1-13-1673/43

(3)kuu võrra katseaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada maakohtu kaudu määruskaebuse 10 päeva jooksul, arvates määruse kuulutamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja kohtu seisukoht Z.Z on mõistetud süüdi 11.aprillil 2013.a Tartu Maakohtu poolt KarS §§ 199 lg. 2 p.p. 7 8 ja 9; 215 lg 2 p 1 ja 2 ning 266 lg. 2 p. 3 järgi ja karistatud vangistusega üks

(1)aasta. Vangistust ei pööratud KarS § 74 lg. 1 ja 3 kohaselt täitmisele kaheksateist

(18)kuulise katseajaga. Erakorralisest ettekandest nähtub, et Z.Z ei tulnud juba esimesele kriminaalhooldaja poolt määratud kohtumisele ega teatanud mittetuleku põhjusest. Z.Z-ile saadeti uus kutse 14.maiks 2013.a., kuid ka sel korral ei tulnud ta kohale. Kontaktandmete täpsustamisel selgus, et Z.Z töötas lühikest aega Muoviura Eesti OÜ-s, kuid töösuhe lõpetati maikuus. Tööandjalt saadud telefoninumbrile vastas Z.Z-i vend, kes ütles, et Z.Z elas lühikest aega tema juures ning alates aprillist üüris Z.Z endale eraldi korteri Kohila vallas Prillimäele, kus elas ainult ühe kuu kommunaalmakseid ja üüri tasumata ning lahkus omanikule võtmeid tagastamata. Venna teada võis Z.Z viibida oma tüdruksõbra juures Valga maakonnas. 23.mail 2013.a. helistas Z.Z ise kriminaalhooldajale ja teatas, et ta elab xxxxx maakonnas xxxxxxxx vallas xxxxxx külas xxxx talus ja avaldas soovi kriminaalhoolduse üleviimiseks. Kriminaalhooldaja selgitas vastavat korda ja andis Z.Z-ile võimaluse kohale tulla 31.mail 2013.a., kuid sel päeval helistas Z.Z-i tüdruksõber ja teatas Z.Z-i haigestumisest. Kriminaalhooldaja palus Z.Z-ile edasi öelda, et ta tervenemisel koheselt kriminaalhooldusametnikuga ühendust võtaks ja haiguse kohta arstitõend esitaks, kuid Z.Z ei ole pöördunud kriminaalhooldaja poole ega ole ühtegi tõendit esitanud. Kriminaalhooldaja helistas Z.Z-i telefonil 06.juunil k.a. Z.Z esmalt ei vastanud, kuid helistas hiljem tagasi. Kokku lepitud aegadel Z.Z kriminaalhooldaja juurde aga ei tulnud. Kriminaalhooldaja taotleb vangistuse täitmisele pööramist. Z.Z ei vaidle kriminaalhooldaja ettekandele vastu. Tema seletustest nähtub, et kriminaalasja kohtus arutamise ajal elas ta Kohila vallas Prillimäel venna juures ja Kohilas oli ka töökoht. Seal elas ja töötas ta umbes kolm kuud. Kohilast pidi ta lahkuma seepärast, et läks vennaga tülli. Kriminaalhooldaja kutseid 09.maiks ja 14.maiks k.a. ta kätte ei saanud. Hiljem ei olnud võimalik kriminaalhooldaja juurde tulla, kuna ei olnud sõiduraha. Seda ütles ta ka kriminaalhooldajale. Valgas või Võrus saaks ta kriminaalhooldaja juures käia. Praegune elukoht on tüdruksõbra ema juures xxxxxxx vallas xxxxxx k. xxxx talus. Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja alused vangistuse täitmisele pööramiseks on tõendatud. Asjas ei ole vaidlust, et pärast Z.Z ei jäänud elama kohtule avaldatud elukohta, ei taotlenud kriminaalhooldajalt luba elukoha vahetamiseks ega ole ühelgi korral tulnud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. Nii on Z.Z hoidunud algusest peale kriminaalhooldusest kõrvale. Asja lahendamisel ei olulised põhjused, miks pidi Z.Z kohtule avaldatud elukohast lahkuma. KarS § 74 lg. 4 kohaselt võib kohus juhul, kui süüdimõistetu ei allu kontrollnõuetele või ei täida kohtu poolt pandud kohustusi, pikendada kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel katseaega, määrata täiendavaid kohustusi või pöörata vangistus täitmisele. Kohus leiab, et kõige rangema abinõu kohaldamine ei ole antud juhul vajalik, sest Z.Z pöördus ise 23.mail k.a. telefoni teel kriminaalhooldaja poole ja tegi seda ka 06.juunil. Z.Z on varem kriminaalkorras karistamata ja veel noor. Seepärast peab kohus vajalikuks anda Z.Z-ile võimaluse oma elu korraldamiseks ja kriminaalhoolduse jätkamiseks. Kuna Z.Z ei ole katseaja kestel ühtegi korda kriminaalhooldaja juures käinud, siis peab kohus vajalikuks pikendada katseaega kolme kuu võrra. Indrek Saar Kohtunik