4-20-563 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2020. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-20-563 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik

§ 227

lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) G.M, isikukood XXX; e-posti aadress: xxxx), elukoht xxxx, karistatus: karistusregistri kohaselt kriminaalja väärteokaristused puuduvad Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) E-post: pohja@politsei.ee Menetluse liik kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120 ja 132 p-st 1 kohus otsustas:

1. Jätta muutmata Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse patrulligrupi liikluspolitseinik K-E P 26.01.2020 otsus väärteoasjas nr 2302,20,
3. Jätta menetlusaluse isiku G.M-i kaebus rahuldamata.
4. Rahatrahv 120 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele.
5. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
6. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD 4-19-6083 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse liikluspolitseinik K-E P on 26.01.2020 .a. koostanud kiirmenetluse otsuse selle kohta, et 26.01.2020a. kella 19:12 ajal Harju maakonnas Harkujärve külas Liiva teel, Käämo tee ja Toome tee vahelisel teelõigul juhtis G.M mootorsõidukit xxxx, registreerimisnumbrimärgiga xxxx, kiirusega 61 km/h +/- 3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 30 km/h, seega ületas menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h võrra. Sellise tegevusega rikkus ta

§ 50

lg 5 p 3 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, antud juhul 30km/h. G.M-i tegevus kvalifitseeriti liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi ja teda karistati rahatrahviga 30 trahviühikut, so 120 eurot. MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS

1. 06.02.2020 esitas G.M Harju Maakohtule kaebuse, mille kohus jättis 07.03.2020 määrusega käiguta ja andis kaebajale võimaluse seda täiendada. 17.02.2020 esitatud täiendatud kaebuses palus kaebaja vaidlustatud otsus tühistada ja märkis järgmist. Tema alustas mootorsõiduki juhtimist aadressilt xxxx tee xxxx ning liikus edasi suunaga xxxx tee poole. Läbitud lõigul puuduvad piirkiirust seadvad märgid nii teekattel kui ka liiklusmärkidel. Olles esimest korda läbimas kirjeldatud teekonda, ei teadnud tema piirkiirusest 30km/h. Kaebaja ei pea vajalikuks asja arutamist kohtuistungil ja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
2. Kohtuväline menetleja leiab oma kirjalikus vastuses, et G.M süüline käitumine on aset leidnud, tegu on tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur (28 km/h), et see pidi olema menetlusaluse isiku poolt tajutav ja ei saanud talle märkamatuks jääda. Omades piisavat kogemust sõidukijuhina, suudab juht hinnata oma liikumiskiirust ka ümbritseva keskkonna järgi. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on õigusrikkumise toime pannud tahtlikult. Asjaolu, et kaebaja ei märganud ühtegi 30 ala või piirkiiruse märki, ei anna alust kiirmenetluse tühistamiseks. Kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik A P on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusemõõteseadet Stalker DSR 2X, seerianumbriga DB

1. Kiirusemõõteseade Stalker II DSR 2X, seerianumbriga DB 014243 , omab taatlustunnistust TTRS19/00109 ja taatlus on teostatud 13.05.2019 kehtivusajaga 1 aasta. Seega 26.01.2020 kell 19:12 omas kiirusemõõteseade kehtivat taatlustunnistust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud nii süü suuruse kui ka asjaoluga, et menetlusalusel isikul puuduvad karistusregistri andmetel kehtivad rikkumised ja määranud karistuse rahatrahvi näol alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2 4-19-6083 KOHTU SEISUKOHT
2. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
3. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja asjas kogutud tõendid on lubatavad. Kohtu hinnangul on üheselt tõendatud, et G.M juhtis 26.01.2020 kella 19:12 ajal Harju maakonnas Harkujärve külas Liiva teel, Käämo tee ja Toome tee vahelisel teelõigul juhtis G.M mootorsõidukit xxxx, registreerimisnumbrimärgiga xxxx, kiirusega 61 km/h +/- 3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 30 km/h, seega ületas menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h võrra. Seda tõendavad nii kohapeal koostatud kiirmenetluse otsus, millele kaebaja on alla kirjutanud; samuti menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kus kaebaja tunnistab rikkumist ja esitab omapoolse selgituse; samuti videosalvestis sündmuskohalt, millest nähtub, kuidas kaebaja sõiduk peetakse kinni ning enne seda on kiirusmõõteseadega fikseeritud tema kiiruseületamine. Kohtuvälise menetleja esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik A P on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusemõõteseadet Stalker DSR 2X, seerianumbriga DB
4. Kiirusemõõteseade Stalker II DSR 2X, seerianumbriga DB 014243, omab taatlustunnistust TTRS19/00109 ja taatlus on teostatud 13.05.2019 kehtivusajaga 1 aasta. Seega 26.01.2020 kell 19:12 omas kiirusemõõteseade kehtivat taatlustunnistust.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, s.o praegusel juhul 30 km/h. Seega on G.M toime pannud

§ 227lg-s 2 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo.

1. Kaebaja selgitab, et esimest korda sellel teel sõites ei märganud ta 30km/h ala ning ekslikult arvas, et tegemist on tavapärast asulasisese 50km/h alaga. xxxx Vallavalituselt 18.03.2020 saadud kohtunõude vastuse kohaselt Harkujärve külas, Liiva teel Käämo tee ja Toome tee vahelisel teelõigul, kehtib ja kehtis ka 26.01.2020 kiirusepiirangu ala 30 km/h. Oja tee 10, Tiskre küla asub kiirusepiirangu 30 km/h alas ja kõik teed, mille kaudu on võimalik Oja tee 10 juurde liikuda on nõuetekohaselt kiirusepiirangu ala märkidega tähistatud (vastusele lisatud fotodelt on sama näha). Tegemist on alalise piiranguga, mis on märgistatud mõjualamärkidega nr
2. Seega leiab kohus, et subjektiivse koosseisu mõttes pani G.M teo toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Nõuetekohased liiklusmärgid 30 km/h ala kohta olid paigaldatud ja tähelepanelikuma suhtumise korral oleks kaebaja pidanud seda märkama. Väärteomenetluses on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Järelikult on G.M toime pannud koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 227lg 2 järgi.

7.

§ 227

lg 2 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (so 400 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

§ 227

lg 5 p 1 kohaselt 3 4-19-6083 kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. 8. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevalt on kohtuväline menetleja G.M-ile määranud karistuseks

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kohus leiab, et G.M-i süü antud asjas ei ole suur.

§ 227

lg 2 järgi vastutab juht lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Käesoleval juhul on G.M ületanud lubatud kiirust mitte vähem kui 28 km/h, seega on süü tema poolt toime pandud lubatud sõidukiiruse ületamine antud väärteokoosseisu mõttes pigem alla keskmise määra. Asjaolu et G.M pani kiiruse ületamise toime ettevaatamatusest, viitab samuti tema väiksemale süüle. Videokaamera salvestiselt nähtuvalt oli väärteo toimepanemise hetkel liiklus õhtusel ajal olematu ja kaebaja oma mootorsõidukiga reaalselt kedagi ohtu ei seadnud. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik G.M mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on ta varem karistamata isik, mille tõttu võib isikule etteheidetavat väärtegu pidada pigem erandiks. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule mõistetud põhikaristus on proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et tegu pandi toime ettevaatamatusest, mis on nö kergem tahtluse vorm. Samas ei pea kohus vajalikuks karistuse määra selles osas vähendada kuivõrd kohtuvälise menetleja määratud karistus on niigi alla sanktsiooni keskmise määra. 9. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et isikule etteheidetav tegu on tõendatud ja kohtuvälise menetleja määratud põhi- ja lisakaristus on proportsionaalne süü suurusega ja põhjendatud nii üldkui eripreventiivsete eesmärkidega. Kohus ei pea vajalikuks kohtuvälise menetleja otsust muuta. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Martin Tuulik 4