Obsah (4)

§ 15§ 227§ 50§ 239

4-19-5159 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2019, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5159 (233019004062) Kohtunik Merit Bobrõšev, kirja

§ 15

lg 1 p-s 2 sätestatud rikkumise toimepanemise eest

§ 227

lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Kaebuse esitanud isik menetlusalune isik S.U ik XXX; elukoht XXX; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 120 lg 1, 132 p 1, 134 lg 1, § 155156 maakohus otsustas: Jätta S.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 27.09.2019 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 233019004062 rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 27.09.2019 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 233019004062 S.U karistamises juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks, muutmata ja tühistamata. Kohus selgitab, et kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. 1 4-19-5159 Asitõendid: - toimikus olev elektrooniline andmekandja, s.o plaat jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteoasja materjalide juurde. Edasikaebekord Otsuse peale saab võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik 1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 27.09.2019 üldmenetluse otsusega karistati S.U

§ 227

lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et ta juhtis 29.08.2019 kella 23:40 ajal IdaVirumaal, Sillamäe linnas, Tallinn mnt 9. km asulasisesel teel Tallinna suunas sõites mootorsõidukit Ford Galaxy reg-märgiga XXX kiirusega 80 +/- 6 km/h. Selliselt ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Oma tegevusega rikkus S.U

§ 15

lg 1 p 2 ja pani toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. 04.10.2019 registreeris Viru Maakohus menetlusaluse isiku kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele.
2. 15.10.2019 määrusega jäeti S.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 27.09.2019 otsusele väärteoasjas nr 233019004062 käiguta ning määrati 10 päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
3. 17.10.2019 edastas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku.
4. S.U esitas 22.10.2019 Viru Maakohtule täiendatud kaebuse. Kaebuses märkis S.U, et vaidlustab otsuse karistuse liigi osas, paludes määrata rahaline karistus. Esitatud kaebuses lubab S.U tasuda kõik oma võlgnevused esimesel võimalusel. Kaebust põhistab S.U sellega, et eelnevad trahvid on jäänud tasumata raske majandusliku olukorra tõttu, kuna tal puudub stabiilne töökoht. Aegajalt on leidnud juhu- ja lühiajalisi töid. Kaebuse esitaja palub arvestada, et tema ülalpidamisel on kolm pereliiget: elukaaslane ja kaks alaealist last. Lubadest ilma jäämise korral jääb terve pere tänavale, kuna puudub võimalus tasuda üüriraha ja muid kulusid. Samuti palub S.U arvestada sellega, et on pikaaegne juhilubade kasutaja ning ei ole süstemaatiline liikluseeskirja rikkuja. Väärteo toimepanemise raskendavad asjaolud puuduvad, kergendav asjaolu on süü tunnistamine. Neist asjaoludest tulenevalt taotleb kaebaja kohtuvälise menetleja karistusotsuse tühistamist mõistetud karistusliigi osas ja määrata rahaline karistus. S.U kohtuistungil osalemist ja ka kaitsja osalemist ei soovinud.
5. 30.10.2019 avaldas kohtuväline menetleja, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses, asudes seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtuväline menetleja põhistab esitatud seisukohta asjaoluga, et isikule kellele on väljastatud mootorsõiduki juhtimise õigus on teadlik nii liiklusreeglite nõuetest, kui ka liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Karistuse määramisel tuleb eelkõige lähtuda süü suurusest ja eripreventiivsetest kaalutlustest, st milline karistus oleks konkreetsel juhul mõjus ja kohane. S.U puhuselt pole rahatrahv olnud tulemuslik - isik ei ole rahatrahvi suhtes olnud karistustundlik. S.U on kolm kehtivat karistusotsust, mis oli määratud kiiruse ületamise eest ja kõik rahatrahvid on tasumata. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse 2 4-19-5159 kohaldamist põhjendanud vajadusega isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma (varasemad karistused ei ole mõjunud) ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Lisakaristuse kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki ja on ettenähtud karistusraamide piires kohaldatud põhjendatult. Isikust endast tulenevad põhjendused ehk isiklikud põhjendused tuleb realiseerida isikul endal, s.t arvestada juhiloa vajadust. Isiklike põhjenduste vajadust arvestades tuleb isikul endal kohandada oma käitumist, kõikidest nendest vajadusest oli S.U teadlik ka tahtliku väärteo toimepanemise hetkel. Mootorsõiduki juhtimisõigusest ilmajäämine, nagu iga karistus, valmistab menetlusalusele isikule ebamugavusi, kuid väärteo toimepannud isikul tuleb neid ebamugavusi taluda. Eeltoodu alusel taotleb kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamata jätmist.
6. 31.10.2019 määrusega võttis kohus S.U kaebuse menetlusse ja määras vaadata väärteoasi läbi kirjalikus menetluses. Kohus edastas osapooltele vastastikku kaebuse ärakirja koos teiste dokumentidega ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri seisukoha. Kohus andis kohtumenetluse pooltel õiguse esitada maakohtule kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja muid taotlusi kuni
7. novembrini
8. Täiendava dokumendina esitas Politsei- ja Piirivalveamet kiirusmõõturi Stalker DSR 2X DP009663 taatlustunnistuse väärteoasja materjalide juurde lisamiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega, edastatud seisukohaga ning uurinud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele.
10. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
11. Toimikus kajastatud kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 29.08.2019 kella 23:40 ajal Sillamäe linnas Tallinna mnt
12. km politseiametnike poolt liiklusjärelevalve käigus mootorsõiduki Ford Galaxy reg-märgiga XXX suhtes viimase liikumisel Tallinna suunas sõidukiiruse mõõtmiseks taadeldud (taatlustunnistus nr TTRS19/00152) kiirusmõõteseadet Stalker DSR 2X nr-ga DP009663, (tabloo 200-0654-00; antennid KC031279, KR009147). Kiirusemõõteseadme näidu kohaselt oli kaebaja juhitud sõiduki sõidukiiruseks 80 km/h teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 6 km/h, mistõttu arvestati lõplikuks sõidukiiruse määraks 74 km/h. Kontrollides kiirusmõõturi kasutamise protokolli kantud laiendmääramatuse õigsust vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 (Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele) lisale 1, asub kohus seisukohale, et protokolli kantud kiirusmõõturi laiendmääramatus on õige. Protokollist nähtuvalt teostas politsei kiirusemõõtmist liikuvast sõidukist hetkel, mil politsei juhitud sõiduki kiirus oli 43 km/h. Kaebajast menetlusalune isik liikus mõõtmist teostanud politseisõidukile vastu (protokollis – vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist) ja nagu öeldud, fikseeriti sõiduki kiiruseks 80 km/h. Viidatud Vabariigi Valitsuse määruse lisa 1 p 3 kohaselt tähendab see, et laiendmääramatus on 6 km/h. Seega lõplikuks kiiruseks on mitte 74 km/h.
13. Edasiselt märgib kohus, et mõõtetulemus loetakse jälgitavaks, kui mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist. Taolisel juhul piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest (MõõteS § 5 lg 1

2). Nagu kohus juba 3 4-19-5159 viitas, oli mõõteseade, millega sõidukiiruse mõõtmist teostati taadeldud, st mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud.

1. Samuti on kohus seisukohal, et täidetud on ka kiirusemõõtmisele kohalduvad lisanõuded. Järgitud on nii mõõtemetoodikat kui tootja kasutusjuhendi nõudeid, s.o nõudeid, mis tulevad Vabariigi Valitsuse määrusest nr 78 (Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele). Protokollist nähtuvalt testiti mõõteseadet vahetult enne selle kasutamist - testid viidi läbi 29.08.2019 kell 19:10; seade oli töökorras ja selle töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmine viidi läbi ka mõõtmiseks sobilikes ilmastikuoludes - mõõtmine toimus asulasisesel teel, hea nähtavusega piirkonnas, tehisvalgusega, sademeteta ilmastikutingimustes ja kuivades teeoludes kattega teel. Samuti on mõõtmisel tekkinud Doppleri helisignaal olnud ühtlane. Mõõtmist teostati statsionaarselt ja mõõterežiimiks oli valitud vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mõõtja kiirus mõõtmise hetkel oli 43 km/h, mõõdetav sõiduk liikus 1 sõidurajal vastassuunalis elt, lähenes ja liikus üksinda. Samuti nähtub kiirusemõõturi protokollist, et mõõtmise hetkel segavaid faktoreid ei esinenud. S õiduki kinnipidamise järgselt tutvustati juhile seadme tabloole fikseeritud lugemit, mida on menetlusalune isik protokollis omakäeliselt ka kinnitanud. Lisaks märgib kohus, et protokollilisi märkusi menetlusalune isik teinud ei ole ning mõõtmisprotseduuri on ka videosalvestatud.
2. Kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastamist leidnud asjaolusid kinnitavad ka tunnistajate ütlused, videosalvestus ja ka kaebaja enda avaldatu menetluse esemeks oleva väärteo kohta.
3. Kaebaja väärteo toimepanemist ei vastusta. S.U kinnitas väärteoprotokollist nähtuvalt sedagi, et kinnipidamise järgselt tutvustati talle mõõteseadme näitu. Protokollist ei nähtu, et mootorsõiduki juhiks osutunud S.U oleks mõõtmistulemuse osas vastuväiteid esitanud – vaid vastupidi - S.U on menetluse vältel kestvalt avaldanud, et juhtis Sillamäel Tallinna mnt-l väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses toodud ajal mootorsõidukit. Kiiruse ületamist ei märganud, aga samuti millise kiirusega liikus rikkumise hetkel, ta ei tea, kuid tunde järgi väiksega. S.U avaldab, et tunnistab süüd ja on rikkumisega nõus. Eelnevatest kaebaja ütlustest tuleneb, et kaebaja nõustub talle etteheidetava rikkumisega.
4. Ühetaolisi ütlusi S.U-ga ja et mõõtmist teostati just S.U juhitud sõiduki suhtes, tõendavad ka tunnistaja T L ütlused. T. L ülekuulamise protokollist nähtub, et olles 29.08.2019 koos patrullpolitseinik I. S teenistuses, liikusid nad kella 23:40 ajal Sillamäe linnas Tallinna mnt-l suunaga Narva poole, kus neile liikus vastu sõiduauto, mille kiiruseks fikseeris tunnistaja paarimees 80 km/h. Patrullpolitseinike kiirus oli sel hetkel 43 km/h ning suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Mõõtmine toimus aadressil Tallinna mnt 9, Sillamäe. Sõidukiks osutus Ford Galaxy rg-märgiga XXX . Järgneti sõidukile ning see peatati TallinnNarva mnt 184,5 km. Roolis viibis S.U. Tunnistaja avaldab sedagi, et isik tunnistas, et ei märganud palju kiirus oli ning et ta on varasemalt korduvalt karistatud piirkiiruse ületamise eest ning, et on rikkumisega nõus.
5. Väärteotoimikust nähtuvalt koostas kiirusmõõturi patrullpolitseinik I S , kellele viitas tunnistaja T. L . kasutamise protokolli
6. Analüüsides eelnevat, on kohus seisukohal, et kiirusemõõtmise protokolli ja isikuliste tõendiallikate ütlustega on tõendatud, et S.U juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas, s.o 29.08.2019 kella 23:40 paiku mootorsõidukit Ford Galaxy rg-märgiga XXX Ida4 4-19-5159 Virumaal, Sillamäe linnas Tallinna mnt 9, sõites Tallinna suunas. Samuti on tõendamist leidnud, et kõnealusel teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. S.U juhitud mootorsõiduki kiiruseks oli aga 80 km/h +/- 6 km/h. Selliselt ületas S.U lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h.

§ 50

lg 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini kiiruspiirangu tunnusmärgil olevast kiirusest. Kuna S.U juhtis mootorsõidukit kiiremini, kui 50 km/h, siis rikkus ta

§ 15

lg 1 p 2 ja pani toime

§ 227lg-s 2 sätestatud väärteo.

1. Mis puudutab subjektiivse koosseisu täidetust, siis jagab kohus täielikult kohtuvälise menetleja seisukohta, et S.U pani talle inkrimineeritava väärteo toime tahtlikult. Maanteeameti liiklusregistri kehtivate dokumentide detailpäringu andmetel omab S.U juhilube alates 04.08.
2. Juhiload on kehtivad ja kätteantud ning S.U on küllaldaselt pikaajaline sõidukijuhtimise õigus ja kogemus. Märgitust tuleneb seegi, et S.U tunneb ja teab liiklusnõudeid, sh on ta teadlik asjaolust, et mootorsõidukit juhtides tuleb tal järgida liiklusalaste õigusaktide nõudeid, ta peab olema hoolikas ja ettevaatlik ning samuti tuleb tal juhinduda liikluskorraldusvahendiga kehtestatud piirangutest. S.U ütluste kohaselt ta ei tea, millise kiirusega ta rikkumise toimepanemisel liikus, ent talle tundus kiirus väike. Eelnevast järeldab kohus, et juhtides mootorsõidukit mis tahes kiirusega, möönab isik ka mis tahes tagajärje saabumise võimalust, sh mootorsõiduki juhtimist suurema kiirusega, kui seda näeb ette liikluskorraldusvahend. Õiguslikult on taoline käitumine hinnatav süüteo tahtliku, s.o kaudse tahtluse vormis, toimepanemisena.
3. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemuse ja isikuliste tõendiallikate ütluste ja avaldustega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg-s 2 ettenähtud väärteona.

Väärteoasjas puuduvad VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h, siis rikkus menetlusalune isik

§ 50

lg 5 p 3 nõudeid ja tegemist on väärteoga

§ 227lg 2 mõttes.

Seega ka see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). 20. Vastavalt

§ 227

lg 2 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega kuni kuue kuuni. Lisakaristusena on võimalik juhtimisõigust ära võtta ühest kuust kuni kolme kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. 21. Kuna

§ 227

lg 2 sätestab mõistetava karistuse alternatiivsena, siis kujundab kohus esmajoones seisukoha S.U-le kohaldavata karistusliigi osas. Kohtuväline menetleja karistas S.U juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. 5 4-19-5159 22. Nagu öeldud, on S.U varem väärteokorras karistatud isikuks. Märgitu tähendab, et tema käitumine ja arusaamad ei juhindu igakordselt õiguskuulekusest ja talle on omane liiklussüütegude toimepanemine. Karistusregistri väljavõtte järgi on S.U karistatud käesoleva menetluse esemeks oleva süüteoga samaliigilise, s.o

§ 227

lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses 08.10.2018,

§ 227

lg 2 järgi 45 trahviühiku ulatuses 13.05.2018 ja

§ 227

lg 2 järgi 30 trahviühiku ulatuses 27.04.2018.

§ 239

lg 1 p 1 sätestatud rikkumise eest on S.U karistatud 30 trahviühiku ulatuses 25.01.

1. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui, väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Karistusregistri väljavõtte järgi kõigi karistusena määratud rahatrahvide täitmise info puudub. S.U on esitatud kaebuses ise möönnud, et eelnevad trahvid on jäänud tasumata. Võttes arvesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p-s 1 toodut, järeldub, et varasemad karistused liiklusrikkumiste toimepanemist eest on kehtivad karistused, mida nii kohtuväline menetleja kui kohus on õigustatud arvestama.
2. S.U avaldas kaebuses, et varasemad karistused rahatrahvide näol on jäänud täitmata majanduslike raskuste tõttu. Kuigi S.U ise põhjendab toimepandud väärtegude eest määratud karistuste täitmata jätmist majanduslike raskustega, siis pole see teadlikkus pidurdanud tema poolt uute liiklussüütegude toimepanemist. Arvestades S.U -poolselt varasemalt toimepandud rikkumiste arvu, järeldub, et tema näol on tegemist isikuga kelle puhul pole liiklussüütegude toimepanemine midagi erakordset või juhuslikku. Arvestades A. Nikitini objektiivselt avaldunud käitumisakte, s.o korduvate liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemist, rikkumiste toimepanemise sagedusastet, kohaldatud karistuse mittetäitmist ning taas uue samaliigilise rikkumise toimepanemist, saab teha järelduse, et S.U-le karistusena kohaldatavad rahatrahvid oma mõju ei avalda ja ta jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist. Järelikult ei täidaks uue rahatrahvi kohaldamine eripreventiivset eesmärki ja rahatrahv karistusliigina on ennast S.U-puhuselt ammendanud.
3. Kohus osutab ka KarS § 481 lg-le 2, mille kohaselt ei või sõiduki juhtimise õigust põhikaristusena ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kuna kohtu ette pole toodud asjaolusid, et S.U kasutaks mootorsõidukit liikumispuude tõttu, siis ei aktualiseeru ka KarS § 481 lg-s 2 sätestatu.
4. S.U on osutanud mh sellele, et kohaldatav karistusliik ei ole kohane, kuna tema ülalpidamisel on alaealised lapsed ja sissetulekut mittesaav naine. Kohus möönab, et vaieldamatult on alaealiste laste olemasolu ühes pere ülalpidamiskohustusega asjaoluks, mis evib kaalukat tähendust karistuse mõistmisel. S.U olid aga lapsed olemas juba ajal, mil ta liikluskiiruse ületamise toime pani. Seega väärteo toimepanemise ajal oli S.U teadlik nii sellest, et tal on juba varasematest liiklusrikkumistest rahatrahvid tasumata, tal on kaks lapseealist ülalpeetavat, kuid ka sellest, et ta on pere toitja, kelle sissetulek tuleb juhu- ja lühiajalistes töödest. Need asjaolud ei mõjutanud ega taganud S.U õiguskuulekust. Kohus märgib, et järjest uusi tahtlikke süütegusid toimepanev isik ei saa eeldada, et riigivõim annab tema perekondlikele aspektidele temast endast kaalukama tähenduse. Ehk teisisõnu – kui isik paneb toime väärtegusid, siis on tema enda käitumine ja tegevus need, mis panevad raskesse ja ebamugavasse olukorda mitte üksnes tema enda, vaid ta näeb ette, et sellega kaasub raske ja ebamugav (majanduslik)olukord ka tema perele ja lähedastele. Taolises olukorras ei saa isik eeldada ega nõuda, et riigivõim teeb tema suhtes nn pere-argumendi väljatoomisel otsustuse, mis seab esikohale tema ja tema perekonna huvid ja jätab kõrvale karistuse mõistmise üldised alused ja 6 4-19-5159 väljakujunenud kohtupraktika. Seega ei tingi ka laste olemasolu ühes pere ainutoitjaks olekuga kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse liigi muutust.
5. Kokkuvõtvalt, kuna S.U on pärast rahatrahvide korduvat määramist jätkanud liiklusväärtegude toimepanemist, siis on ta ise asetanud ennast olukorda, kus muu karistusliigi kohaldamine pole otstarbekas ega võimalik, sest ei hoiaks ära uute liiklussüütegude toimepanemist. Seega on kohtuväline menetleja kohaldanud põhjendatult karistusliigina sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist.
6. Nagu toodud, võib

§ 227

lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest kohaldada karistusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Sanktsioonimäära keskmiseks määraks on kolm kuud. 28. Tuvastamist leidis, et menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h võrra.

§ 227

lg-s 2 nimetatud arvuliste näitajate võrdluses tähendab see, et rikkumise raskus on võrreldav määraga, mis jääb rikkumise keskmisest määrast allapoole. Süü suuruse üle otsustamisel ei saa mööda vaadata asjaolust, et videosalvestiselt nähtuvana kestis rikkumine pikema aja vältel, st tegemist polnud lühikese hetke kestnud rikkumisega. Viidatu osutab suuremale süüle. Samuti omab kaalu, et S.U ületas kiirust linnas, s.o tiheasustusega piirkonnas, asulasisesel alal, pimedal ajal. Teelõigul, kus S.U liikluskiiruse ületamise toime pani, on lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 km/h tunnis. Kuigi S.U põhjustatud liiklusoht oli abstraktne, pole võimalik eirata asjaolu, et asulasisesed kiirusepiirangu alandamised kannavad endas üldjuhul ohutuse ja turvalisuse täiendava tagamise eesmärke. St, et neis piirkondades rikkumiste toimepanemisega kaasneb üldjuhul ka suurem liiklusoht. Lisaks tuleb nentida, et S.U pani väärteo toime tahtlikult. Ka see annab aluse rääkida suuremast süüst. Toodud asjaolud nende kogumis annavad aluse rääkida süü suurusest, millega kaasneb karistus, mis on keskmisest sanktsioonimäärast suurem.

1. Kohtuväline menetleja tuvastas karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamise. Kohus jagab kohtuvälise menetleja seisukohta karistust kergendava asjaolu esinemise osas. Samuti leiab kohus, et karistust raskendavad asjaolud S.U puhul puuduvad. Karistust kergendavate asjaolude sedastamine tähendab, et S.U-le määratav/mõistetav karistus peaks jääma keskmisesse määra.
2. Nagu eelevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s .o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest.
3. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut 3 kuu pikkuse juhtimisõiguse äravõtmisega. Kooskõlas kohtupraktikas omaksvõetud seisukohaga (vt nt RKKKo nr 3-1-1-58-13 p 10), märgib kohus, et samalaadseid süütegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemist. Seega saab karistuse määr iga uue samaliigilise süüteo toimepanemise eest minna üksnes raskemaks, sest varasem karistus/karistused pole mõju avaldanud. Varasemale karistatusele vaatamata jätkas S.U lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ja tervise säästmisesse. Seega kohustus kohtuväline menetleja kohtupraktikas välja kujunenud arusaama kohaselt reageerima S.U uuele rikkumisele varasemalt kohaldatud karistusest rangemalt, kinnistamaks keelunormi(de) kehtivust. 7 4-19-5159 Kohtuväline menetleja on selliselt ka toiminud, kui kohaldas S.U-le karistust varasemate karistustega võrreldes erinevas liigis. Taoline toimimise viis peab silmas nii karistuse eri- kui üldpreventiivseid kaalutlusi, sest ühelt poolt takistab riigivõim sõidukit juhtimast isikut, kes ei soovigi järgida liiklusreegleid ja tekitab selliselt abstraktset liiklusohtu. Teiselt poolt evib juhtimisõiguse äravõtmine intensiivsemat vahetut mõju rikkujale endale. Selliselt kinnistub tal arusaam, et rikkumiste toimepanemise jätkumisel järgnevad tema rikkumistele üha intensiivseimad karistusõiguslikud järelmid.
4. Eeltoodu pinnalt nendib kohus, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud kohtuvälise menetleja poolt menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja kaebuse lahendamisel kohtus ei leidnud tuvastamist minetused, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks muutmiseks või tühistamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 8