Obsah (7)

§ 204§ 74§ 30§ 120§ 132§ 123§ 23

4-19-3630 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Harju Maakohus, Tallin

) §-st 120, § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebü roo liiklusjärelevalvekeskuse
2. juuli
3. a otsus osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
4. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada F.M-i LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 120 trahviühikut, s.o 480 eurot.
5. Rahatrahv tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest 40 eurot kuus kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
6. 4.

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud raha trahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt

§-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile. 1 4-19-3630 5.

§ 74

lg 1 p 15 alusel tuleb F.M tasuda menetluskulud, s.o ekspertiisi tegemisega seotud kulud 14 eurot otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

2. Rahuldada menetlusaluse isiku F.M-i kaitsja kaebus osaliselt.
3. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale, kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
5. juuli
6. a otsusega karistati F.M-i LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit 10.02.2019 kell 01:57 Rakveres, xxx tn suunaga xxx tn poole, juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,61+/-0,05 mg. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo. Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus
7. Menetlusalune isiku kaitsja esitas kaebuse, milles palub 1) Ennistada kaebetähtaeg; 2) Lõpetada väärteoasja menetlus ja tühistada kohtuvälise menetleja
8. juuni
9. a otsus

§ 30

lg 1 p 1 alusel; 3) Alternatiivselt tühistada otsus väärteoasjas nr 2590,19,000241 põhikaristuse määra osas ja teha põhikaristuse osas uus otsus, millega määratud karistust vähendada ning võimaldada rahatrahv tasuda osadena 12 kuu jooksul; 4) Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda; 5) Lahendada väärteoasi kirjalikus menetluses vastavalt

§ 120lg-le 1.

Kohtuvälise menetleja vastus

1. Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et F.M-ile etteheidetav tegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjaliga ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. 3.
2. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on karistanud F.M-i rahatrahviga 2 4-19-3630 200 trahviühikut, s.o
3. Arvestades alkoholi sisaldust isiku veres ja seda, et isikul on see aasta jooksul juba kolmas liiklusalane rikkumine, siis kohtuväline menetleja leiab, et käesoleval juhul vastab määratud põhikaristus isiku süüle ja on proportsionaalne nii toimepandud väärteoga kui ka eripreventiivsete eesmärkidega. 3.
4. Rahatrahvi ositi maksmise võimaldamisega on kohtuväline menetleja nõus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Vastavalt

§ 120

lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.

1. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
2. Kaitsja taotles kaebuses kaebetähtaja ennistamist. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kaebus esitati
3. juulil
4. Väärteootsusesse on märgitud, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on
5. juuli
6. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt ja ennistamiseks vajadus puudub. 7.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit 10.02.2019 kell 01:57 Rakveres, xxx tn suunaga xxx tn poole, juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,61+/-0,05 mg. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo. 8.
2. LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 mg. 8.
3. Tunnistaja M M ülekuulamise protokolli kohaselt
4. veebruari
5. a öösel peeti Rakveres xxx tänaval kinni sõiduk, mis ei näidanud suunatuld. Sõiduki juhiks osutus F.M-i , kellel lasti puhuda indikaatorvahendisse, mille näit oli 0,35 mg/l kohta. Siis toimetati isik politseijaoskonda, et tõenduslikku alkomeetrisse puhuda, kuid isik soovis anda hoopis vereproovi. Isik viidigi Rakvere Haiglasse. 8.
6. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt toimetati menetlusalune isik 10.02.2019 kell 3.10 tervisehoiuteenuse osutaja juurde (Rakvere Haigla) vereproovi võtmiseks, et tuvastada 3 4-19-3630 alkoholijoove vereproovi uuringuga. Selle kohaselt oli uuritaval ühes grammis veres alkoholisisaldus 0,61 milligrammi, laiendmääramatust +/-0,05 mg/g menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemuseks 0,56 mg. 8.
7. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile on Eesti Akrediteerimiskeskus väljastanud tunnistuse erialase kompetentsuse kohta nr L-
8. Uuringuakti nr 207T kohaselt on uuringu läbiviimisel järgitud mõõtemetoodikat (ET 2.1). Seega on mõõtetulemus jälgitav ning mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. 8.
9. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra veres (0,56 mg), pidi F.M võimalikuks pidama, et ta viibib juhile keelatud seisundis nii enesetunde kui ka teadmise põhjal, et ta oli õhtul joonud päris palju alkoholi. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus veres jääb 0,2 0-0,30 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Seega leiab kohus, et F.M asus mootorsõidukit juhtima kaudse tahtlusega. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 8.
10. Vastavalt LS § 224 lg 2 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo. Karistus
11. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
12. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse alkoholisisalduse määra veres, mis antud juhul on LS § 224 lg 2 määrasid (0,50 – 1,49 mg) vaadates sanktsioonimäära miinimummäära lähedane. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Karistusregistri andmete kohaselt on isikul aga juba 2 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest (LS 224 lg 1, § 227 lg 2) ning määratud rahatrahvid on tasutud. Nähtub, et senised karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab samalaadsete rikkumiste toimepanemist. Menetlusalusele isikule ei ole võimalik kohaldada karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, sest ta kasutab sõidukit liikumispuude tõttu. Seega kuigi isiku süü ei ole suur, siis eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on proportsionaalne karistus käesoleval juhul keskmisesse sanktsioonimäära jääv rahatrahv.
13. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud üle keskmise sanktsioonimäära põhikaristust on võimalik mõnevõrra vähendada. Kuid karistuse vähendamist sanktsioonimäära miinimummäära lähedaseks ei pea kohus proportsionaalseks ei eri- ega üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt. 4 4-19-3630
14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 132

p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise menetleja otsust karistuse osas ja rahuldab kaebuse osaliselt. Samuti võimaldab isikul rahatrahvi tasumist 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. 13. Kaitsja taotles jätta menetluskulud jätta riigi kanda. Käesoleva väärteomenetluse kuludeks on joobe tuvastamise kulu 14 eurot. Kohus leiab, et kuna isik ise keeldus tõenduslikku alkomeetrisse puhumast ja soovis anda haiglas vereproovi, siis ei ole alust ka menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Seda enam, et ka kaitsjatasude analoogiat arvestades ei ole käesoleval juhul õigust menetluskulusid riigi kanda jätta.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Käesoleval juhul kohus väärteomenetlust ei lõpetanud ja võimalikud kaitsjatasud (mille kohta ühtegi tõendit esitatud ei ole) jääksid menetlusaluse isiku kanda. 14. Lisaks märgib kohus, et kaitsja on taotluses ekslikult välja toonud, et F.M-ile on mõistetud lisaks rangele põhikaristusele ka lisakaristus. Väärteootsusest nähtuvalt siiski lisakaristust menetlusalusele isikule määratud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 5