03.05.2019 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1578098 kohaselt 06.04.2019 kell 16:08 Tallinnas, Keskuse 14 juures, juhtis K.P mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx, manöövri sooritamisel ei veendunud, et see on ohutu ning toimus kokkupõrge sõiduautoga xxxx reg. märk xxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju S K (fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabelitega). Oma tegevusega rikkus K.P
lg 2 p 8 nõudeid ja pani toime
Kaebuse sisu 12.06.2019 esitas K.P kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kaebuse kohaselt näitavad avariipaiga ülevaatuse protokoll ja fotomaterjalid selgesti, et liiklusolukord vastab täpselt sellele, mis põhjustab vajaduse kasutada
lõiget 3 ja nimelt: liikumine kitsal teepoolel, mis piirab sõidukijuhil paremal pool oleva pidevjoone ja vasakul olevate ohutussaarte äärekivide tõttu vasakpöörde tegemise võimaluse. Pidevad teejooned avarii toimumise kohal faktiliselt välistavad vasakule pööramise võimaluse ilma ohutussaarele sõitmata. Seepärast sõitis enne manöövri tegemist parempoolsele pidevjoonele, kuna tundus, et ta ei ületa seda, veendus ohu puudumises, näitas vasakut suunatuld. Tema auto liikumiskiirus oli seejuures 5-10 km/h. Pöörde alguses põrutas xxxx mitte terve esiotsa, vaid parempoolse tiivaga vastu tema autot, mis viitab sellele, et xxxx juht ei üritanudki sõidusuuna muutmise või pidurdamisega kokkupõrget ära hoida. Kui tema manöövrit alustas, polnud tema taga ühtki sõidukit. On ilmselge, et xxxx juht ületas lubatud sõidukiirust, sest xxxx jõudis peatsesse avariikohta nende 3-5 sekundi jooksul, kui tema oma autoga pöörama asus. Vahemaa Mustamäe ringist avarii toimumise kohani on umbes 120 meetrit. Kui auto läbib 120 meetrit 3-5 sekundiga ja põrkab tema autoga kokku, oli xxxx kiirus 79 km/h. Nähtavasti kaotas xxxx juht mingil põhjusel valvsuse ja rikkus sellega § 50 lõike 3 punkti 1. Otsuses õigustatakse xxxx juhti sellega, et xxxx juhi manööver võtta enne vasakpööret paremasse teeserva võis xxxx juhi segadusse ajada ja xxxx juhi jaoks oli xxxx sõidutrajektoorile ilmumine ootamatu, mis on vastuolus
Kaebab kohtuvälise menetleja otsuse peale järgmistel põhjustel: igasuguste tõendite puudumine tema süü kohta; avarii süüdlase ilmne puhtakspesemine talle teadmata põhjus tel, kuigi süütõendid on vaieldamatud; asjaolude pealiskaudne ja lohakas uurimine; tunnistaja kahtlased ütlused. Esiteks ei olevat ta tunnistaja kirjelduse kohaselt sõitnud teepoolel, millel avarii juhtus, vaid parempoolsel paralleelsel teepoolel väljasõiduga majade poole. Tunnistaja selgituste kohaselt tuleb välja, et ta pööras parempoolselt sõidurajalt ja järelikult sõitis risti üle pidevjoone ja sõduraja, millel avarii fikseeriti. Tunnistaja jutt on täielikus vastuolus avariipaiga ülevaatuse protokolliga (sellel kohal on asfaldil säilinud xxxx vasakpöörde jälg). Teiseks, tema tunnistajat avariipaigal ei näinud ja ei näinud teda ka kohale saabunud politseinikud. Politseisse tõi tunnistaja kohale xxxx juht ehk äärmiselt huvitatud isik. Avarii juhtus
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ehk mootorsõidukijuhina liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus K.P
lg 2 p 8 nõudeid.
lg 2 p 8 järgi on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Vaidlust ei ole, et 06.04.2019.a kell 16:08 toimus liiklusõnnetus Tallinnas, Keskuse 14 juures, kus osalejateks olid K.P poolt juhitud sõiduk xxxx reg. märgiga xxxx ja S K poolt juhitud sõiduk xxxx reg. märgiga xxxx. Seda kinnitavad nii K.P kui ka kohtus tunnistajana üle kuulatud S K ütlused. Samuti tõendavad liiklusõnnetuse toimumist väärteoprotokollis ja -otsuses näidatud ajal ning kohas liiklusõnnetuse akt (toimik lk 1), samuti sündmuskoha vaatlusprotokoll (toimik lk 2), kus vaatluse alla on võetud teelõik Keskuse tänaval, Keskuse tn 14 juures ning vaatluse suunaks on Mustamäe tee poolt Ehitajate tee suunas. Liiklusõnnetuses osalenud sõidukite asetsemine sündmuskohas Tallinnas Keskuse 14 juures on fikseeritud skeemil (toimik lk 3) ning fototabelis (toimik lk 4-14). Antud asjas on tõusetunud vaidlus selles, kes on põhjustatud liiklusõnnetuses süüdi. Seega on asja lahendamiseks oluline tuvastada, milline on K.P osa liiklusõnnetuse põhjustamises ning kas ta järgis liiklusnõudeid või mitte. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. /…/ On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Võimalik on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte käitumist hindamata. Vastav kohustus on nii kohtuvälisel menetlejal, kes peab selgitama välja, kas väärtegu on aset leidnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik (vt VTMS § 72 lg 2 ja § 108), kui ka maakohtul (RKL 31-1-79-06 p 6). 06.04.2019 aset leidnud liiklusõnnetuses on kaks osapoolt – kaebuse esitaja K.P ning tunnistajana üle kuulatud S K. Kohtuvälise menetleja hinnangul toimus liiklusõnnetus vaid K.P käitumise tõttu, st K.P ei veendunud manöövri (vasakpöörde) sooritamisel selle ohutuses, mistõttu toimus kokkupõrge sõiduautoga xxxx. Kaebuse esitaja jäi kohtuistungil kaebuse juurde ning oli seisukohal, et politsei ei pööranud tähelepanu teel fikseeritud faktidele. Esimene politseipatrull ei saanud tuvastada, kes oli süüdi, kuna tema sõiduki ratastest jäid jäljed just vasakule teepoolele. Politsei ei pööranud tähelepanu, et xxxx paremal rattal oli suurem pidurdusteekond, kui vasakul. Tema ei näinud mingeid tunnistajaid. Tema rehvi jälg ei jäänud selle pidevjoone peale, mis eraldab pidurdusrada ja edasise tee rada. Seal oli ohutusaar, enne pööret asus tema auto natuke paremal pool. Veendudes, et ta ei sega kedagi, hakkas sooritama vasakpööret, toimus kokkupõrge. Soovis pöörata vasakule, et seal parkida. Kavatsusest vasakule pöörata näitas enne manöövri sooritamist, veendus, et keegi tema taga ei ole, pani suunatule põlema. Liikus autoga natuke vasakule ja siis natuke paremale, et oleks suurem pööramisraadius, sest 3 vastassuunas on väga tihedalt pargitud autod. Kaldus natuke paremale selleks, et keerata vasakule. Sõitis väga väikese kiirusega. Sinna oli maha joonistatud ka ohutussaar, aga võib-olla ta ei märganud seda, see oli juba kulunud. Nägi, et olid äärekivid, et ohutussaar juba lõppeb, aga eraldussaart ei näinud. Ei näinud ohutussaare ületamise keelavat märki. Juhtis tähelepanu, et põrutus oli vastu paremat auto osa. Tema auto oli 70 kraadi ja teine auto pööras ennast väga kõvasti. Tema autol ei ole vasakul pool kahjustusi, kahjustused on ainult paremal pool. Ei ole mingeid keelumärke, et ta ei saaks seal pöörata ega tagasi pöörata, tema ei ole midagi rikkunud. Tunnistaja S K (liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki xxxx juht) ütluste kohaselt sõitis ta Keskuse tänaval lubatud kiirusega, tema ees liikus musta värvi xxxx, pikivahe oli normaalne. xxxx juht pani parema suunatule sisse, ta arvas, et xxxx juht tahab keerata majade vahele. Asi toimus nii kiiresti, xxxx juht pidurdas järsku, hakkas vasakpööret sooritama ning toimus kokkupõrge. Tunnistaja joonistas sõidukite liikumise ka skeemile ning selgitas, et xxxx juht pani suunatule sisse ning liikus paremale mahasõidule, ta arvas, et xxxx juht sõidab majade vahele paremale, sellist tagasipööret ei osanud oodata. Ei näinud, kas xxxx oli vasak suunatuli sees või mitte. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole K J tema tuttav, pärast kokkupõrget tulid meesterahvas ja naisterahvas tema juurde ning väidetavalt sõitsid nad tema taga ning nägid õnnetust pealt. Neil oli kiire ning nad andsid oma kontaktid talle, kuna nägid asja pealt ja olid valmis tunnistama. Tema sõiduk on tänaseks kindlustuse poolt korda tehtud, kahju oli üle 3000 euro. Seal on ohutussaar ning ohutussaare juurest tagasipööret ei või teha, ainus pööre, mida seal võib teha, on majade vahele paremale. Tema teada ei tohi ohutussaare olemasolul vasakpööret teha. Tema sõiduki kiirus oli 40 või 50 km/h ning pikivahe poolteist autopikkust kindlasti. Maas on pidevjoon. Vasakpööret sooritades tuleb see sooritada võimalikult vasakult. Kui xxxx juht manöövri paremale tegi, siis xxxx juht läks täies ulatuses mahasõidurajale, see tagasipööre toimus mahasõidurajalt, mitte peateelt. Arvab, et kui xxxx juht oleks jäänud paremale poole ning teised läbi lasknud, siis ei oleks kokkupõrget toimunud. Seega annavad liiklusõnnetuse osapooled erinevaid ütlusi K.P poolt juhitud sõiduki liikumistrajektoori kohta enne manöövri sooritamist. Teise liiklusõnnetuse osapoole (S.K) ütluste kohaselt oli xxxx juht enne vasakpööret täies ulatuses paremal pool asuval mahasõidurajal ning sarnaseid ütlusi on tunnistajana andnud ka K J. Tunnistaja K J ütluste kohaselt mäletab ta juhtumit, liikusid autoga Mustamäe teelt Keskuse tänava poole ning kolm autot oli reas – üks must auto oli ees, selle järel xxxx ja siis tema, nägi kõike pealt. Auto ei näidanud suunatuld, sõitis ärakeeramisraja peal ja siis keeras järsult vasakule. xxxx manööver ei olnud ettearvatav, ainuke arvatav manööver oleks pidanud olema paremale majade vahele, aga keeras hoopis vasakule üle kahe rea. Nii K J kui ka S K on kohtuistungil teinud xxxx liikumistrajektoorist enne kokkupõrget ka sarnased joonised (tunnistaja K J skeem kohtutoimikus lk 24, xxxx liikumistrajektoor tähistatud sinise pastapliiatsiga; tunnistaja S K skeem kohtutoimikus lk 30, xxxx liikumistrajektoor tähistatud punase viltpliiatsiga). Mõlemad tunnistajad näitasid, et enne vasakpööret sõitis xxxx parempoolsel aeglustusrajal ning vasakpöörde tegi xxxx juht parempoolselt rajalt. Kuigi kaebuse esitaja on seadnud tunnistaja olemasolu kahtluse alla ning märgib kaebuses, et politseisse tõi tunnistaja xxxx juht ehk asjast huvitatud isik, puudub kohtul alus tunnistaja olemasolus kahelda. Tunnistajad K. J ja S. K kinnitasid kohtus, et nad ei tunne teineteist ning K. J andis pärast avariid enda kontaktid S. K just selleks, et ta oleks kui õnnetuse pealtnägija kättesaadav ning saaks toimunu kohta oma ütlused anda. Tunnistajate ütlusi selle kohta, et vasakpöörde tegi xxxx juht parempoolselt aeglustusrajalt, toetab kaudselt ka väärteotoimikus olev fototabel. Sõiduki asetusest lähtuvalt on märgitud xxxx võimalik pöörderaadius, mis on tähistatud vastavate rohekas-kollakate joontena maapinnal ning mis on talletatud fotodel nr 14, 19 ja 20 (toimik lk 10, 13). Nimetatud fotodelt nähtub, et xxxx on vasakpööret sooritanud parempoolselt rajalt üle pidevjoone. Samas möönab kohus, et kaebuse esitaja poolt osundatud sündmuskoha skeemilt (väärteotoimik lk 3; kohtutoimik lk 24, kaebuse esitaja poolt on joonistatud xxxx liikumistrajektoor punase viltpliiatsiga) vaadatuna ei saa xxxx liikumist parempoolsel aeglustusrajal kindlalt jaatada. Skeemil on xxxx parempoolse tagaratta jälg tähistatud 4 tähega C ning vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile (toimik lk 2) on jälje alguspunkt pidevast joonest sõiduteega risti mõõdetuna vasakule 0,3 m kaugusel. Seega esineb kohtuvälises menetluses kogutud tõendites vastuolu osas, kas xxxx ületas aeglustusraja ja otse suunduva tee vahel olevat pidevjoont ehk kas xxxx tegi vasakpööret aeglustusrajalt või Keskuse tänavalt. Vastuolu kõrvaldamine ei ole kohtu hinnangul enam võimalik – vaidlusalune sündmus toimus 06.04.2019 ning kuna tähistatud jooni maapinnal ei säilitata, puudub võimalus nende kõrvutamiseks skeemil talletatuga. Kuivõrd kohtuvälises menetluses kogutud tõendid xxxx võimaliku liikumise kohta üle eelnimetatud pidevjoone on vastuolulised ja eksitavad, lähtub kohus KrMS § 7 lõikes 3 sätestatud põhimõttest, et kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks ning jätab seega tõendid, mis kinnitavad xxxx vasakpöörde sooritamist täielikult aeglustusrajal olles, tõendikogumist välja. Nimetatu ei tähenda aga seda, et xxxx juhi tegevuse saaks lugeda õiguspäraseks ning liiklusseadusega kooskõlas olevaks. Sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisatud fotod, mis kajastavad autodel esinevaid vigastusi: xxxxl on kahjustatud esiosa (foto 16), xxxx on kahjustatud tagapoolne osa külje pealt (foto 10). Vigastuste iseloom näitab kokkupõrke mehhanismi ja autode avariieelset liikumissuunda: xxxx sõitis esiotsaga vastu xxxx tagapoolset küljeosa.
lõike 1 kohaselt enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale ning nimetatud säte pidi kaebuse esitajale kui juhtimisõigust omavale isikule teada olema. Sündmuskoha skeemilt nähtub, et K.P poolt juhitud sõiduk xxxx asetseb sündmuskohal Keskuse tänavaga peaaegu risti, sõiduki esiosa paikneb kahe pideva joone vahel ning tagaosa ulatub Keskuse tänava pärisuunavööndi mõttelise keskosa lähedal. Selline sõiduki asetus on nähtav ka fotolt nr 2 (toimik lk 4). Nii xxxx asetus sündmuskohal kui ka xxxx pöörderaadius näitavad, et xxxx juht ei teinud vasakpööret pärisuunavööndi vasaku ääre lähedalt. Kaebuse esitaja ei eita, et kaldus enne vasakpööret paremale, kuid leidis, et tema sellekohane käitumine oli õigustatud tulenevalt
Nimetatud sätte kohaselt juhul, kui juht ei saa ristmikul või ristmikevahelisel teel sõiduki suure pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 ning käesoleva seaduse § 45 lõike 3 nõuete kohaselt, võib nendest nõuetest kõrvale kalduda, sealhulgas sõita teepeenrale, tingimusel et ei ohustata ega takistata teist liiklejat ega rikuta tee muldkeha. Kaebuse esitaja leidis, et tal oli nõudest kõrvalekaldumise õigus tulenevalt sündmuskohal asuvast liiklusolukorrast - liikumine kitsal teepoolel, mis piirab sõidukijuhil paremal pool oleva pidevjoone ja vasakul olevate ohutussaarte äärekivide tõttu vasakpöörde tegemise võimaluse. Kaebuse esitaja jättis aga tähelepanuta, et ka olukorras, kus isik juhindub
lõikest 3, võib ta seda teha üksnes tingimusel, kui ta ei ohusta ega takista teist liiklejat. Kohtu hinnangul lükkavad asjas kogutud tõendid ümber K.P väited, justkui oleks K.P enne manöövri sooritamist veendunud, et ta ei sega kedagi ning veendus enda manöövri ohutuses. Kuivõrd kaebuse esitaja õigustab enda käitumist sellega, et pani enne vasakpööret sisse vasaku suunatule, on kohtuväline menetleja otsuses õigesti osundanud
lg 1 ja 5, mille kohaselt peab juht pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu ning hoiatusmärguande andmine ei anna juhile eesõigust. Eelnimetatud säte oli kaebuse esitaja jaoks oluline juba seetõttu, et enne vasakpööret kaldus kaebuse esitaja paremale, millega andis tema taga liikuvatele sõidukitele selge märguande enda soovist liikuda paremale, mitte vasakule. Sündmuskoha skeemilt ja fotolt nr 1 (toimik lk 4) nähtub, et pärisuunal paremal on aeglustusrada, millelt saab pöörata üksnes paremale. On usutav, et xxxx taga liikuvate sõidukite juhid eeldasid, et paremale kalduv xxxx juht soovibki liikuda paremale, xxxx juhi vastupidine manööver oli aga ootamatu ning ohtlik. Seda enam, et teise liiklusõnnetuse osapoole ütluste kohaselt ei oleks sündmuskohal tema teada vasakpööret tohtinud üldse sooritada. Kuivõrd xxxx esiosa asetseb sündmuskoha skeemi kohaselt kahe pideva joone vahel (sõiduki asetus nähtub ka fotol nr 6, toimik lk 6), on S. K sellekohased ütlused ka usutavad. Vastavalt majandus - ja kommunikatsiooniministri määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (vastu võetud 22.02.2011) §-le 25 lg 1 p 3 piirab märgise 911 „Ühekordne pidevjoon“ sõiduteel alasid, millest üle sõita ei tohi, näiteks 5 eraldussaared (lisa 10 joonised 9 ja 12). Kuigi kaebuse esitaja oli seisukohal, et vasakpööre oli lubatud seda keelavate märkide puudumise tõttu, arvestab kohus eelviidatud määruse § 22 lõigetes 1 ja 2 sätestatut, mille kohaselt kehtestatakse teemärgistega liikluskord, mis aitab liikluses orienteeruda ja rõhutab esinevaid ohuallikaid ning teemärgiseid kasutatakse iseseisvalt või koos märkide ja fooridega. Järelikult pidi xxxx juht juhinduma ka teekattemärgistest, kuid ta jättis need tähelepanuta. Samas möönas ka kaebuse esitaja ise, et pidevad teejooned avarii toimumise kohal faktiliselt välistasid vasakule pööramise võimaluse ilma ohutussaarele sõitmata. Selle asemel aga, et keelatud manöövrist loobuda, otsustas kaebuse esitaja liiklusnorme rikkuda ja liiklusohtlikult käituda. Lisaks sellele, et vasakpööret sooritas xxxx juht pärisuunavööndi paremalt äärelt, üritas ta pööret teha ka selleks keelatud kohas ning taoline xxxx juhi käitumine oli ilmselgelt teistele liiklejatele etteaimamatu. Seega on kohtuväline menetleja õigustatult xxxx juhi tegevusele hinnangut andes leidnud, et xxxx ootamatu sattumine xxxx sõidutrajektoorile ei olnud xxxx juhile selline takistus, mida xxxx juht pidi ette aimama. Kohus on sarnaselt kohtuvälise menetlejaga seisukohal, et xxxx juhi tegevus oli põhjuslikus seoses aset leidnud kokkupõrkega. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, justkui oleks liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi üksnes sõiduauto xxxx juht, kes kaebuse esitaja hinnangul ületas lubatud kiirust ning kaotas ilmselt valvsuse. Kohus arvestab, et aset leidnud sündmust nägi pealt tunnistaja K J, kes sõitis xxxx järel. Kuivõrd tunnistaja vaateväljas olid nii kaebuse esitaja sõiduk kui ka xxxx, kulges liiklus järelikult tavapärases rütmis ning puuduvad tõendid, mis osutaksid võimalikule kiiruse ületamisele xxxx juhi poolt. On ka loogiline, et kui K Jnägi enda ees pärisuunas liikuvaid sõidukeid, oleks pidanud ka xxxx juht nägema samal sõidurajal sõites enda taga sõitvaid sõidukeid. Kuna aga kaebuse esitaja ütluste kohaselt tema taga enne manöövrit kedagi ei olnud, annab see kinnitust üksnes sellest, et kaebuse esitaja enda manöövri ohutuses ei veendunud, rikkudes
Isegi juhul, kui kaaluda, kas S. K poolt näiteks suurema pikivahe hoidmine xxxx oleks vältinud kokkupõrke toimumist, ei välista see tekkinud tagajärje omistamist ka K.P-le (nn segasüü ehk olukord, kus mõlemad liiklusõnnetuse osapooled on tekkinud avariis süüdi). Seega asub kohus seisukohale, et K.P poolt
lg 2 p 8 tuleneva liiklusnõude täitmata jätmise tõttu tekkis varaline kahju S K, mis on fikseeritud liiklus õnnetuse akti ja fototabeliga. Liiklusõnnetuse aktis on märgitud, et S K kuuluva sõiduki xxxx reg. märgiga xxxx parempoolne osa esi põrkelaual on kahjustatud. Viidatud kahjustustele ei ole kumbki liiklusõnnetuse osapool ka vastuväiteid esitanud ning vigastused leiavad kajastamist ka fotodelt 16 (toimik lk 11) ning 17 ja 18 (toimik lk 12). Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et K.P realiseeris
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtul puuduvad andmed, et K.P oleks teo toime pannud tahtlikult. Küll aga saab K.P käitumist pidada hooletuks KarS § 18 lg 3 mõttes, st isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul oleks K.P pidanud ette nägema, et tehes vasakpööret viisil ja kohas, mis on vastuolus liiklusseaduses sätestatuga, rikub ta liiklusnõudeid, millest tulenevalt võib tekkida kahju. Seda enam, et liiklusõnnetus toimus kell 16:08 ehk ajal, mil liiklus on tavapärasest tihedam ning autode paljusus nähtub ka sündmuse tervikpildist ehk asjaolust, et K.P põhjustas avarii, mis ei jäänud märkamata ka teise osapoole taga sõitnud sõiduki juhile. Kuna K.P ei veendunud enda manöövri ohutuses, realiseeris ta ka
lg 1 subjektiivse koosseisu, st pani väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 6 Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9).
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 2 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud kergeima, s.o rahatrahvi, mida isiku karistusregistri andmeid silmas pidades saab pidada igati kohaseks – K.P ei ole varem karistatud. Rahatrahvi määramisel on selle keskmiseks määraks 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras K.P-le
lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, mis jääb järelikult alla sanktsiooni keskmist määra. Hinnates K.P süü suurust talle inkrimineeritava väärteo toimepanemisel, arvestab kohus esmalt süüteo toimepanemise asjaolusid. Kohus arvestab, et liiklusohtlik olukord sai alguse just K.P hooletust suhtumisest liiklusnõuetesse ning liiklusõnnetuse tagajärjel sai varalise kahju S K. Kuna tekitatud kahjustused ei olnud väga suured, saab menetlusaluse isiku süüd hinnata keskmiseks. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Ka kohtus ei ilmnenud selliseid asjaolusid, mida saaks arvestada karistust kergendavana või raskendavana. K.P ei ole enda süüd tunnistanud ega tehtut kahetsenud ei kohtuvälises menetluses ega kohtus, süüdistades kõiges vaid teist liiklusõnnetuse osapoolt. Kuna aga kohtu hinnangul ei pannud K.P tegu toime tahtlikult, võib karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra. Siinjuures arvestab kohus, et vastavalt karistusregistri teatisele ei ole K.P ka isikuks, kes rikuks süstemaatiliselt liikluskorda ning kelle normieirav käitumine oleks järjepidev. Lähtudes eripreventiivsetest eesmärkidest on oluline, et mõistetud karistus oleks piisav, mõjutamaks isikut uusi süütegusid mitte toime panema. Üldpreventiivseid kaalutlusi silmas pidades on oluline anda signaal kõikidele mootorsõiduki juhtidele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega ka ettevaatamatusest toime pandud väärtegudele, mõjutades sellega kõiki liiklejaid olema liikluses hoolsad ja lugupidavad ning järgima liiklusseaduses sätestatut. Kuivõrd kohtuväline menetleja on määranud isikule rahatrahvi alla sanktsiooni keskmist määra, saab määratud karistust pidada leebeks ning karistuse veelgi väiksemas määras kohaldamine ei oleks kohtu hinnangul proportsionaalne toimepandud süüteoga ega süüdlase isikuga. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta, et lisakaristust isikule kohaldatud ei ole, kuigi seaduses on selline võimalus ette nähtud. Kuna kohus ei saa kaebemenetluses isiku olukorda raskendada, tuleb mõistetud karistus jätta muutmata. Kuna antud väärteoasja menetlemisel ei tuvastanud kohus ei menetlusõiguse rikkumist ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning kaebuse esitaja argumendid ei olnud sellised, mis annaksid aluse kahelda kohtuvälise menetleja õiguslikes hinnangutes, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kohtunik / / 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.