1-10-7299/74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-7299 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. märtsi 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksei Poljanski kaitsja jurist Toomas Alpi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: Jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksei Poljanski kaitsja jurist Toomas Alpi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 01.03.2011 otsusega mõisteti Aleksei Poljanski süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 418 lg 1 järgi ning karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 28 päeva. Karistuse kandmise aja algus 15.12.2009 ja lõpp 12.01.
4. Tartu Maakohtu 14.03.2012 määrusega jäeti A. Poljanski Tartu Maakohtu 01.03.2011 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et A. Poljanski tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et A. Poljanskit iseloomustab vaatamata tema noorele eale kuritegelik eluviis. Varem korduvalt samasuguste kuritegude eest karistatud isikuna ei ole ta suutnud oma eluviise muuta. Vargused korduvad. Varguste kõrvale on lisandunud õiguskorraga kaitstud muude erinevate õigushüvede vastu suunatud kuriteod. A. Poljanski väitel ei ole varasem vangistus teda mõjutanud vabama režiimi tõttu. A. Poljanskit on distsiplinaarkorras karistatud. A. Poljanski ei pea vajalikuks sotsiaalprogrammis osalemist. Ta on sellega siis nõus, kui sellest sõltub tingimisi enne tähtaega vabanemine. Maakohus asus seisukohale, et A. Poljanskil on vangistuse ajal võimalik paramini omandada sotsiaalprogrammides toimetulekuoskusi, mis valmistavad teda paremini ette resotsialiseerimiseks kui vabaduses sotsiaalprogrammide läbimine. Varasem kriminaalhooldus ei ole A. Poljanskil toimunud nõuetekohaselt ning sellest järeldub risk kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmiseks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Poljanski kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning A. Poljanski tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole analüüsinud süüteo raskusastet, mille eest A. Poljanski käesoleval ajal vangistust kannab. A. Poljanski kannab karistust II astme kuriteo toimepanemise eest, mille ühiskonnaohtlikkus ei ole suur. Maakohus on viidanud, et A. Poljanski ei pea vajalikuks sotsiaalprogrammis osalemist, kuid ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel ei ole asjakohane viidata kinnipeetavast sõltumatutele asjaoludele. A. Poljanski on avaldanud valmisolekut sotsiaalprogrammis osalemiseks. A. Poljanski on esitanud kohtule sotsiaaltöötaja T.P. kirja 28.02.2012, milles sotsiaaltöötaja oma subjektiivse põhjendamatu hinnangu alusel jättis A. Poljanski sotsiaalprogrammi kaasamata. Distsiplinaarkaristuste olemasolu või puudumine ei võimalda teha ühest järeldust selle kohta, kuidas isik kavatseb käituda vabaduses. A. Poljanskile on määratud distsiplinaarkaristused real juhtudel otsitud alustel. Ükski A. Poljanski distsiplinaarrikkumistest ei ole seotud sellega, et A. Poljanski ei kuuletu vanglaametniku korraldusele. A. Poljanski on jäetud ka eelneval korral ennetähtaegselt vabastamata, kuigi tal siis puudusid distsiplinaarkaristused. Maakohus on viidanud 08.08.2011 määruses A. Poljanski ennetähtaegse vabastamise taotluse rahuldamata jätmisel asjaolule, et A. Poljanski ei ole edukalt läbinud katseaega ja pani katseajal toime uued kuriteod. Ka vaidlustatavas määruses leiab kohus, et varasem kriminaalhooldus ei ole A. Poljanskil toimunud nõuetekohaselt ning sellest järeldub risk kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmiseks. Kaitsja hinnangul, kui kohus on ühel juhul sama isiku suhtes sama asjaoluga ennetähtaegsest vabastamisest keeldumist põhjendanud, puudub kohtul asja uuel läbivaatamisel õigus viidata samale põhjusele, seda enam, et sündmus on toimunud kauges minevikus ja kinnipeetav ei saa selles küsimuses midagi muuta. KarS § 76 lg 3 järgi ei saa tagajärgede üle, mis võivad kaasneda vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, otsustada üksnes kinnipeetaval distsiplinaarkaristuste olemasolu või puudumise alusel. Ka Tartu Vangla peab koostatud riskianalüüsis A. Poljanski poolt uue kuriteo toimepanemise riski väikeseks. Maakohus on ühes 08.08.2011 määruse näiteks vabastanud B.K. vangistusest tingimisi enne tähtaega sotsiaalse tugivõrgustiku olemasolu tõttu, kuigi isikul oli 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtumäärus ei sisalda viidet A. Poljanski perekonna olemasolule, mida tuleb eripreventiivsest seisukohast pidada eriti tähtsaks. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on A. Poljanskil elukaaslane ja 3-aastane laps. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tulenevalt KarS §-st 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 2 p-st 2 tuleneb kohtule küll seaduslik alus vabastada isik tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kui ta on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusest, kuid tegemist on formaalse eeldusega. Kohus võib siiski keelduda kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, kui isik ei vasta KarS § 76 lg 3 tulenevatele materiaalsetele eeldustele. Nimetatud lõikest tuleneb muuhulgas, et kohus võtab arvesse süüdimõistetu varasemat elukäiku, mis hõlmab endas kinnipeetava varasemat karistatust ja üldist suhtumist õiguskorda. Asjaolu, et kohus on kunagi kinnipeetava B. K. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastanud, ei anna alust edaspidi vabastada kõiki kinnipeetavaid tingimisi enne tähtaega. Iga kinnipeetava osas vaadatakse KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid individuaalselt. Kaitsja poolt viidatud 08.08.2011 määruse, millega vabastati B. K. tingimisi enne tähtaega, asjaolud on erinevad, muuhulgas süüdimõistetule mõistetud karistuse määra ja kuriteo osas. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Poljanski on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud eesmärki - hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus tuvastas, et A. Poljanskit on korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Ka käesoleval ajal kannab ta karistust muuhulgas varavastase süüteo eest, mille ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine. A. Poljanski suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et ta on
5. a ja
6. a toime pannud 3 distsiplinaarrikkumist. Suutmatus jälgida vangla sisekorraeeskirju muudab ringkonnakohtu jaoks väheveenvaks väite, et kinnipeetav on võimeline täitma katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi. Kaitsja väide, et A. Poljanskile on määratud distsiplinaarkaristused real juhtudel nn otsitud alustel, on põhjendamatu. Ükski distsiplinaarkaristus ei ole vähetähtis ning KarS § 76 lg 3 järgi tuleb kinnipeetava ennetähtaega vabastamise otsustamisel arvestada muuhulgas ka kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et nähtuvalt vangla 13.03.2012 vastusest selgitustaotlusele on A. Poljanski alles siis nõustunud osalema sotsiaalprogrammis, kui inspektor-kontaktisik oli alustanud talle iseloomustuse koostamist tingimisi ennetähtaegse vabanemise raames. Varem ei ole ta nõustunud sotsiaalprogrammis osalema. 28.02.2012 vastuses selgitustaotlusele on selgitatud A. Poljanskile, et tulenevalt temapoolsest vastuolust probleemidega tegelemiseks on tema kaasamine sotsiaalprogrammi ennatlik, kuna sotsiaalprogrammis osalemise eelduseks on kinnipeetava poolne valmisolek probleemiga tegelemiseks, mida A. Poljanskil ei olnud. Ringkonnakohus märgib, et kuna A. Poljanski on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski -3- ei ole A. Poljanski oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. A. Poljanski on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ka vangistuses ning vangistuses toimepandud õigusrikkumiste iseloom viitab soovimatusele järgida kehtestatud käitumisreegleid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus märgib, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saab A. Poljanski positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises kinnistada. A. Poljanskil tuleb hoiduda edaspidi distsiplinaarrikkumistest ning läbida vajalikud sotsiaalprogrammid, mis on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks oluliseks eelduseks. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk -4- Mati Kartau