- § 25 lg 2 järgi Menetlustoiming süüdimõistetu F.N-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu F.N isikukood XXX; elukoht vabanemisel XXXX Kohtuistungi toimumise aeg 27.04.2016 RESOLUTSIOON Vabastada F.N vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.
lg 5 alusel määrata F.N-ile katseaeg kuni 23.04.2018.
p 2 kohaselt hakata F.N-i katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
lg 3 p-le 2 vastavalt määrata F.N-i elektroonilise valve kestuseks 4 (neli) kuud.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse F.N-i keha külge. Kohustada F.N-i elektroonilise valve ajal alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil. Kohustada F.N-i 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest alluma käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal on F.N kohustatud järgima
elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXX
mitte tarvitada alkoholi; 2. asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas arvele hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest. Määrus F.N-i suhtes kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esindusele. Vabastada süüdimõistetu F.N karistuse kandmiselt pärast kohtumääruse jõustumist. Määruse koopia saata kinnipeetavale ning Tartu vanglale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 06.01.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5288 tunnistati F.N süüdi
- § 25 lg 2 järgi ja teda karistati 4 aasta pikkuse vangistusega.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 28.05.2013 Tartu Maakohtu poolt temale mõistetud kandmata karistuse, s.o 2 kuu võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti F.N-ile 4 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 23.02.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning isik nõustub
Käesolevaks ajaks on F.N temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas
lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et F.N plaanib vabanemisjärgselt asuda elama aadressil XXXX. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub F.N-ile ja tema surnud elukaaslase pärijatele. Viimati elas korteris F.N-i poeg R., kes on andnud nõusoleku, et F.N-i kolimiseks sinna. Järelikult on kinnipeetaval olemas seaduslik alus kõnealuses korteris elamiseks. Ka on andnud nõusoleku sinna elektroonilise valveseadme paigaldamiseks F.N-i kasutütar N.M.. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune korter elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.
lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. F.N-i on varem korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest. Viimase kuriteo pani ta toime ajal, mil tema vangistus oli tingimisi jäetud täitmisele pööramata ning ta viibis katseajal. Seega ei täitnud toonased karistamised F.N-i osas oma eesmärki ega mõjutanud teda hoiduma edasiste süütegude toimepanekust. Kinnipeetav kinnitab, et on oma varasematest vigadest aru saanud ning soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Seda, et F.N-i soov muutuda õiguskuulekaks on tõsine, näitab ka kinnipeetava senine karistusaeg. Nimelt on kinnipeetava käitumine vangistuse ajal olnud hea. Ta on end üleval pidanud seaduskuulekalt. Tal on küll kolm kehtivat distsiplinaarkaristust (viimane 09.11.2015 keelatud ajal ja kohas kahe sigareti enda juures hoidmise eest), kuid vanglateenistuse ametnikega suheldes ei ole kinnipeetaval probleeme täheldatud. Ta osaleb vangla tööhõives ja riigikeele B1 taseme kursustel. Seega on tema käitumises täheldatav tendents liikuda õiguskuulekuse suunas. Samuti on F.N olemas head eeldused resotsialiseerumiseks. Tal on vabanedes olemas kindel elukoht. Kinnipeetaval head suhted kasutütar N.M. ja venna V.V. mis ei ole 3 katkenud isegi vangistuse kandmise ajal. Esimene on lubanud F.N-i moraalselt toetada. Vabanedes saab kinnipeetav asuda tööle XXXX Kuna F.N töötas ka enne vangistust ning vanglaski, siis on tal olemas nii töötegemise kogemus kui ka harjumus. Samuti on F.N ise motiveeritud tööle asuma. See annab kindlust, et F.N saab ja suudab püsivalt teenida iseseisvat sissetulekut. Eelnevaid asjaolusid kogumis hinnanud, leiab kohus, et F.N tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.
lg 3 p-st 2 lähtuvalt tuleb elektroonilise valve tähtajaks F.N-ile tema eelnevate korduvate karistamiste tõttu määrata neli kuud. See tähtaeg hakkab
lg-st 4 tulenevalt kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse tema keha külge.
lg-st 5 ja § 78 p-st 2 lähtuvalt kestab F.N-i katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni 23.04.2018.
lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ja isikule mõistetud karistusi, tuleb F.N allutada käitumiskontrollile 1 aastaks ja 6 kuuks. Selline aeg võimaldab isikut maksimaalselt kontrollida ning samaaegselt ka toetada, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb F.N-ile lisaks
lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele käitumiskontrolli ajaks
lg 5 ja 75 lg 2 p 4 alusel määrata täiendav kohustus asuda tööle või võtta end arvele Eesti Töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. Samal eesmärgil tuleb talle panna
/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.