Obsah (7)

§ 199§ 215§ 64§ 65§ 68§ 74§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Menetlus kohtus Viljandi kohtumaja 13. juuni 2013 nr 1-13-323 (kohtueelses menetluses nr 12260102263) riik versus J.R kokkuleppemenetlus kohtuistung Koh

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ja Kar S § 215 lg 2 p 1, 2 Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Süüdistus RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada J.R süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ning mõista talle karistusena vangistus 3 kuud ja tunnistada J.R süüdi

§ 215

lg 2 p 1,2 järgi mõista talle karistusena vangistus 2 kuud;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista J.R-ile liitkaristuseks vangistus 3 kuud ;

§ 65

lg 1 alusel mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus 4 (neli) kuud, suurendades Tartu Maakohtu 30.04.2013. a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistust, so vangistus 2 kuud, osaliselt;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 3 (kolm) päeva mõistetud vangistuse hulka ning lugeda J.R-ile kandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud 3 kuu ja 27-päevaline vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata J.R-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui J.R ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata J.R-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xxx xx-x xxxxx xxxxxxxxxx ; tühistada J.R-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 1 rahuldada täielikult H.M.i tsiviilhagi ning välja mõista J.R-ilt 340 (kolmsada nelikümmend) eurot H.M.i kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Ü.K. tsiviilhagi ning välja mõista J.R-ilt 40 (nelikümmend) eurot Ü.K. kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult V.T.i tsiviilhagi ning välja mõista J.R-ilt 350 (kolmsada viiskümmend) eurot V.T.i kasuks; 2.1.4 rahuldada täielikult T.R. tsiviilhagi ning välja mõista J.R-ilt 700 (seitsesada) eurot T.R. kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti ning muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot ja 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 60 ( kuuskümmend) eurot ja 30 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a aprillikuust igakuise menetluskulu osa 6 (kuus) euro tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise ko rd on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldus ametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-13-323“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392). 2.1.1 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistused 1.
4. Süüdistustest nähtuvalt on J.R toime pannud kuritegudena: 1.1.
5. võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mis seisnes selles, et tema: - isikute grupis koos R.K ja M.O , varastas ööl vastu 01.06.2012 Viljandi maakonnas xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx sadama kanalis olevalt H.M.ile kuuluvalt paadilt päramootori Evenrude 15, käsipumba ja 10 l bensiini, põhjustades varalise kahju kokku 340 eurot; 2 - isikute grupis koos R.K ja M.O., tungis ööl vastu 01.06.2012 Viljandi maakonnas xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxx xx sadama kanalis Ü.K.le kuuluva kalalaeva Robust 16 kajutisse, kust varastas automaki koos kõlaritega väärtusega kokku 100 eurot; - isikute grupis koos R.K ja M.O., , tungis ööl vastu 01.06.2012 Viljandi maakonnas xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx kinnistule, kust varastas OÜ-le Baltic Marine Flooring kuuluvasõiduauto järelkäru Tiki Treiler reg.märgiga 851GY väärtusega 1800 eurot; - isikute grupis koos R.K ja M.O., , tungis ööl vastu 01.06.2012 Viljandi maakonnas xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxx- xxxxxx talu kinnistule, kust V.T.ile kuuluvat vanametalli väärtusega 350 eurot. 1.1.2. grupilise v õõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud varguse

§ 215

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 07.07.2012 kella 12.00-st kuni 11.07.2012 kella 17.30-ni, grupis koos S.T; J. Š, R.Š, kasutas omavoliliselt ja ajutiselt, omastamise eesmärgita, Stewen Tuustiku poolt Tartust Võru 55 asuva Maxima kaupluse juurest parklast omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks võetud T.R.ile kuuluvat sõiduautot VAZ 21063 reg.märgiga xxx xxx väärtusega 700 eurot, millega sõitis Tartumaal Puhja vallas, kuni jättis sõiduki maha Tartumaal Puhja vallas Saare teel. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks: 1 ) J.R

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi jakaristamiseks vangistusega 3 kuud ning

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi karistamiseks vangistusega 2 kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 3 kuud, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks.

§ 65

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 4 kuud, suurendades Tartu Maakohtu 30.04.2013. a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistust, so vangistus 2 kuud, osaliselt.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.07-04.07.2012, so 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 3 kuud ja 27 päeva

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata J.R-ile katseaeg 18 kuus koos allutamisega

§ -s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx xxx xx-x xxxxxx xxxxxxxxxxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu -, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § -s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg -le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkulep pest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. 3 Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vasta valt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tule b süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 215

lg 2 p 1, 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatava t tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui se e tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 137 lg 1 järgi kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. H.M. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahju hüvitamiseks tsiviilhagi summas 340 eurot. Tsiviilhagi tuleb VÕS §-de 1043, 1045 lg 1 p 5 ja 137 alusel rahuldada ning välja mõista J.R-ilt 340 eurot H.M.i kasuks. Ü.K. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahju hüvitamiseks tsiviilhagi summas 40 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb VÕS §-de 1043, 1045 lg 1 p 5 ja 137 alusel rahuldada ning välja mõista J.R-ilt 40 (nelikümmend) eurot Ü.K. kasuks. V.T. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi summas 350 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb VÕS §-de 1043, 1045 lg 1 p 5 ja 137 alusel rahuldada ning välja mõista J.R-ilt 350 eurot V.T.i kasuks. T.R on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahju hüvitamiseks tsiviilhagi summas 700 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb VÕS §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel rahul dada ning välja mõista J.R-ilt 700 eurot T.R. kasuks. Arvestada tuleb asjaoluga, et
2. jaanuari 2013 Tartu Maakohtu otsusega sama tsiviilhagi 700 eurot rahuldatud ja välja mõistetud solidaarselt M.S., R.Š, ja M. Š 700 eurot T.R. kasuks.
3. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS § -s
4. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 480 euro. Sundraha määr tuleneb
5. jaanuar 2013 määrusest nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 eurot kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg -le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p -le 1 on riigi 4 õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
6. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava J.R-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 57,60 eurot. Süüdistatav J.R loobus kaitsja kohtuistungist osavõtust. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu kohtukutse saatmise eest 2,70 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsus e korral menetluskulud süüdi mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades asjaolu, et J.R on sundraha välja mõistetud kohtuotsusega hilisema teo eest, tuleb jätta käesolevas kriminaalasjas sundraha väljamõistmata. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb J.R-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 57,60 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivaks kohustuseks.
7. Kohtu m uud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid küttepump ja paadimootor (hoiul Lõuna Prefektuuri asitõendite laos) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitad a ning CD plaadid turvakaamera salvestustega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. J.R on kahtlustatavana kinni peetud
8. -
9. juuli 2012, seega on J.R viibinud eelvangistuses 3 (kolm) päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus juures ühele eelvangistus päevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaal asja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 5