Tallinn Eesti Statoil Õismäe teenindusjaam: 19.12.2011 kell 20:56:49 sõitis teenindusjaama tankimisposti juurde sõiduauto Mercedes Benz reg. nr XXX , valget värvi (foto 9). Kell 20:57:07 väljus sõiduautost meesterahvas (musta värvi kapuutsiga jopes, musta värvi pükstes, musta-valget värvi jalanõudes, heledat värvi mütsis) (foto 10). Kell 20:57:11 meesterahvas avas sõiduauto kütusepaagi luugi (foto 11). Kell 20:57:17 meesterahvas asetas kütusepaagiavasse tankuri vooliku (foto 12). Kell 20:57:24 meesterahvas seisis sõiduauto kõrval, tankis (foto 13). Kell 20:58:40 meesterahvas võttis sõiduauto kütusepaagiavast tankuri vooliku välja (foto 14). Kell 20:58.46 meesterahvas sulges sõiduauto kütusepaagi luugi (foto 15). Kell 20:58:59 meesterahvas sõitis sõiduautoga teenindusjaama tanklast minema (foto 16). - Endla 43 Tallinn Eesti Statoil Kristiine teenindusjaam: 20.12.2011 kell 15:17:53 tagurdas teenindusjaama tankimisposti juurde sõiduauto Mercedes Benz reg. nr XXX , valget värvi (foto 17). Kell 15:18:16 väljus sõiduautost meesterahvas (musta värvi kapuutsiga jopes, musta värvi pükstes, musta-valget värvi jalanõudes) (foto 18). Kell 15:18:19 meesterahvas avas sõiduauto kütusepaagiluugi (foto 19). Kell 15:18:25 meesterahvas asetas sõiduauto kütusepaagiavasse tankuri vooliku (foto 20). Kell 15:18:32-15:20:11 meesterahvas seisis sõiduauto kõrval, tankis (foto 21). Kell 15:20:12 meesterahvas võttis sõiduauto kütusepaagiavast tankuri välja (foto 22). Kell 15:20:16 meesterahvas sulges sõiduauto kütusepaagi luugi (foto 23). Kell 15:20:24 meesterahvas istus autosse (foto 24). Kell 15:20:36 meesterahvas sõitis sõiduautoga teenindusjaama tanklast minema (foto 25). - Pärnu mnt 552 Tallinn Eesti Statoil Laagri teenindusjaam: 29.12.2011 kell 17:04:19 sõitis teenindusjaama tankimisposti juurde sõiduauto Mercedes Benz reg. nr XXX, valget värvi (foto 26). Kell 17:05:14 väljus sõiduautost meesterahvas (musta värvi kapuutsiga jopes, musta värvi pükstes, heledat värvi mütsis) (foto 27). Kell 17:05:20 meesterahvas avas sõiduauto kütusepaagi luugi (foto 28). Kell 17:05:26 meesterahvas asetas sõiduauto kütusepaagiavasse tankuri vooliku (foto 29). Kell 17:05:33-17:07:15 meesterahvas seisis sõiduauto kõrval, tankis (foto 30). Kell 17:07:24 meesterahvas võttis sõiduautost välja tankuri vooliku (foto 31). Kell 17:07:35 meesterahvas istus sõiduautosse (foto 32). Kell 17:07:45 meesterahvas sõitis sõiduautoga teenindusjaama tanklast minema (foto 33). 10 - Lootsi 1 Tallinn Eesti Statoil Sadama teenindusjaam: 19.12.2011 kell 15:56:33 sõitis teenindusjaama tankimisposti juurde sõiduauto Mercedes Benz reg. nr loetamatu, valget värvi (foto 34). Kell 15:56:51 väljus sõiduautost meesterahvas (musta värvi kapuutsiga jopes, heledat värvi mütsis) (foto 35). Kell 15:57:01 meesterahvas avas sõiduauto kütusepaagi luugi (foto 36). Kell 15:57:07 meesterahvas võttis tankurist vooliku (foto 37). Kell 15:57:10 meesterahvas asetas kütusepaagiavasse tankuri vooliku (foto 38). Kell 15:57:19-15:58:32 meesterahvas seisis sõiduauto kõrval, tankis (foto 39). Kell 15:58:38 meesterahvas asetas tankuri vooliku tagasi tankurisse (foto 40). Kell 15:58:48 meesterahvas istus sõiduautosse (foto 41). Kell 15:58:54 meesterahvas sõitis sõiduautoga teenindusjaama tanklast minema (foto 42). - Paldiski mnt 44 Tallinn Eesti Statoil Sõle teenindusjaam: 23.12.2011 kell 17:01:03 sõitis teenindusjaama tankimisposti juurde sõiduauto Mercedes Benz reg. nr XXX (foto 43). Kell 17:01:19 väljus sõiduautost meesterahvas (musta värvi kapuutsiga jopes, musta värvi pükstes, musta-valget värvi jalanõudes, heledat värvi mütsis) (foto 44). Kell 17:01:28 meesterahvas avas sõiduauto kütusepaagi luugi (foto 45). Kell 17:01:29 meesterahvas asetas sõiduauto kütusepaagiavasse tankuri vooliku (foto 46). Kell 17:01:30-17:02:51 meesterahvas seisis sõiduauto kõrval, tankis (foto 47). Kell 17:02.53 meesterahvas võttis sõiduauto kütusepaagiavast tankuri vooliku välja (foto 48). Kell 17:03:18 meesterahvas sõitis sõiduautoga teenindusjaama tanklast minema (foto 49). /tl 58-109/, 20.01.2012 koostatud puhtsüdamlikust ülestunnistusest nähtuvalt D.O tunnistab, et mitu korda varastas kütust Statoili tanklates, varguste toimepanemiseks kasutas sõiduautot Mercedes Benz reg. nr XXX. Auto oli ostetud 15.12.11, järgmisel päeval varastas Mustamäel 50-55 liitrit kütust. 19.12.11.a varastas Lootsi Statoilist 50-60 liitrit kütust, samal päeval Õismäe Statoilis varastas 50 liitrit. 20.12.11 varastas Kristiine Statoilist 50-60 liitrit. 23.12.11 varastas Sõle Statoilist 50-60 liitrit ja 29.12.11 varastas Laagri Statoilist 50-60 liitrit. Tankis vale registreerimisnumbritega, ostis need noormehe (narkomaani) käest hüüdnimega „Gulja". Registreerimisnumbrid, millised kasutas Sadama Statoilis varguse toimepanemisel, varastas ise. Võtab toimepandud omaks ja puhtsüdamlikult kahetseb. (tl 110-111) 30.01.2012 koostatud kahtlustatava D.O ülekuulamisprotokoll kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et kõikidel kordadel tal raha kaasas ei olnud ning läks mõttega, et varastab diiselkütust. 16.12.2011 õhtusel ajal, sõitis üksinda Mustamäel asuvasse Eesti Statoil tanklasse enda kasutuses oleva sõiduautoga Mercedes Benz valget värvi, reg. nr XXX . Tankis sõidukisse umbes 60,00 liitrit ning tangitud kütuse eest ta ei tasunud. 19.12.2011 lõunasel ajal, sõitis üksinda Sadamas asuvasse Eesti Statoil tanklasse enda kasutuses oleva sõiduautoga Mercedes Benz valget värvi. Sel korral võttis kütust umbes 50-60 liitrit ning tangitud kütuse eest ei tasunud. Seljas olid tal tumedat värvi riided. Samuti, samal päeval 19.12.2011 õhtusel ajal, sõitis üksinda Õismäel asuvasse Eesti Statoil tanklasse enda kasutuses oleva sõiduautoga Mercedes Benz valget värvi, reg. nr XXX . Sel korral tankis kütust umbes 50-60,00 liitrit ning tangitud kütuse eest ei tasunud. Seljas olid tal tumedat värvi riided. 20.12.2011 peale lõunasel ajal, sõitis üksinda Endla tänaval asuvasse Kristiine Eesti Statoil tanklasse enda kasutuses oleva sõiduautoga Mercedes Benz valget värvi, reg. nr XXX . Tankis kütust umbes 50-60,00 liitrit ning tangitud kütuse eest ei tasunud. Seljas olid tal tumedat värvi riided. 23.12.2011 peale lõunasel ajal, sõitis üksinda Paldiski mnt. asuvasse Sõle Eesti Statoil tanklasse enda kasutuses oleva sõiduautoga Mercedes Benz valget värvi, reg. nr XXX. Tankis kütust umbes 40-50,00 liitrit ning tangitud kütuse eest ei tasunud. Seljas olid tal tumedat värvi riided. 29.12.2011 peale lõunasel ajal, sõitis üksinda Pärnu mnt. asuvasse Laagri Eesti Statoil tanklasse enda kasutuses oleva sõiduautoga Mercedes Benz valget värvi, reg. nr XXX. Võttis kütust umbes 50-60,00 liitrit, ning tangitud kütuse eest ei tasunud. Seljas olid tal tumedat värvi riided. Igakord tankis kütust võõraste numbrimärkidega. Igakord helistas üks vähetuttav narkomaan, keda hüütakse „Gulja"ks ja pakkus müüa võõrast numbrimärki 5.00 euro eest. D.O ostis ta käest numbrimärgid, kuid ei küsinud, et kust ta need numbrimärgid sai. Sadama Statoili kütuse varguse jaoks varastas D.O ühelt autolt tagumised numbrid, kuid kust kohast ta need võttis enam ei mäleta. Hiljem viskas need võõrad autonumbrid minema, erinevatesse kohtadesse. Kahetseb. Kuriteod pani toime sellepärast, et tal ei olnud raha kütuse eest tasuda. Tal olid probleemid tol ajal tööandjaga, kes ei maksnud korralikult palka, kuid nüüd on erimeelsused 11 lahendatud. Samuti on nõus kannatanule hüvitama kahju. (tl 112- 116) Karistusregistri teatis, millest nähtuvalt on D.O varasemalt karistatud kriminaalkorras 6 korral: 1. 17.09.2004 Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 215 lg 2 p 1, 3, § 64 lg 1 järgi vangistus 2 aastat tingimisi katseaeg 1 aasta 6 kuud; 2. 18.09.2007 Harju Maakohtu otsusega

§ 212

lg 1, § 121, § 345 lg 1, § 64 lg 1 järgi vangistus 1 aasta, § 201 lg 2 p 1 järgi rahaline karistus 5000 EEK (319.56 EUR); 3. 24.09.2008 Harju Maakohtu otsusega

§ 201

lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 64 lg 1 järgi vangistus 1 aasta, § 74 alusel tingimisi katseaeg 2 aastat 6 kuud; 4. 03.11.2008 Harju Maakohtu otsusega

§199

lg2 4, 5, § 325 lg 2 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud, tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud; 5. 20.01.2010 Harju Maakohtu otsusega

§ 120järgi rahaline karistus 524.08 eur; 6.

17.03.2011 Harju Maakohtu otsusega

§ 121

järgi vangistus 5 kuud, § 65 lg 2 alusel liitkaristus vangistus 1 aasta 10 kuud 27 päeva, § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga 1378 tundi, tähtajaga 2 aastat. Rahaline karistus jäeti iseseisvaks täitmiseks. Seisuga 29.03.2012 oli töötatud 622 tundi, tegemata 756 tundi. (tl 119-125) Dokumendid Mercedes Benz, reg nr XXX B kohta Maanteeametist, millest nähtuvalt ajavahemikul 15.12.2011 - 31.01.2012 oli nimetatud sõiduk D.O kasutuses, ABomanduses. (tl 132-143) 26.03.2012 koostatud tunnistaja ABülekuulamisprotokolli kohaselt talle kuulus valget värvi sõiduauto Mercedes-Benz reg/nr XXX B. 15.12.2011 sai antud sõiduauto omanikuks ja kasutajaks oli vend D.O . 31.01.2012 müüs sõiduauto edasi Anželika Kravtšenkole. Sõiduauto Mercedes-Benz reg/nr XXX B välised tunnused: originaal veljed, musta värvi antenn paremal tagumisel tiival, tagaluugi peal olid roosteplekid, vigastus oli auto tagaosa allosas, kus olid avaused ja värv oli maas. Vennale D.O-le andis kasutada enda autot MercedecBenz reg/nr XXX B perioodil 16.12.2011 kuni 29.12.

  1. D.O kasutas seda sõiduautot, kuid ta ei tea, kus kohas või mis asjus seda kasutas. See periood oli auto D.O käes. Tundis ära näidatud fototabelitel sõiduauto Mercedes-Benzi, mis kuulus temale alates 15.12.
  2. Samuti tundis fotodel ära oma venna D.O riietuse ja kehakuju järgi. /tl 144-152/ Teatisest kahtlustatava D.O päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. (tl 128) Kohtuistungil esitas kaitsja kohtule tutvumiseks töölepingu, mille kohaselt töötab D.O alates 09.04.2012 OÜs KXM monteerijana, töötasu 1,8 eurot tunnis. Kohtuistungil esitas prokurör tutvumiseks kriminaalhooldaja vastuse päringule, et seisuga 13.06.2012 on D.O-le määratud üldkasulikust tööst 1378 tundi tehtud 869 tundi, tegemata on 509 tundi. Üldkasuliku tööga tegelemise kontaktisik on D.O tööga väga rahul. Kohtuistungil esitas prokurör kohtule tutvumiseks kohtutäituri Urmas Tärno teatise, mille kohaselt ei ole D.O-le mõistetud rahaline karistus summas 524,08 eurot täidetud, võlgniku pangakontod on arestitud ja täituri ametialasele kontole laekumised puuduvad. Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava D.O süüd tunnistavad ütlusi, kannatanute esindajate KT, R S ´i, E N ´i ja T K ütlusi, tunnistajate VB´i, AB, AB, G V , SK ja KS ütlusi, D.O avaldust Põhja Politseiprefektuurile, D.O kannatanuna antud ütlusi, koopiat sõiduauto MB reg nr XXX registreerimistunnistusest, müügilepingu koopiat ja originaalmüügilepingut, kahtlustatavana ülekuulatud PVi ütlusi, vastastamisprotokolli ja protokolli lisa müügilepingut, eksperdi arvamust käekirja ekspertiisiaktis nr DK-0066-10/1412, kriminaalasjast materjalide eraldamise määrust, kriminaalasjade ühendamise määrust, AS Eesti Statoil avaldusi koos fotodega, päringuid ja vastuseid koos fotodega, lõpetatud väärteo materjale koos fotodega, asitõendi vaatlusprotokolli koos fotodega, Karistusregistri teatist, dokumente Mercedes Benz, reg nr XXX B kohta Maanteeametist, teatist kahtlustatavate päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on 12 tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava D.O käitumine kvalifitseeritud

§ 320

lg 1 järgi, so kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmisena. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav kannatanuna ülekuulamisel andnud teadvalt valeütlusi selle kohta, et PV on pööranud enda kasuks D.O-le kuuluva, kuid ABnimele registreeritud sõiduauto Mercedes Benz reg nr XXX, registreerides selle enda nimele ilma D.O teadmata. Sellele järgnevalt on ta ülekuulamisel nendest ütlustest loobunud ja tunnistanud, et ta pöördus kuriteoteatega politseisse ja andis valeütlusi eesmärgiga saada PV kätte võlg, kirjeldades PVi käitumises kuriteo tunnustele viitavaid asjaolusid, mis ta ise oli välja mõelnud ja mis ei vastanud tõele. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud

§ 320

lg 1 ettenähtud kuriteona, so kannatanuna kriminaalmenetluses teadvalt valeütluste andmisena. Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava D.O käitumine kvalifitseeritud

§ 344lg 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt D.O võltsis 12.03.2009 müügilepingul, milles ABjustkui müüs ja PV ostis sõiduauto Mercedes-Benz, reg nr XXX, ABallkirja, kuna allkirjastas müüjana nimetatud lepingu ABasemel, eesmärgiga vahetada nimetatud sõiduk PVi isale GVkuulunud sõiduki Kia Carnival vastu. Sõiduauto Mercedes-Benz, reg nr XXX kuulus faktiliselt D.O-le, kuid oli vormistatud konfiskeerimise vältimiseks ABnimele, kes nimetatud sõiduki müümiseks lepingut ei allkirjastanud. Samuti D.O võltsis sõidukite vahetamise eesmärgil ja vara konfiskeerimise vältimiseks enda isa ABallkirja 11.03.2009 müügilepingul, mille esitas politseile 19.04.2010 vastastamisel PV. Nimetatud lepingu kohaselt GVmüüs ja ABjustkui ostis sõiduauto KIA Carnival, reg nr XXX kokkuleppe hinna eest. 28.03.2009 viis D.O nimetatud sõiduki OÜ Demonteering lammutusse tuttavate juurde, kus ta tegelikult selle ise osadeks lammutas ja osad maha müüs. Seejuures on tuvastatud, et ABnimetatud lepingute vormistamisel ei osalenud ja neid ei allkirjastanud. Sellest tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et D.O võltsis lepingutel ABallkirju, millega omandas lepingutest tulenevaid õigusi ja vabanes kohustustest, omandades ühe lepinguga sõiduki omandiõiguse, saades sõiduki käsutusõiguse ja realiseeris sõiduki ning teise lepinguga võõrandades teise sõiduki, soovides omandada õigust müügisummale. Sellisel viisil sai ta omandiõigust registrisse kanda lastes õiguse tema nimele registreeritud sõiduki käsutamiseks, millist õigus t ta ka lõpuks realiseeris. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud

§ 344

lg 1 ettenähtud kuriteona, so dokumendi võltsimisena, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustusest. Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava D.O käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse D.O kuues varguse episoodis, mis on toime pandud vähem kui ühe kuu jooksul. Süüdistatava käitumise eesmärgiks oli tanklatest kütuse saamine ja selle enda kasuks pööramine, jättes saadud kauba eest maksmata. Süüdistuse kohaselt pani süüdistatav järjestikku toime kuus samalaadset kuritegu, viies kõigil juhtudel varguse lõpule. Selline süüdistatava regulaarne õigusvastane käitumine näitab, et varguste toimepanemine oli süüdistuses inkrimineeritud ajaperioodil süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud käitumismustriks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav

§ 199

lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Kohtueelsel menetlusel on AS-i Eesti Statoil esindaja esitanud tsiviilhagi 460,95 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud kütuse väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas vargustega kahju D.O, kes on seda ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks 13 väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargustega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 460,95 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista D.O-lt AS-i Eesti Statoil kasuks. Karistuse mõistmisel D.O-le arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll ülekuulamistel toimepandut kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatava karistusandmetest ja süüks arvatud kuritegudest nähtuvalt on süüdistatav kaks kuritegu toime pannud pärast Harju Maakohtu 03.11.2008 otsust, millega karistati teda vangistusega, milline jäeti tema suhtes tingimisi kohaldamata. Sellele järgnevalt on teda karistatud Harju Maakohtu 20.01.2010 otsusega rahalise karistusega ning pärast seda Harju Maakohtu 17.03.2011 otsusega, millega pöörati täitmisele ka Harju Maakohtu 03.11.2008 otsusega mõistetud karistus, kuid liitkaristus asendati üldkasuliku tööga. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatakse teda kuue varguse toimepanemises, millised on toime pandud üldkasuliku töö tegemise ajal. Taolised andmed viitavad kohtu arvates sellele, et süüdistatav ei ole suutnud aastate jooksul olla õiguskuulekas ning jätkuvalt paneb toime uusi kuritegusid. Sellest saab aga järeldada seda, et süüdistatava kahetsusavaldus ei ole siiras ning kohus ei pea võimalikuks avaldatud kahetsust arvestada karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus kui erineva tähtajaga vangistus. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavat aastate jooksul korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, samuti kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega ning toimikust nähtuvalt on need rahalised kohustused suuremas osas jäetud tasumata. Seejuures on süüdistatava tulude kohta leitud andmeid vaid 2010 aastast ning tuvastatud sissetulek on olnud väike. Prokuröri esitatud kohtutäituri teatest nähtuvalt on süüdistatavale 2010 aasta 20. jaanuari otsusega mõistetud rahaline karistus senini täitmata, samuti on tasumata varasemad rahatrahvid ning süüdistataval on vaja tasuda ka pangalaen. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et tasumata rahaliste kohustuste tõttu on süüdistatav pikemat aega olnud maksejõuetu ning tal puuduvad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

§ 320

lg 1 järgi süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava süülise käitumise tõttu alustati kriminaalmenetlust, mis võttis õiguskaitseasutuse ressursse menetlemaks kriminaalasja, mille alustamiseks alus puudus. Seejuures oli kannatanuna teadvalt valeütluste eesmärgiks P.V ilt rahaliste vahendite saamine. Sellest võiks järeldada, et süüdistatava süü on suhteliselt suur. Samas ilmnes selle kriminaalmenetluse käigus, et süüdistatav on ise toime pannud kaks

§ 344

lg 1 ettenähtud kuritegu, mis aitas kaasa süüdistatava enese poolt toime pandud teiste kuritegude toimepanemise avastamisele. Kohus leiab, et taoline olukord mõjutab oluliselt süüdistatava süü suurust

§ 320

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisel ning seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale isiku vabadust piirava karistuse suhteliselt lühiajalisena. 14

§ 344

lg 1 järgi süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav võltsinud oma isa allkirju kahel lepingul, näidates ennast lepingu poolena, kes ta tegelikkuses ei olnud ning omandas sellega ühe sõiduki omandiõiguse ja teise sõiduki võõrandamisõiguse, omandades sellega ka õiguse rahalisele hüvitisele. Sellest võiks järeldada, et tegemist on tehingutega, millede rahaline väärtus ei olnud kuigi väike ning millega pidanuks isik, kelle allkirju lepingutel võltsiti, saama varalist kahju. Samas on ilmnenud, et süüdistatava võõrandatud sõiduki tegelikuks omanikuks oli ta ise ning sõiduk oli vormistatud AB nimele konfiskeerimise vältimiseks ning konfiskeerimise tulemusel oleks kandnud kahju süüdistatav ise, mitte AB. Ka sõiduki omandamisel A.B nimele vältis omandusse võetava vallasasja konfiskeerimist. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur, kuivõrd AB huvisid oluliselt ei kahjustatud ning kohus leiab, et süüdistatavale võib mõista isiku vabadust piirava karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kriminaalasja materjalidest saab järeldada, et süüdistatava poolt

§ 320

lg 1 ja § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on toime pandud erineva tahtluse ja erineva eesmärgiga ning kuritegude toimepanemist eraldab mõningane ajavahemik. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistused erinevate kuritegude toimepanemise eest kuuluvad täies ulatuses liitmisele. Kuivõrd süüdistatav on

§ 320

lg 1 ja § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod toime pannud Harju Maakohtu 03.11.2008 otsusega määratud katseajal ning mõistetud karistus on täies ulatuses liidetud Harju Maakohtu 17.03.2011 otsuses mõistetud karistusega, siis ei ole enam võimalik mõistetavale karistusele liita Harju Maakohtu 03.11.2008 otsusega mõistetud karistust, sest see karistus on juba liidetud viimase otsusega mõistetud karistusega. Seetõttu tuleb käesoleva otsusega mõistetav kergem karistus kaetuks lugeda viimase, so Harju Maakohtu 17.03.2011 otsusega mõistetud raskema liitkaristusega, milline on asendatud

§ 69

alusel üldkasuliku tööga.

§ 199

lg 2 p 9 järgi süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistatavat süüdistatakse kuue varguse toimepanemises, millistest kõigi puhul tekitati varaline kahju. Taoline süsteemne käitumine näitab süüdistatava sihikindlat käitumist temale vajalike vahendite saamisel ning varastatud registreerimismärkide kasutamine kuritegude toimepanemisel näitab seda, et süüdistatav püüdis välistada tema isiku tuvastamist ja tema sidumist kuritegude toimepanemisega ja soovi toime pandavad kuriteod lõpule viia. Sellest võiks teha järelduse, et süüdistatava süü on suhteliselt suur. Samas on iga teoga toime pandud teo tagajärjel tekitatud varaline kahju, mis ei olnud kuigi suur ning ka kokkuvõttes ei ole lõplik tekitatud varaline kahju oluline. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas ei pea kohus tekitatud varalise kahju suurust ja kuritegude süsteemsust arvestades võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd süüdistatava süsteemne käitumine varavastaste kuritegude toimepanemisel viitab üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud varem 6 korral. Süüdistatava suhtes on varasemate otsustega kolmel korral jäetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, ühel korral on katseajal kuriteo toimepanemise eest mõistetud rahaline karistus, et vältida vangistuse täitmisele pööramist. Neist ühel korral on kohaldamata jäetud vangistus hiljem täitmisele pööratud uute kuritegude toimepanemise tõttu, teisel korral on tingimisi kohaldatud karistus hilisema otsusega mõistetud karistusega liidetud ja asendatud üldkasulikku tööga. Sellele vaatamata pani süüdistatav üldkasuliku töö tegemise ajal toime kuus vargust. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest ning ta ei sobi kriminaalhooldusele, mida ta on varguste toimepanemisega järjekindlalt tõestas. Kuivõrd

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad 15 kuriteod on toime pandud eelmise kohtuotsusega mõistetud asenduskaristuse üldkasuliku töö tegemise ajal, tuleb vastavalt

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 7 nõuetele liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja tegemata üldkasulik töö täies ulatuses käesoleva otsusega mõistetava vangistusega. Mis puudutab KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatavalt välja mõistetavaid menetluskulusid, siis leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista kõik tegelikult kantud menetluskulud, so määratud kaitsjale makstud tasu ja ekspertiisitasu. Samas, arvestades kriminaaltoimikust nähtuvalt süüdistatava pikemaajalist maksejõuetust, peab kohus võimalikuks jätta süüdimõistva otsusega välja mõistetava sundraha, mis on suhteliselt suur ja ka toimikust koopia tegemise kulu süüdistatavalt välja mõistmata. Kuigi KrMS § 180 lg 3 sätted võimaldavad määrata menetluskulude tasumise määramist kuni aasta jooksul, siis käesoleval juhul lõppeks menetluskulude tasumise tähtaeg enne karistusaja lõppu ning arvestades asjaolu, et süüdistatav peaks pikemat aega viibima kinnipidamisasutuses ja tal ilmselgelt puuduks huvi ja võimalus menetluskulude ja välja mõistetud kahjude tasumise vastu, millest saab järeldusi teha süüdistatava karistusandmetest, inkrimineeritud süütegude iseloomust, millistest vargused kandsid endas varavastast iseloomu ja teiseliigilised kuriteod olid toime pandud selleks, et saada rahalisi vahendeid, samuti kohtutäituri andmetest, mille kohaselt on üle kahe aasta tagasi mõistetud rahaline karistus senini tasumata, leiab kohus, et menetluskulude tasumiseks tuleb määrata seaduses sätestatud minimaalne tähtaeg, võimaldamaks kohtuotsuse jõustumisel koheselt alustada täitemenetlust, tagamaks menetluskulude võimalikult kiire sissenõudmise võlgnikult. Märt Toming kohtunik 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.