Obsah (6)
§ 76§ 209§ 64§ 68§ 65§ 184Kriminaalasi nr 1-10-5696 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. september 2011.a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-5696 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Ma
§ 76
lg 2, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Anatoli Bahtijarov*it temale Harju Maakohtu 20. mai 2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-17224 mõistetud karistuse: 2 aastat vangistust, kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 15.07.2011.a esitanud Tartu Maakohtule Anatoli Bahtijarovi kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Viru Maakohtu 03.05.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-9540 tunnistati Anatoli Bahtijarov süüdi
§ 209
lg 2 p 1, 3, § 199 lg 2 p 5, 8, 9 ja § 266 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti
§ 64lg 1 alusel 2 aastat 9 kuud vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning 1
(4)lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 25 päeva vangistust.
§ 65
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Harju Maakohtu 25.05.2010.a otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 7 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 25 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Harju Maakohtu 25.05.2010.a otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 1 aasta 5 kuud 22 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluv karistus on 4 kuud 3 päeva vangistust. Harju Maakohtu 20.05.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-17224 tunnistati Anatoli Bahtijarov süüdi
§ 184lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
§ 65
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Harju Maakohtu 25.05.2010.a otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 7 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Ärakandmisele kuuluv karistus on 5 kuud 21 päeva vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvestati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva.
Harju Maakohtu 07.06.2011.a määrusega kriminaalasjas nr 1-10-17224 loeti
§ 65
lg 1 alusel Viru Maakohtu 03.05.2011.a kohtuotsusega mõistetud karistus 4 kuud 3 päeva vangistust kaetuks Harju Maakohtu 20.05.2011.a kohtuotsusega mõistetud karistusega 5 kuud 19 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks loeti 5 kuud 19 päeva vangistust. Karistusaja algus 20.05.2011.a, karistusaja lõpp 08.11.2011.a. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et Anatoli Bahtijarovit on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, reaalset vangistust kannab viiendat korda. Kuritegude raskusaste on muutunud, lisandunud on narkootikumide käitlemisega seotud kuritegu. Kuritegusid soodustavaks asjaoluks on sõltuvus narkootikumidest. Väärteokorras karistatud viis korda. Ajavahemikul 01.09.2010 kuni 28.03.2011 läbis Convictuse tugigrupitöö, mille raames käsitleti sõltuvushaigusi ja tervise hoidmist. Novembris 2010 osales kohtumises Venemaalt tulnud vabatahtlike külalistega (kristlastega), kes on ise olnud kunagi kinnipeetavad ja sõltlased. Detsembris 2010 osales rehabilitatsioonikeskuse „Lootuse küla“ presentatsioonil. Jaanuaris 2011 osales Rehabilitatsioonikeskuse „Taastõusmine“ infopäeval. Vangiregistri veebruar 2011 päevikukande kohaselt on selgelt näha, et kinnipeetava mõtlemises on toimunud muutused, ta tunnistab sõltuvust narkootikumidest ning on valmis probleemiga tegelema. Juunis 2011 osales Anonüümsete Narkomaanide tugigruppide tegevuse presentatsioonis ehk laiendatud koosolekul, mille eesmärgiks oli tutvustada Anonüümsete Narkomaanide tugigruppide tegevust ning jagada kogemust elust kainena elulugude näitel. Vangistuse ajal kolm distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx, kus kahetoalises korteris elavad elukaaslasele xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja nende pojale lisaks veel ämm, äi ja elukaaslase vend. Süüdimõistetu lõpetas Narva
- Keskkoolis kaheksa klassi. Narva
- Kutsekoolis omandas ühe aasta jooksul puusepa eriala. Töötanud sellel alal ei ole. Nii ametlikult kui ka mitteametlikult on töötanud ehitustel. 20032005 töötas Narvas Impost TÜ-s. Alates 2007 on töövõimetuspensionär. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub, saab töövõimetuspensioni. Elukaaslane töötab ning esialgu aitab materiaalselt. Vabaduses oli regulaarne sissetulek töövõimetuspensioni näol. Töökohti vahetas tihti nii tervislikel põhjustel kui ka sellepärast, et töötasu oli väike. Esines ka töötuse perioode. Tartu Vangla andmetel seisuga 12.07.2011.a on rahalisi nõudeid summas 1253,08 eurot, vabanemisfondis 71,91 eurot. Vangistuse jooksul on materiaalselt toetanud ema. Vabanemise korral soovib koheselt asuda tööle, et toetada peret ja maksta haginõudeid. Lähivõrgustikku kuuluvad ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isa xxxxxxxxxxxxxxxx, vend xxxxxxxxxxxxxxxxx, elukaaslane xxxxxxxxxxxxxxxxx ning poeg xxxxxxxxxxxxxxx (sündinud xxxxxxxxxx.a). Suhted lähedastega on head ning toetavad. Vend on kriminaalkorras karistatud. Vangistuses suhtleb telefoni teel vanematega, elukaaslasega ja pojaga. Ema ja elukaaslane on kevadel 2011 käinud lühiajalistel kokkusaamistel. 2
(4)Alkohoolseid jooke tarvitas vähe, kuritarvitamise kohta andmed puuduvad. Narkootikumide tarvitamist alustas 1999.a kanepist. Hiljem proovis ka teisi narkootilisi aineid ning hakkas tarvitama narkootikume introvenoosselt. Tunnistab sõltuvust narkootikumidest, samas väidab, et narkootikume ei tarvitanud siis, kui töötas. Narkootikumidest sõltuvuses olevaid tuttavaid enam ei ole (surnud). Alates veebruarist 2011 on motiveeritud tegelema oma narkosõltuvus probleemidega. Määratud 80% töövõimetust, kuna põeb ravimatut haigust. Ise hindab oma tervislikku seisundit samuti halvaks. Haigus ei takista vabanemise korral töötamist, kuid rasket füüsilist tööd teha ei saa. Oma tegevuse tagajärgedele ei mõtle, ei arvesta võimalikke negatiivseid tagajärgi, vaid oma vajadusi. Tuleviku suhtes on positiivsed eesmärgid: soovib ennetähtaegselt vabaneda, usub, et kriminaalhooldusel olla on tema jaoks kasulikum, kui kanda karistus lõpuni. Plaanib arvelevõttu Töötukassasse, et teha mootorsõiduki juhiload ning leida kergem töökoht (mootorsõiduki juht). Narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud sõltuvusega soovib vabaduses tegeleda - peab vajalikuks Rehabilitatsiooni võõrutuskuuri läbimist, kuid väidab, et ei saa kaua kodust eemal olla, kuna on vaja tööl käia ning elukaaslast koos pojaga majanduslikult toetada. Peab prioriteediks töökoha otsimist, suhete säilitamist lähedastega ning osalemist poja kasvatamisel. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 44%. Vangla toetab tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja hinnangul on Anatoli Bahtijarovi poolt vabaduses uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Süüdimõistetu ja tema elukaaslase perekondades on kriminaalse taustaga ja korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuid. Legaalsete sissetulekuallikate kohta andmeid ei ole. Tutvusringkonnas on nii narkosõltlased kui ka kriminaalse taustaga isikud. Süüdimõistetu elustiil on riskeeriv ja hoolimatu, enne vangistust elatus vargustest. Kohtuistungil 01.09.2011.a süüdimõistetu avaldas, et ta sooviks ennetähtaegselt vabaneda. Ta on küll narkosõltlane, kuid töötab selle kallal, suhtleb psühholoogiga, läbis Convictuse programmi. A.Bahtijarovi sõnul on ta 80% töövõimetu, kuid kavandab vabanemisel tööle minna, sissetuleku saada. Tunnistab, et nii vend kui ka abikaasa on kriminaalkorras karistatud. Prokurör ei toeta A.Bahtijarovi ennetähtaegset vabastamist, kuna prokuröril puudub veendumus, et Bahtijarov uusi kuritegusid toime ei pane. Varasem tingimuslik karistus ei ole oma eesmärki täitnud. On ilmne, et lisakohustustega- hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest- toime ei tule. Keskkond, kuhu vabaneja lähe, et ole seaduskuulekust soosiv. Kohtu seisukohad Anatoli Bahtijarov on süüdi tunnistatud ja karistatud esimese astme kuriteo sooritamise eest:
§ 76
lg 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Harju Maakohtu 20.05.2011.a otsusega mõisteti Anatoli Bahtijarovile liitkaristus, millest
§ 76
lg 2 p 1 tähtaeg (pool mõistetud karistusest) sai täis 08.11.2010.a.
§ 76lg 2 p 2 tähtaeg (2/3 mõistetud karistusest) täitus 08.03.2011.a.
Seega on käesolevaks ajaks Anatoli Bahtijarovil saabunud
§ 76lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg (08.03.2011.a), see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. 3
(4)Kohus on seisukohal, et Anatoli Bahtijarovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamise kasuks otsustamiseks peaksid esmalt olema täidetud materiaalsed eeldused- olemas elukoht, töökoht, toetav sotsiaalvõrgustik, millele saaks tugineda ennetähtaegse vabaneja seaduskuulekasse ellu integreerumine. Anatoli Bahtijarovil on vabanemisel olemas küll elukoht- tema sõnul läheb ta elama vanemate juurde xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (aga mitte elukaaslase juurde xxxxxxxxxxxxxxxx, kuid sellega tema ennetähtaegset vabanemist toetavate asjaolude loetelu piirdubki. A.Bahtijarovi varasemast elukäigust on teada, et ta on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, s.h. korduvalt seoses narkootikumide käitlemisega ja ka koos oma vennaga toimepandud kuritegude eest. A.Bahtijarov on sõltuvuses narkootikumide tarvitamisest ja see on saanud alguse aastal 1999, kuid alles veebruaris 2011 on täheldatud muutust tema mõtlemises- ta on hakanud narkootikumidest sõltuvust tunnistama ja on valmis probleemiga tegelema. Kui praegu A.Bahtijarov töötab oma sõltuvusprobleemi kallal, siis tuleb selle töö jätkumist võimalikult kauaks pikendada. Kohtu hinnangul on A.Bahtijarovi puhul tõsiseltvõetav vaid see, et ta töötab oma sõltuvusprobleemiga vangistuse ajal. Kriminaalhooldaja on teostanud elukohakontrolli ja selle tulemusena on ametnikul tulnud tõdeda, et tegemist on kitsaste elamistingimustega, kus üheskoos elavad kriminaalkorras karistatud ja alkoholitarvitamise kalduvustega isikud. Fakt, et A.Bahtijarovi vend, elukaaslane ja elukaaslase vend on samuti kriminaalkorras karistatud, tähendab, et ennetähtaegsel vabanemisel satub A.Bahtijarov keskkonda, mis pigem on sõltuvust ja uute kuritegude toimepanemist süvendav. Sellises olukorras puuduvad isikud, keda võiks kohus ja kriminaalhooldaja lugeda vabaneja õiguskuulekale elule pöördumist toetavateks isikuteks. Ei ole teada A.Bahtijarovil reaalse tööleasumise võimalust. Ehkki mõningane sissetulek on tagatud invaliidsuspensioni näol, on vabanejale töökoha olemasolu vajalik oma aja õiguskuulekaks sisustamiseks. Praeguseks ei ole olemas ühtki positiivset eeldust, millele saaks kriminaalhooldus tugineda. Lisaks sellele, et vabaduses ei ole soodsaid tingimusi kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks, ei ole A.Bahtijarov ka kinnipidamiskohas suutnud hoiduda distsipliinitikkumistest ja aastal 2011 on tal kolm distsiplinaarkaristust. Juulis 2011 on tema suhtes rakendatud rangeid julgeolekumeetmeid selle eest, et ta kasutas kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda, mille tulemusena tekitas kaaskinnipeetavale kehavigastusi. Seetõttu
§ 76
lg.3 loetletud asjaoludest ei süüdimõistetu varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal ega ka tulevased elutingimused vabaduses ei toeta A.Bahtijarovi ennetähtaegset vabastamist. Kohus jätab süüdimõistetu vabastamata. Kohtunik Ülle Raag 4
(4)