Kohustada I.I täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1
lg 2 alusel määrata I.I-le katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest või võtta ennast arvele töötukassas; 2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 3) kriminaalhooldaja äranägemisel pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja alluda määratavale ravile 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammides (sotsiaalsete oskuste treening ja vihajuhtimise treening) vastavalt kriminaalhooldaja äranägemisele. Määrus I.I suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talitusele. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. I.I karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I.I on süüdi tunnistatud Rapla Maakohtu 04.11.1997.a otsusega (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.1997.a otsusega) kriminaalasjas nr 1-97/97 KrK § 101 p 3, 6 ja § 141 lg 2 p 1, 4 järgi ja karistuseks on KrK § 40 lg 1 alusel mõistetud 15 aastat vabadusekaotust. Mõistetud karistusega loeti KrK § 40 lg 3 alusel kaetuks Viljandi Maakohtu 28.11.1996.a otsusega kriminaalasjas nr 1-245/96 KrK § 101 p 1, 7 ja § 141 lg 2 p 1, 4 järgi mõistetud karistus 13 aastat 6 kuud vabadusekaotust. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.04.1996.a ja lõpeb 11.04.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 04.05.2010.a. 20.04.2010.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 07.05.2010.a seisuga on I.I kandmata karistusaeg 11 kuud 4 päeva vangistust. I.I on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 01.04.1980.a Pärnu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 2 p 1 järgi 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust; 2) 18.07.1985.a Rapla Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 197 lg 1 järgi vabadusekaotuseta paranduslik töö töötasust 20% kinnipidamisega 2 aastaks; 3) 12.08.1994.a Rapla Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 4) 28.11.1996.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 101 p 1, 7 ja § 141 lg 2 p 1, 4 järgi 12 aastat vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 13 aastat 6 kuud vabadusekaotust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab I.I tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ennetähtaegset vabastamist ei toeta, kuid vastu ka ei vaidle, kuna süüdimõistetul on kantud juba üle 14 aasta vangistust ja vabanemiseni on jäänud vähem kui aasta. 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. I.I on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. I.I on viibinud vangistuses talle mõistetud 15-aastasest vangistusest veidi üle 14 aasta. Teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Kuid viimati on teda viimase kolme aasta jooksul distsiplinaarkorras karistatud ühel korral ja on piirdutud noomitusega. Eelnev näitab kohtu arvates, et I.I soov muutuda ei ole lihtsalt paljasõnaline, vaid ta on enda käitumisega ka näidanud muutusi paremuse poole. Kinnipeetaval on olemas toetav tugivõrgustik – ema, vend ja õetütar. Lähedasem suhtlemine on olnud vangistuse ajal emaga, kes ootab poega koju. Vabanedes on I.I olemas ka töökoht – OÜ Alpimer HKP Haljastus on andnud nõusoleku tema töölevõtmiseks välitöödele. Kohtuistungil jäi mulje, et kinnipeetaval on olemas soov jätkata seaduskuuleka eluga. Kohtunik leiab, et kuigi I.I on karistatud korduvalt, viimati muuhulgas kahe väga jõhkra isikuvastase kuriteo eest, võiks käesoleval ajal tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine anda tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui järelejäänud karistuse (~ vähem kui aasta) täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Arvestades I.I väga pikka vangistuses viibimise aega ja asjaolu, et tal praktiliselt puudub vabaduses elamise ja töötamise kogemus, peaks käitumiskontrollile allutamine võimaldama talle ühiskonda sulandumisel vajaliku abi kriminaalhoolduse näol. Et vähendada õigusrikkumiste toimepanemise riski, peab kohus vajalikuks määrata I.I-le lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
Samal eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel läbida määratav ravi. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb I.I
lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle peale vabanemist mitte hiljem kui ühe kuu jooksul või töö mitteleidmisel võtma ennast arvele töötukassas.
lg 2 p 7 kohaselt peab kohus vajalikuks, et kinnipeetav ei suhtleks katseajal kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata.
75 lg 2 p 8 järgi määrab kohus I.I-le kohustuse osaleda sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldaja talle pakub. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.