1-11-2723/7

Kriminaalasi nr. 1 – 11 - 2723 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. jaanuaril 2012 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Ilja Malštšukov juuresolekul prokuröri: Rita Siniväli kaitsja: Mariann Tusti osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. jaanuaril 2012 a. D.V ik. XXX, vene keel, kodakondsuseta, põhiharidus, ei tööta, elukohta riigi territooriumil ei oma, varem kriminaalkorras karistatud 1.15.04.2002 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 107 lg. 2 p. 1 järgi 7 a. vangistusega 2.22.11.2010 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 2 kuu vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga. Viibib vahi all alates 06.12.2010 a. süüdistusasja KarS § 118 p. 1; § 117 lg. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: D.V on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema Tallinnas Xxx mahajäetud majas 01.12.2010 õhtusel ajal, olles alkoholijoobes, isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli tõttu lõi istuvat liikumispuudega GM’it parema käe peopesaga, millel olid kõverdatud sõrmed, kaks korda näkku. GM kukkus pikali, lõi pea ära ja temal hakkas ninast verd tulema. 10-15 minuti pärast lõi D.V teda taas samamoodi kaks korda näkku, mille tagajärjel GM kukkus pikali ja jäi lamama. Sel viisil tekitas D.V G.M tahtlikult eluohtliku tervisekahjustuse – pea kinnise tömbi trauma ajukelmealuste verevalumitega, mis tüsistus peaajutursega. Eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega pani D.V toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. D.V süüdistatakse selles, et tema Tallinnas Xxx mahajäetud majas 01.12.2010 õhtusel ajal, olles alkoholijoobes, isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli tõttu lõi istuvat liikumis-puudega GM’it parema käe peopesaga, millel olid kõverdatud sõrmed, kaks korda näkku. GM kukkus pikali, lõi pea ära ja temal hakkas ninast verd tulema. 10-15 mi-nuti pärast lõi D.V teda taas samamoodi kaks korda näkku, mille tagajärjel G.M kukkus pikali ja jäi lamama. Sel viisil tekitas D.V G.M tahtlikult elu-htliku tervisekahjustuse – pea kinnise tömbi trauma ajukelmealuste verevalumitega, mis tüsistus peaajutursega. D.V kuulis G. M kägisemist ja nuuksumist, kuid kiirabi temale ei kutsunud, sest lootis kergemeelselt, et G. M surm ei saabu, kuid viimane suri sündmuskohal saadud vigastustesse 02.12.2010 öösel. Ettevaatamatusest teise inimese surma põhjustamisega pani D.V toime KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse korras. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on täielikult põhjendatud ning süüdistava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab ütlusi selles, et ta ei tahtnud G tappa, kuid lõi mitmel korral. Pärast karistuse kandmist ta müüs korteri ja 2009 a. augustist hakkas elama mahajäetud majas XXX. Tema tuttav GM tuli ka sinna elama. 01.12.2010 a. ta tuli majja ja koos G ning teistega tarvitas odekolonni. G hakkas midagi paluma ja need palved olid päris tihedad. Mingil ajal hakkas G jutt ärritama ja ta tõusis püsti ning lõi G otse näkku. Löögist G kukkus selili. Umbes 10-15 minuti pärast liigutas ja nägi nina all verd. G palus uuesti küll süüa, odekolonni, see vihastas teda ja lõi veelkord talle näkku. G kukkus ja hakkas nuuksuma. Pärast katsus G , ta oli soe ja läks ise magama. 02.12 hommikul ta üleval ei käinud ja läks majast välja. Pärast kohtas S , kes ütles, et oli käinud XXX majas ja G oli külm. Ta kahetseb väga. Ta ei tahtnud G tappa, kuid tahtis, et G ei tüütaks teda. Kannatanu RJ poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et GM oli tema vend. Vend tarvitas pidevalt alkoholi. 2010 a. märtsis pank võttis temalt korteri ja sellest ajast elukohata. Sügisel aidati vennal invaliidsus vormistada. Venna matused organiseeris ja mingit tsiviilhagi nõuet ei esita. Tunnistaja SH poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 02.12.2010 a. ta oli kriminalistina tööl ja sai väljakutse XXX, kus mahajäetud majas on laip. Laiba avas-tas hukkunu tuttav ja laibaks osutus GM. Tunnistaja RJ poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 2009 a. detsembris tutvus D.V-ga, kes elas mahajäetud majas XXX. Selles majas elas mitu inimest, üks neist oli ka G , keda nägi seal esimest korda 29.
3. Koos tarvitati alkoholi. 30.11 ta läks koos V ja D.V-ga taarat korjama. G jäi majja, kuna tal oli probleeme jalgadega. Ise ta püsti tõusta ei saanud. Päeval tuttavatega tarvitati alkoholi ja XXX majja tulid alles õhtul. Sel ajal G magas. Neil oli kaasas 3-4 pudelit odekolonni. G ärkas ja tarvitati koos odekolonni. G palus kord süüa, napsi ja sigarette. See ärritas D.V, kes joobes olekus muutub agressiivseks. Mingil hetkel D.V tõusis toolilt ja lõi G ühe löögi rusikaga näkku. Lükkas pikali ning ütles, et maga. Seejärel D.V läks alumisele korrusele. Hommikul vara ta tarvitas koos V ja G odekolonni ja nägi G vasaku silma all küllaltki tugevat sinist plekki, see võis olla tekkinud D.V löögist. Seejärel koos Vitaliga läksid minema ja kella 21 ajal tuli tagasi XXX majja. Ostetud oli kaasa ka odekolonni. Sel ajal G lamas ja oli teadvusel. Võttis odekolonni, kuid tema arvates oli ebaadekvaatne. Ainult mõmises, midagi ei rääkinud. Öösel ta ärkas ja tahtis juua. Nägi G põrandal. Kolmekesi tõsteti G oma magamiskohale tagasi, G püüdis laulu mõmiseda. 02.12 hommikul ta ärkas ja nägi G lamamas samas asendis nagu öösel pandi. Ta ei vaadanud, kas G hingab või mitte. Päeval nägi Sergeid, kes otsis G , kuna viimasele oli mingi kiri nunnade juurde tulnud. Sergeile öeldi G asukoht ja ise ta jätkas napsitamist. Seejärel sõitis abikaasa juurde. Teab, et G suri. Tunnistaja VB poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta elas XXX mahajäetud majas. Seal elas juba aasta D.V, keegi G , R , aegajalt ka S . 01.12 varahommikul tõusis joobnuna üles ja pidi koos Rolfiga minema lund rookima. Seejärel korjasid taarat. Tulid tagasi ja G rääkis, et päeval kaotas kahel korral teadvuse. Ta pandi lamamise kohta ja koos tarvitati odekolonni. G pidevalt küsis küll suitsu, küll napsi, vett. Need taotlused ärritasid D.V ja viimane lõi G rusikaga vastu nina ning hakkas verd tulema. Mõne aja pärast G hakkas uuesti pärima ja D.V lõi veel G . Ta andis G lonksu odekolonni ja G tahtis magada. Hommikul ta ärkas koos R ja pidid minema lund rookima. G oli kuidagi kahvatu, kuid hingas. Tagasi tulid kella 15-16 ajal ja kohal oli politsei. Peale D.V keegi G ei löönud. Eksperdi arvamuse kohaselt GMi surma põhjuseks oli pea kinnine tömp trauma ajukelmetealuse verevalumitega, mis tüsistus peaajutursega. See tervisekahjustus on eluohtlik. Pea kinnine tömp trauma võis olla saadud tömbi vägivalla toimel korduvatest tugevatest löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega ( näiteks rusika või muu sarnase esemega ) orienteeruvalt 12 – 36 tundi enne surma saabumist. Süüdistatava süü on peale tema, kannatanu esindaja ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, laiba vaatlusprotokolli ja fototabeliga, laiba ekspertiisiaktiga, Sokolovi kõnega politseile, ütluste ja olustiku seostamise protokolli ja CD plaadiga / t.l. 3 – 15, 16 – 22, 25 – 28, 32 – 46, 49 – 53, 124 – 134 /. Ülaltoodu alusel kohus tuleb järeldusele, et kannatanu GM vigastused on tekitatud D.V poolt toimepandud löökidega kannatanule näkku. Seda kinnitavad nii D.V kui tunnistajate poolt antud ütlused. Nende ütlusi kinnitab ka eksperdi arvamus, millest nähtuvalt surma põhjuseks oli pea kinnine tömp trauma ajukelmetealuse verevalumitega, mis tüsistus peaajutursega. Nii D.V kui ka tunnistajad kinnitasid, et pärast D.V poolt kannatanule tekitatud löökidest viimane elas ja nende selgitusi kinnitab ka eksperdi arvamus, et surm saabus 12 – 36 tundi pärast löökidega tekitatud aktis nimetatud vigastusi. Kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et nimetatud vigastused said tekkida ainult D.V löökide tagajärjel ja olid põhjuslikus seoses. Kohus arvestab süüdistatava majanduslikku olukorda, alalise elukoha puudumist ja leiab vajaduse tema suhtes mitte rakendada sundraha väljamõistmist. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava kriminaalkorras karistatust, uue tahtliku kuriteo toimepanemist katseajal, puhtsüdamlikku kahetsust, D.V poolt kannatanule kehavigastuste tekitamist ja tekkinud vigastuste tagajärjel lühikese aja jooksul surma saabumist, sündmus-kohal olevat situatsiooni, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada D.V KarS § 118 p. 1 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) aastat vangistust. Süüdi tunnistada D.V KarS § 117 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 4 ( neli ) aastat vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel mõistetud kergem karistus lugeda kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristusteks mõista 6 ( kuus ) aastat vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 4 ( neli ) aastat vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.11.2010 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 1 ( üks ) kuu 14 ( neliteist ) päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 4 ( neli ) aastat 1 ( üks ) kuu 14 ( neliteist ) päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates
4. detsembrist 2010 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. 2 Välja mõista D.V-lt kaitsjatasu 767.73 eurot. 3 Välja mõista D.V-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 250.00 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Asitõend – 2 CD plaati – jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik