1-06-4103 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20 aprill 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-4103 (04231701414) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 6. S.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 3907 (kolm tuhat üheksasada seitse) krooni ja 16 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 7. S.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses kohtuarstliku ekspertiisi nr 602 tegemisega tekkinud kulud 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga

2. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
4. Asitõendid: veiniklaasi tükk, katkine klaasist viinapits, särk, noatera, jope, kööginuga, noakäepide, rätik, suitsukonid ja DNA proovid kui väärtusetud asjad kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: S.Nit süüdistatakse KarS § 118 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema 20.03.2004 kella 20.00 ajal Mahla 78/80-57 Tallinnas asuvas korteris tekkinud tüli käigus lõi tahtlikult noaga Alexandre Oussovit rindkeresse, tekitades kannatanule vasakpoolse rindkere eesseina läbistava ja pleuraõõnde tungiva torkehaava, millega kaasnes traumaatiline verirind. Sedastatud tervisekahjustus oli tekitamise momendil elule ohtlik Seega S.N tekitas tervisekahjustuse , millega põhjustas ohu elule, so pani toime KarS § 118 p 1 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav S.N tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  20.03.2004 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelitest nähtuvalt vaadeldi Mahla 78/80-57 korterit. (tl 3-13)  20.03.2004 koostatud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist nähtuvalt paigutati S.N samal päeval kella 22.25 ajal kainenemisele. (t/l 14-15)  21.03.2004 koostatud tunnistaja Tatjana Ostapenko ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli tunnistaja 20.03.2004 kella 15.00 ajal koju ja avastas, et elukaaslane S.S.N ja nende ühine tuttav Aleksandr Oussov istuvad toas ja tarvitavad alkoholi. Tunnistaja hakkas koos nendega alkoholi tarvitama. Õhtul, kui oli juba pime, hakkas Aleksandr tunnistaja 2      elukaaslasega norima, kuid tunnistaja ei tea põhjust. Sergei ütles Aleksandrile, et mingu see kööki magama ja nad mõlemad läksid kööki. Nad tülitsesid köögis edasi 5 minutit ja siis tuli Sergei tuppa ja käskis kutsuda kiirabi. Tunnistaja tõusis üles ja nägi köögis põrandal pikali maas Aleksandrit. Sergei samal ajal ise kutsus kiirabi ja politsei. Küsimusele mis siin juhtus vastas Sergei, et lõi Aleksandrit noaga. (t/l 25-26) 25.03.2004 koostatud kannatanu Alexandre Oussovi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks ta 19.03.2004 oma ammuse tuttava S.Ni juurde koju. Tarvitasid alkoholi ja seal oli ka Tatjana Ostapenko. Jäi ööseks sinna ja kogu järgmise päeva oli samuti seal ja tarvitas alkoholi. Toimunut mäletab halvasti. Õhtul hakkasid Sergeiga tülitsema. Mõnikord on kurb oma halvasti läinud elu pärast ja on tahtnud oma elu lõpetada enesetapuga. Mäletab, et läks kööki ja lõi noaga endale rindu. Rohkem ei mäleta. Teised püüdsid teda aidata, mäletab verd. Sergei ütles, et kutsus kiirabi. Ütles, et pole arste vaja, tal on kõik korras. Läks tualetti ja siis tulid politseinikud. Siis tulid arstid ja viisid ta haiglasse. Oli haiglas kuni 25.03.
5. 24.03.2004 käisid teda vaatamas Tatjana ja Sergei ning nad rääkisid, et neil oli olnud tüli ja Sergei lõi teda rusikaga näkku. Kannatanu avastas, et tal tõepoolest on sinikas silma all. Ise ta seda ei mäleta. Sergei rääkis ka seda, et lõi noaga kõhtu, kuid kannatanul ei olnud kõhul vigastusi. Ei soovi mingit uurimist asjas ja mingeid pretensioone Sergei vastu ei ole. Pealegi Sergei ise tunnistas seda, et lõi noaga, kuid tema ise seda ei mäleta, et teda oleks noaga löödud. Vigastus ei ole tõsine ja ta tunneb end normaalselt. Mingit kohtuarstlikku ekspertiisi ei soovi. Alaline elukoht puudub ning registreeritud elukohas mingeid isiklikke asju ei ole. Sugulasi ka Tallinnas ei ole, isa elab Bakuus, tütar Venemaal. Ööbib tuttavate juures, samuti Kauge tänaval. (t/l 32-34) SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas koostatud väljavõte haigusloost nr 35 971, millest nähtuvalt oli Alexandre Oussovil tuvastatud rindkere eesseina lahtine haav, millega kaasus traumaatiline hemotooraks ja välispõhjuseks rünne terava esemega. (t/l 43-44) 28.04.2004 koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 602 nähtuvalt jõudis ekspert arvamusele, et sedastatud tervisekahjustus, so vasakpoolne rindkere eesseina läbistav ja pleuraõõnde tungiv torkehaav, millele kaasnes traumaatiline õhkrind, oli tekitamise momendil elule ohtlik. Tuvastatud rindkereseina läbistav torkehaav oli tekitatud terariistaga, tõenäoliselt löögist noaga rindkere eesseina piirkonda I ja II roidevahemikus, suunaga eestpoolt taha. Löök on sooritatud jõuliselt kuna terariist tungis pleuraõõnde. Tervisekahjustus võis olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal 20.03.
6. (t/l 4950) 31.05.2004 koostatud kahtlustatava S.Ni ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav oma süüd KarS § 118 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises. 2003-2004 talvel lasi Aleksandr Ussovil elada oma juures ja Aleksandr ööbis köögis. 19.03.2004 tarvitasid kolmekesi alkoholi ja 20.03.2004 jätkasid alkoholi tarvitamist. Kõik olid purjus ja õhtul märkas, et Aleksandr hakkas külge lööma Tatjanale ja talle see ei meeldinud. Hakkas Aleksandrit sõimama ja kutsus kööki, kus nad kaklesid. Lõi Aleksandrit rusikaga näkku, Aleksandr lõi vastu. Siis hakkas kraanikausi juures silma kööginuga ning võttes noa lõi Ussovit noaga. Kuhu lõi, seda ei mäleta, samuti ei mäleta mitu korda noaga lõi. Mäletab, et Ussov roomas koridori ja oli palju verd. Sellest vere nägemisest tuli mõistus tagasi ja kohe helistas 110 ja 112, öeldes aadressi ja seda, et on noahaav. Nuga oli kraanikausi juures ja politseinikud võtsid selle kaasa. Kirjutas ülestunnistuse, et lõi noaga mitu korda kõhtu, kuid kui käis Ussovit haiglas vaatamas, siis sai teada, et oli löönud kõhtu. (t/l 56-58) 23.02.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi kööginuga, mille käepideme pikkus 11 cm ja lõikeserva pikkus 12 cm, laius 1, 5 cm. (t/l 59-60) Süüdistatavat S.Nit süüdistatakse tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht elule. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ja kontrollinud kriminaalasja kirjalikke materjale, seejuures süüdistatava S.Ni kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu Alexandre Oussovi ja Tatjana Ostapenko ütlusi, sündmuskoha 3 vaatlusprotokolli ja asitõendi vaatlusprotokolli ja kohtuarstliku ekspertiis aktis antud eksperdi arvamust, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Süüdistatav on end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud nii kohtueelsel kui ka kohtulikul menetlusel. Seejuures on süüdistatav korduvalt väitnud, et lõi kannatanut korduvalt noaga kõhu piirkonda, tegelikkuses tuvastati aga kannatanul vasakpoolset rindkere eesseina läbistav torkehaav. Kannatanu on oma esialgses seletuses väitnud, et lõi ennast noaga ise. Samas on süüdistatav kindlaks jäänud, et siiski tema lõi kannatanut noaga. Ka tunnistaja T.Ostapenko seletuse kohaselt nägi ta kannatanut põrandal ja süüdistatav ütles talle, et lõi kannatanut noaga ning kutsus kiirabi. Taolistel asjaoludel jõuab kohus veendumusele, et süüdistatava ja tunnistaja ütlused riimuvad omavahel ning kohtuarstliku ekspertiisi aktiga on samuti tuvastamist leidnud asjaolu, et torkevigastus on tõenäoliselt tekitatud löögist noaga. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on ka sündmuskohalt kaasa võetud nuga vaadeldud. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et tervisekahjustuse põhjustamine süüdistatava poolt on tõendatud ning süüdistatava süü on kinnitust leidnud kogu süüdistuse mahus. Süüdistatava käitumine on kvalifitseeritud KarS § 118 p 1 ettenähtud kuriteona, so tervisekahjustuse tekitamisena, millega põhjustati oht elule. Kohtueelse menetluse käigus läbi viidud kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et süüdistatavale inkrimineeritud vigastuse tekitamine oli tekitamise momendil ohtlik Alexandre Oussovi elule. Seega on tegemist KarS § 118 p 1 süüteokoosseisule iseloomuliku tagajärjega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt asetses vigastus kannatanul rindkeres vasakul pool ja ulatus pleuraõõnde. Seega oma lokalisatsioonilt asetseb vigastus rindkeres, milles asuvad inimesele eluks vajalikud siseorganid, milliste tegevuse lakkamine tingib üldjuhul inimese surma. Kohus asub seisukohale, et kuriteo toimepanemisel tegutses süüdistatav otsese tahtlusega, kuivõrd vastavalt oma varasemale elukogemusele ja omandatud haridusele oli ta teadlik sellest, et noaga teisele inimesele rindkeresse löömine üldjuhul tingib sellise tervisekahjustuse tekitamise, millega kaasneb inimese surm, seega oht elule. Arvestades vigastuse lokalisatsiooni, raskusastet ja tekitamise vahendit, võiks eeldada, et süüdistatava käitumise eesmärgiks oli kannatanu surm. Samas aga nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav ehmatas oma teost ning kannatanu elu päästmiseks kutsus ise välja kiirabi, millest saab järeldada, et süüdistatava käitumise lõppeesmärgiks siiski elule ohtliku tervisekahjustuse tekitamine ei olnud ja ta möönis sellise tagajärje saabumist pärast seda, kui oli vigastuse tekitanud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 p 1 järgi, arvestades seejuures saabunud tagajärge. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus tähtajaga neljast aastast kuni kaheteistkümne aastani. Karistuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, kuriteo raskusest ja toimepanemise tehioludest ning süüdistatava isikust. Kohus ei ole tuvastanud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid, küll aga arvestab süüdistatava karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, mille siiruses kohtul alus kahtlemiseks puudub. Kohus arvestab seda karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole ka kannatanul süüdistatava vastu mingeid pretensioone ning kannatanu ütlustest nähtuvalt ei soovinud kannatanu üldse kriminaalasja menetlemist. Kriminaalasja materjalidest nähtub ka seda, et süüdistatav kutsus ise pärast tervisekahjustuse tekitamist kohale kiirabi, millega püüdis ära hoida süüteo võimalikku kahjulikku tagajärge, kutsudes selleks välja abi. Kohus hindab süüdistatava sellist käitumist samuti karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 1 mõttes. Taolistel asjaoludel peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest ka asjaolu, et süüdistatavat ei ole 4 varem kohtu poolt karistatud ning teda on karistatud kuuel korral väärtegude toimepanemise eest, mis suuremalt osalt on seotud alkoholi tarvitamisega. Sellest tulenevalt võib järeldada, et süüdistataval võib küll olla probleeme alkoholi liigtarvitamisega, kuid sellest ei saa teha järeldust, et tegemist oleks vägivallatsemisele kalduva isikuga, kes oleks kõrvalistele isikutele ohtlik ja keda peaks isoleerima ühiskonnast. Seda on ta näidanud ka viimase kahe aasta jooksul, mil toimus kohtueelne menetlus ning teda on selle aja jooksul karistatud kolmel korral väärtegude toimepanemise eest. Arvestades süüdistatava isikuandmeid, leiab kohus, et süüdistatava suhtes pikaajalise vangistuse kohaldamine ja täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning süüdistatava suhtes võib temale mõistetava karistuse jätta tingimuslikult täitmisele pööramata, ning kuivõrd süüdistatava isikuandmed annavad aluse eeldada, et ta ei ole süstemaatiline süütegude toimepanija, ei pea kohus vajalikuks tema allutamist käitumiskontrollile. Märt Toming kohtunik 5