← Eesti

4-19-2071/10

4-19-2071 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2019. a Tallinn Väärteoasja number 4-19-2071 (2302,18,014325) Kohtunik Märt Toming J.M kaebus Polits

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik: J.M , ik: XXX, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta J.M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Jaak Paju 14.03.2019 otsusele nr 2302,18,014325 J.M karistamises

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Jaak Paju 14.03.2019 otsus nr 2302,18,014325 J.M karistamises

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot muutmata ja tühistamata.

  1. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 300 (kolmsada) eurot tuleb kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, s.o 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
  3. Asitõend: 1 CD plaat helisalvestusega, mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde. 1
  4. Asitõend: 1 CD plaat videosalvestusega, mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 17.05.
  5. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 17.06.
  6. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 18.06.
  7. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Jaak Paju 14.03.2019 otsusega nr 2302,18,014325 karistati J.M

§ 236

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot selles, et menetlusalune isik 23.12.2018 kella 05:00 ajal Harjumaal, xxx juures juhtis mootorsõidukit, lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ning ei teavitanud häirekeskust kuigi liiklusõnnetuse tagajärjel võis vigastada saada inimene. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 169

lg 2 p 2 nõudeid ning pani toime

§ 236lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Ei helistanud politseisse peale toimunud olukorda, kuna oli šokis, et riputi tema vara küljes (auto), peksti teda, haarati auto võtmeid mitmeid kordi ja lubatud tal rahalikult lahkuda. (Kindlasti vaadata üle video, mille PPA võttis tema telefonist). Hiljem kohtus N tütre Jga, paar minutit peale tekkinud olukorda. Jga tekkis verbaalne vaidlust, sest soovis siiski politseisse helistada (olles olukorrast toibunud), mida J algusest ei lubanud teha, kuna niigi olid suhted isaga pingelised. J helistas lõpuks politseisse (politsei saabus xxx poe juurde). Politseilt said nad teada, et kohapeal käis avariigrupp ja kiirabi. Kiirabi fikseeris xxx, kuid hiljem ütles J et ta isa ütles talle, et need vigastused on tal varem olnud. Palub kontrollida N digilugu. Jga suhtlus igati taastus ja elasid mitu kuud koos peale seda olukorda veel. Tegemist polnud aga kindlasti liiklusõnnetusega, kuna inimene keelas tal rahulikult lahkumast tema enda isikliku autoga üldkasutatavalt maalt. Videos näha, kuulda mitmed kordi, kus palub tal taganeda, mida ta aga ei teinud. Kasvatab kahte last ja on xxx. Kindlasti ei lepi ta ühegi trahviga, sest tunnetab ebaõiglust. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning märkis, et 300 eurot on tema jaoks liig mis liig, sest sissetulekut alandati, selle 450 euro asemel saab 230 eurot xxx eelmise kuu seisuga. Käesoleval ajal ei tööta ja ka intsidendi ajal ei töötanud. Hiljaaegu käis kontrollis xxx, määrati 2 aastaks uuesti xxx ja iga päev võitleb xxx ja xxx kannatab. Juhtus selline asi, et N tütar J lahkus kell 3 öösel tema juurest kodunt ja kui teda enam kõrval ei olnud, siis oli väike šokk. Siis ta saatis sotsiaalmeedias sõnumi, kus ta ütles, et ta emal - isal oli suur igatses ta järgi ja soovis kohtuda nendega. J oli temaga paar nädalat suhelnud ja ta isaga olid pingelised olukorrad, ta xxx jne, kui oli politseisse avalduse selle peale teinud, siis ta isa teda enam omaks ei võtnud. Selle Jga elasid peale seda konkreetset intsidenti veel 2 kuud koos ja sellised kokkulahku pendeldamisi oli äkki 3-4 kuu kooselu peale selline 7-8 korda, pidevalt toimus selline kassi-hiire mäng. Kuna oli üllatunud, et miks öösel lahkutakse, siis ilmselgelt läks sinna 2 samasse xxx, sest J oli ise öelnud, et kuule, tahad täpsemalt teada, tule xxx aga isa oli tal alkoholijoobes samal ajal J sõnade järgi ja kui koha peal asi toimus, see rünnak, siis tundus ka, et inimene on alkoholijoobes, kaine inimene nii ei käituks. Kas kiirabi mõõtis tal alkoholijoovet või mitte, seda ei oska öelda. Siis järgnes, nägi J autot nö üldkasutataval maal, paraadna ees, paraadnast kuskil 30-40m, kus N koos J emaga elab, kelle nimi on vist M. Rääkis Jga juttu ja mingi aja pärast tuli ta isa ja üritas teda kinni pidada seal, politsei kutsuda, et ta oleks justkui tema maal ja rikuks mingisuguseid seadusi aga oli täiesti rahulik ja läks enda autosse, kus ta ütles, et sa ei lähe mitte kuhugi ja kohe tuleb politsei. Ütlesin, et tahab lahkuda, seda on videolt korduvalt näha, kus ütleb vene keeles, et laske lahkuda aga seda ta eiras ja siis kasutas vägivalda rindkere piirkonda, mida siis politsei ei tuvastanud sealt videolt aga videolt ei ole võimalik näha seda kogu peksmist, sest hakkas filmima teda alles siis kui tundis tõelist ohtu ja filmitud on rindkerest üleval poolt, mida ei olegi võimalik näidata sealt konkreetsest videost. Kõike seda ta eiras ja siis paanikahoos sõitis minema, vajutasin gaasi, mille tagajärjel see inimene, kes rikkus tema vara küljes, kukkus teepinnale. Ta hoidis ülemisest auto katusest vasaku käega kinni ja siis surus oma ülakeha alla, vaatas, mis ta teeb ja samaaegselt parema käega peksis teda, üritas ka korduvalt võtmeid ära võtta sealt auto eest, mis ei õnnestunud ja üles, et politsei, politsei ja siis kui eiras ta nõudmisi, siis toimus rindkere juurde peksmine. See ära sõitmine toimus ainult selle mõttega, et kaitsta iseennast, sest oli seal üldkasutataval maal öelnud mitu korda, et lahkub ja kõik. Sellepärast see N tütar J ütles ka mitu korda ise, et Sten, kohtume xxx ja kui hakkas minema, siis oli kõik ja J, kellega koos ei ela, tema on facebookis kirjutanud, et jah, tõepoolest isa haaras sind jopest esimesena ja siis sa läksid autosse ja järgnes selline peksmine. Aga kuna hetkel selle Jga ei ela pea 2 kuud koos, siis tundub usutav, et võiks valetada selle kohta aga leian selle teksti üles siitsamast. N oli poole kehaga autos sees, jalad olid kord maas, siis vahepeal olid mõlemad jalad juhiukse lävepakul ja siis ülakeha oli kord sees, kord väljas, kui auto liikuma hakkas, siis ta 2-3 sekundit rippus küljes ja siis ta auto tõukejõul arvatavasti kukkus sealt maha. Kukkumist ei näinud, ei vaadanud sel ajal kuhugi peeglisse aga arvatavasti ta maha siiski kukkus. Kas ta kukkus maha või ta ei kukkunud, seda ei oska kommenteerida, tema enda arvates ta kukkus ja sai ka selle järel õlapõrutuse jne aga käitus selles olukorras niimoodi, kui inimene ründab isiklikus privaattsoonis ja peksab ja kahjustab vara, autouks oli lahti, ei saanud ju seda kinni panna ja lõpuks ei jäänudki muud üle kui sealt lihtsalt ära sõita. Kuna puudus igasugune vaade tahavaatepeeglisse, kuna uks oli ju lahti sama aeg kui ta kukkus, sellepärast puudus igasugune võime vaadata tahavaatepeeglisse, kas jäi püsti, ei oska kommenteerida, võib olla, võib olla kukkus istukile, ei oska öelda, kuidas ta kukkus, võib olla kukkuks kõhuli, selili, puudub igasugune teave selle kohta, kiirus ilmselgelt ei saanud olla suur kui stardi hetkel inimene põhimõtteliselt kohe kukkus , seda nägi. Vähemalt teda auto küljes enam ei olnud, kuidas ta kukkus, seda ei oska kommenteerida. Oli šokiseisundis sellepärast, et oli ise viga saanud ja puudus absoluutselt igasugune ülevaade, ainuke tahtmine oli sealt kiiresti-kiiresti ära minna, kui lõpuks politsei kutsuti, siis hingeldas, ähkis ja ohkis seal, ütles, et võtke see inimene kinni ja pange ta vangi ja politsei ütles, et rahunege maha, kui te olete õigesti käitunud, siis kõik on hästi ja isegi ei mõelnud mingisugusele kiirabile helistamisele kuna tema teada inimene ei olnud viga saanud, puudub ka kontroll selle üle aga oli ise ohver tollel hetkel ja hiljem kui soovis politseid kutsuda, kui ka suhelda nii politsei kui kiirabiga, siis tütar ütles ise, kuule, ära tee seda asja hullemaks, sest vaevalt isa politseid kutsub, sellepärast, et teil on niigi pingelised suhted. Pingelised suhted on sellepärast, et olles xxx juures kuu enne, ta xxx sellepärast, et N tütar oli narkootikumi tarvitanud ja ütles isale, et ta tütar on siis narkomaan ja siis ta ütles, et kui narkotest on positiivne, siis ta tapab tütre ära ja kui on negatiivne, siis tapab teda ära ja siis need väited on tema jaoks tõsiselt võetavad kuna N on vangis istunud ja ähvardas oma allmaailma tegelastega, nii ta täpselt väitis vene keeles. Siis sealt hakkasid need pingelised suhted ja üldse kahtlustab, et inimene soovis tagasi midagi teha ja võib olla oli see selline näitemäng, et elu hävitada, sellpärast, et inimesed käisid politseis vahepeal 3 korda päevas, xxx on politseijaoskond lähedal. Tunnistaja K K selgitas, et 28.12.2018 oli oma kodus xxx, magas ja siis kellaaeg võis olla orienteeruvalt 5 aeg ärkas maja ees kostuva lärmi peale. See oli kas karjumine või üksteise 3 peale, täpset sõnastust ei kuulnud aga kuulis, et keegi karjub väljas ja siis läks teise tuppa rõdu akna peale vaatama. Nägin maja elanikke seal ja siis ka seda härrat, kes roosas pluusis siin istub, nende majaelanike tütar oli väljas, meenub sellest olukorrast see, kus see noormees liikus enda auto poole, auto seisis mitte maja ees parklas aga xxx tänava peal, tema läks auto poole, maja elanik N läks talle järgi karjudes, et oota, ootame politsei ära, ei tea, mis seal enne täpselt juhtunud oli. Noormees istus juhikohale, tegu oli xxx kirjadega sõidukiga ja N liikus sõiduki ukse juurde ja jäi sõidukit kuidagi kinni hoidma, nii täpselt ei näinud kuna N jäi teisele poole sõidukit. Kuidas ta seal sõidukit kinni hoidis, tundus, et ta seisis kuskil peal, kas see oli ratta peal või ukse servas kuskil ja siis kuulis mootori kõrgemaid pöördeid ja üks hetk see sõiduk lihtsalt kiirendas intensiivselt koha pealt minema, N lendas masina küljest maha. Nägi seda, et kiirendas, järsku ta kadus auto taha ja kui auto oli ära sõitnud, siis nägi kui ta rullus maas, rohkem ei oska täpsemalt kommenteerida. Auto on majast 15-20m ja kui mees on auto taga, siis lihtsalt seda fakti ei oska öelda. Väga pikalt sinna vaatama ei jäänud, nägi seda, et N elukaaslane, abikaasa helistas kuhugi, eeldab, et helistati politseisse ja mõne minuti seal vaatas, rohkem midagi märkimisväärset ei oska kommenteerida. Et N oleks peksnud autojuhti, sellist asja ei ole näinud, midagi peksmisele viitavat küll ei näinud. Pakub, et sündmuste ahel võis olla paar minutit. Auto oli tema poole kõrvalistuja poolse küljega ja kuna tänav läheb natukene majast eemale, siis pigem on nähtav tagumine külg ehk siis parema tagumise nurgaga maja poole. Salongis tegevust ei näe. N tütar oli seal kuskil aga ta oli eemal, pilk fokusseeris seda, mis seal auto juures toimus. Ei seostu selle tütre liikumisega küll midagi praegu, ei meenu, kas ja millal ta sealt lahkus, mäletab, et algul oli seal koha peal, aga kas ta kuskil vaateväljas hiljem ka oli, ei julge küll väita. Seda, et politsei või kiirabi oleks tulnud, ei näinud. Tunnistaja M R selgitas, et tuli abikaasaga kella 5 ajal maja ette sellepärast, et umbes 1-2 paiku said kõne tütrelt, et ta istus nüüd lõpuks autosse ja saab ära sõita, J.M juurest ära, kuna ta jäi magama ja tema kardab teda ja ta ei jõua enam elada seal, kuna selline pressing ja hirmutab ja kardab, tahab tema juurest ära sõita, joosta ära. Siis mehega läksid temale vastu xxx, parklas, selles tanklas kohtusid ja siis eraldi autodega sõitsid koju. Kuna J jõudis enne, nemad jõudsid natukene hiljem, umbes enne kella 5, ei mäleta täpselt kellaaega. Jõudsid maja ette ja nägid kuidas Sten seisab J auto ees, J on autos kinni ja tõmbab tema uksest, raputab seda ust, karjub, et tee uks lahti, J tule välja. Kui ta nägi neid, J ka nägi, tema oli roolis ja sõitis edasi parkima. Mees hüppas autost välja, J sõitis ära ja Sten läks autosse ja nägi, et mees hüppas maha sellel momendil kui J sõitis ära. Läks parkima maja ette, see on täpselt nende maja ees. Parkis, jõudis seisma jääda, tuli autost välja, keeras selja ja nägi kuidas mees rullub tema ukse alt välja ja Sten suure kiirusega, gaasidega sõidab ära. Siis kutsus politsei kohe, politsei jõudis ka mingi 7 min, 10 min, neid kuulati üle, politsei kutsus ka kiirabi, vaadati mees üle, kiirabiautoga viidi PERH EMO-sse. Sõitis autoga tema järgi, juba PERH EMO-s kutsuti ka politseiauto tuli sinna ja neid kuulati üle. Kuna mees ei saanud kirjutada, kirjutas tema sõnade järgi, siis lasti koju. Täpselt kellaaega ei mäleta. Mees kukkus, kui ta rullus välja, ta jõudis kukkuda ja rullus 2-3 korda mööda maad, tal oli xxx, valutas xxx pärast mitu päeva, xxx, ta võttis haiguslehe, haiguslehe lõpetas alles aprillis, 3 kuud ta käis uuringutel, xxx juures, xxx siiamaani haige aga ta nüüd 15. aprillist töötab. Kui mees hüppas tema autost maha ja ta nagu jooksis sinna Steni auto juurde, see ei olnud kaugel. Kuulis, et ütles talle, et kutsun politsei, ka karjus, M, kutsu politsei ja ta lihtsalt hoidis autost kinni, aga pärast kui juba parkisin, siis ei näe selja taha. N tahtis ise kutsuda politseid ja peatada teda, mingit löömist siin ei olnud . Enne seda ja pärast seda mitu korda oli tütar jälle läinud tema juurde tagasi ja siis jälle mingisugune skandaal ja jälle ta helistas neile, et päästke ja siis käisid temal järgi, sellised suhted olid, selline inimene, ei oska öelda, miks nii suhtunud ja lõpuks tütar sai aru ja ei läinud tema juurde tagasi, lõplikult läks ära koos lapsega, lihtsalt võimatu koos elada, nad ei olnud koos kaua, selline kontroll ja pressing. Arvab, et ta ärkas üles ja nägi, et Jt ei ole ja sõitis tema järgi, muidugi ta arvas, et J sõidab koju. Kui mees rullus ja Sten järsku gaasiga sõitis ära, teda enam ei näinud, teab, et nad liikusid tütrega mööda xxx veel, sõitis tütre järgi, seal oli nendel omavahel veel asja. 4 Tütar sõitis kohe ära kui nägi neid, sest ta kartis, kõik see situatsioon, ta oli sellises stressis, ta kohe sõitis ära. See on parkla maja ees. On lugemisprillid, näeb nii kaugele küll. Tütar elas J.M juures 2 kuud, nad elasid nädal aega või 5 päeva, jälle ta jooksis ära, siis on jälle nädal, poolteist elas nende juures, jälle läks tema juurde tagasi, 2 kuud ei olnud järjest. Ei ole sellist olnud üldse, et N oleks olnud vangis ja pidevalt alkoholijoobes. Nad olid elanud koos paar päeva, siis tütar jälle sõitis ära, paar päeva, jälle politsei kutse, siis oli peale seda kui J.M võttis noa välja, pani väikese lapselapse teise tuppa, kes nuttis ja pärast seda läkski. Lihtsalt kaitsevad oma tütart. J.M täpselt aadressi temal ei ole, mingi xxx üle jõe, see on selline koht, et isegi kaardi peal kui on kutsunud mitu korda politsei koha peale sinna, ega nad kohe pole leidnud, päris kaua otsisid, see on selle xxx kuskil kõrval selline talu, mitte talu, mingi maja, J.M üüris seda. Abikaasa ei olnud intsidendi ajal kaine, võib-olla ta paar õlut õhtul jõi, sellepärast oligi ise roolis, mõlemal on load ja kui abikaasa õhtul jõi, siis see umbes kell 1 tütre poolt oli kõne, ärkasid üles, istus rooli, kartsid, et ta kuskil tee peal peatab teda ja ei tea, mis teeb, kuna tütar oli juba mitu korda pekstud tema poolt ja avaldused tehtud. Tütre kõne oli umbes peale südaööd, umbes 1 või 2, sõitsid xxx. Mis kell xxx jõudsid, täpselt ei mäleta praegu aega, teab, et umbes peale 4 jõudsid koju, kellaaegasid ei mäleta. Politseisse helistas kohe kui Sten sõitis ära ja aitas mehe üles, samal ajal kutsus politsei, see oli natuke enne 5, 4-5 paiku, 7 paiku olid juba EMO-s. J.M oli taksoauto, ei mäleta, mis takso oli. Ta oli taksojuht, töötas taksofirmas siis. Kui kaua ta seal töötas, ei tea, teab, et pärast töötas teises firmas, kui kaua, ei oska öelda, ei ole nii palju rääkinud. Tunnistaja N R selgitas, et 28 detsembril kuskil kella 1 ajal öösel tütar helistas ja teatas, et teda peksab Sten ja ta jooksis tema juurest xxx ära, et nad kohtaksid teda tee peal. Istus naisega autosse ja sõitsid talle vastu. xxx asulas kohtusid, tütar rääkis, et Sten hakkas teda peksma ja ta sellepärast jooksis ära. Ta sõitis oma autoga, nemad oma autoga koju xxx. Juhtus nii, et tütar sõitis üht teed pidi aga nemad sõitsid läbi lennujaama, läbi xxx. Kui jõudis naisega xxx, nägid, et tütre auto juures seisab Steni auto ja Sten seisab ja tõmbab tütre sõiduki ukselingist. Ütles naisele, et ta pargiks ära ja kutsuks politsei ja ise jooksis autost välja. Kui hakkas tütre sõiduki juurde jooksma, Sten nägi teda ja istus oma autosse. Astus Steni sõiduki juurde, pani jala ukse vahele, haaras roolist ja ütles, et ära sõida kuskile, kohe tuleb politsei ja hakkab asja uurima. Sten käivitas mootori, nähes seda hüppas eemale ja juhtus nii, et ees oli uks lahti, Sten vajutas gaasi ja sõiduk kohalt ära kihutades ajas teda maha. J.M-iga ei ole mingeid suhteid. Jooksis mitte tema auto poole, vaid tütre sõiduki juurde, aga Sten oli kõrval. Hakkas tütart päästma, ei ole Steni juurde kell 4 öösel sõitnud xxx nagu tema käis nende juures xxx. Steni auto uks oli lahti, haaras roolist kinni, ütles, et ta ei sõidaks ära, politsei tuleb, ei ole midagi ebaseaduslikku rääkinud, miks ta politseid ära ei oodanud. Läks kinni pidama, s est esiteks ta lõhkus tütre sõiduki ust ja karjus ähvardusi, seepärast kutsusidki välja politsei. Naine parkis sõidukit, kutsus politseid, tema jooksis auto juurde. J.M ei peksnud. Ei tea, miks J.M niimoodi räägib. Enne seda sõitsid xxx, et tütart ära võtta aga niimoodi ei olnud konflikte, enne seda oli normaalne. Kukkumise tagajärjel lõi ennast xxx ära, 4 kuud oli töövõimetuslehel, detsembrist kuni 15 aprill, nüüd on tööl tagasi. J.M sõitis ära, politsei saabus 5 minuti pärast ja pärast nad kutsusid kohale ka kiirabi. J.M abi ei kutsunud, tal oli võimalik sinna sündmuskohale jääda, seda enam, et politsei saabus 5 minuti pärast kohale. Oli õlut joonud. J.M palus taganeda, eiras seda, sest soovis, et saabuks politsei, sellpärast võttis roolist kinni. J auto uksel vigastusi ei olnud, aegsasti jõudis auto juurde kohale. J.M auto oli takso, marki ei mäleta. Oli esiukse juures juhi pool, juhiukse juures. Oma jala pani karbi peale, hoidis käega roolist, et ta ei sõidaks minema, roolist hoidis vasaku käega. Süütevõtit ära võtta ei proovinud, ei olnud sellist võimalust. Kui ta käivitas mootori, hüppas ja sattus ukse ette. Sõiduk liikus ettepoole. Ta hakkas kohe sellise kiirusega liikuma, seisis kohe ukse juures, hüppas eemale kui ta käivitas mootori. H üppas ukse karbist eemale, kuna ta hakkas gaasi vajutama selliselt, et rippus. Hüppas eemale ukseavast. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht 5 Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et kaebajale süüks pandud rikkumine on toimunud, see on õigesti kvalifitseeritud ja selle eest on määratud ka proportsionaalne karistus.

§ 169

lg 2 p 2 ütleb, et kui liiklusõnnetuses on saanud inimene vigastada, peab sellest teavitama häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt. J.M seda kohustust ei täinud, ta lahkus sündmuskohalt, tema selle ärasõidu tagajärjel inimene kukkus, sai tervisekahjustuse ja seetõttu oleks pidanud J.M ka täitma liiklusseaduse nõudeid, teatama sellest häirekeskusele. J.M sõitis minema, häirekeskust ei teavitanud, seega on tema süü leidnud tõendamist. Selle eest on määratud karistus, on sanktsiooni alumises kolmandikus. Otsust tehes on arvestatud, et isikul puuduvad varasemad liiklusalased karistused ja kõiki asjaolusid arvesse võttes on see põhjendatud karistuse määr. Kui võtta aluseks see xxx, siis kohtuväline menetleja ei näe toimiku materjalidest ühtegi tõendit, et J.M mingisugune xxx oleks, seega ei saa seda arvestada, see on tõendamata asjaolu, siin on tegemist paljasõnalise väitega. Leiab, et antud asjas on süü tõendatud ja jätta kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, väärteoasja kirjalike tõenditega, kuulanud ära isikuliste tõendiallikate selgitused, helisalvestise, vaadanud videosalvestist ning kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt

§ 236

lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.

§ 236

lg 1 sätestab vastutuse Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

§ 236

lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise. Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et J.M süüdistatakse selles, et ta xxx juures juhtis mootorsõidukit, lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ning ei teavitanud häirekeskust kuigi liiklusõnnetuse tagajärjel võis vigastada saada inimene. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 169

lg 2 p 2 nõudeid.

§ 169

lg 2 p 2 sätestab, et kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt. Tutvudes väärteotoimiku materjalidega ning kohtumenetluses isikuliste tõendiallikate ütlustega, samuti kohtuistungil kuulatud ja vaadatud salvestistega, asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja on õigesti ja väärteomenetluse raames kogutud tõendikogumiga 6 kooskõlas olevalt lugenud tõendatuks liiklusõnnetuse toimumise 28.12.2018 kell 05:00 xxx.

§ 2

p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et 28.12.2018 kell 05.00 sõiduauto xxx reg. märgiga xxx alustas liikumist ning selle tagajärjel sai jalakäija N (kes oli auto juures juhi pool) juhi uksega löögi. Sõiduki teel liikumise tagajärjel sai inimene vigastada ehk toimus liiklusõnnetus

§ 2p 32 tähenduses.

Vastavat asjaolu tõendavad kohtuistungil kontrollitud salvestised, väärteomenetluses kogutud kirjalikud tõendid, samuti menetluses üle kuulatud isikulised tõendiallikad. Kohtulikul arutamisel selgitas kaebuse esitaja, et tema suhtes kasutati ähvardusi ja ka vägivalda, samuti ohustati tema vara, mistõttu ta käivitas sõiduki mootori ja lahkus sündmuskohalt. Seejuures selgitas kaebuse esitaja, et ta nägi, et stardi hetkel inimene kohe kukkus. Tunnistajana üle kuulatud M R kukkumise hetke ei näinud, kuid nägi seda, et abikaasa N R veeres kohalt võtnud sõiduki juures maas. Sündmuses vahetult osalenud N. Ri selgituste kohaselt püüdis ta kaebuse esitaja lahkumist sündmuskohalt takistada, hoides selleks kinni nii kaebuse esitaja sõiduki roolist kui ka seistes juhiukse avas, olles jalaga ukselävel ning kui mootor käivitati, hüppas autost eemale ja sai ukse pihta. Seejuures nähtub tunnistaja K. K ütlustest, et ta nägi aknast kuidas N. R sõidukit kinni hoidis ja tundus, et N. R on millegi peal, kas rattal või ukse serval ja siis kuulis mootori pöördeid, sõiduk kiirendas ja N R lendas masina küljest maha. Seejuures oli K. K ainuke sündmust kõrvalt näinud isik ja tema ütlused ei riimu osaliselt sündmuses osalenud isikute ütlustega. Seejuures vaadati kohtuistungil ka kaebuse esitaja tehtud videosalvestist, millelt on näha, et N. R on kaebuse esitaja juhitud sõiduki avatud juhiukse juures, paneb vasaku jala ukselävele ja küsib kaebuse esitajalt, miks ta sinna tuli. Seejärel paneb N. R vasaku käe auto eesmisele vasakule aknapostile ja selgitab, et kutsub politsei ning eemaldub. Kui kaebuse esitaja käivitab auto mootori ja annab gaasi, hüppab N. R jalgadega juhiukse lävekarbile ja haarab kätega ukseava ülemisest katuseservast kinni. Kaebuse esitaja samal ajal karjub, et „kuhu sa sõidad“, vajutab gaasi ja liigub kiirendades paigalt, mille tulemusena kukub N. R ukseavast maha tahapoole. Sellistest tõenditest saab järeldada, et omavahel riimuvad K. K ütlused ja videosalvestisel salvestatu, millest mõlemast tuleneb, et N. R astus jalgadega lävekarbile ja auto paigalt võttes kukkus N. R kiirendamise tõttu maha. Samas ei riimu nende tõenditega ei N. Ri ega ka kaebuse esitaja ütlused. N. R on selgitanud, et ta haaras vasaku käega roolist ja kaebuse esitaja on selgitanud, et lisaks roolist haaramisele püüdis N. R ära võtta ka süütevõtit ning lõi teda rindu. Videosalvestiselt ei nähtu üldse, et N. R oleks sõiduki salongi sisenenud käe või kehaga, vaid selgituste andmiseks hoopis eemaldus sõidukist. Ka ei nähtu videosalvestiselt seda, et N. R oleks sõidukist enne kiirendamist eemale hüpanud nagu väitis N. R oma ütlustes, vaid vastupidi, kui kaebuse esitaja andis gaasi, hüppas N. R juhiukse lävekarbile, et takistada kaebuse esitaja ärasõitu. Kohus leiab, et N. R ei tajunud hiljem selgitusi andes tagantjärele tegelikke asjaolusid ja arvas, et ta eemaldus mootori häält kuuldes sõidukist ja alles seejärel sai uksega pihta ja kukkus. Kaebuse esitaja on aga seevastu püüdnud oma selgitustes N. Ri käitumist üle võimendada, väites, et N. R teda rindu peksis ja ähvardas. Videosalvestiselt on üheselt kuulda, kuidas N. R küsib, miks kaebuse esitaja sinna tuli ja seejärel püüdis kaebuse esitajale selgeks teha, et kohe tuleb politsei ja kaebuse esitaja peab paigale jääma. Videosalvestiselt ei nähtu ühtegi N. Ri poolselt ähvardust ega vägivalda ei verbaalselt ega füüsiliselt. Kuna videosalvestis ei toeta kaebuse esitaja väiteid vägivalla või ähvardamise kohta, samuti ei ole ka teisi tõendeid sellise vägivalla või ähvarduse kohta, tuleb kaebuse esitaja sellekohased väited jätta tähelepanuta. Sellisele arvamusele jõudmiseks annavad tuge ka kaebuse esitaja enda väited. Kaebuse esitaja enda sõnade kohaselt kinnitas ka Ride tütar talle hiljem, et nägi, kuidas tema isa haaras kaebuse esitaja jopest esimesena ja lõi kaebuse esitajat autos rindu. Samas nähtub M. Ra ütlustest, et nende tütar lahkus kohe sündmuskohalt, kui tema koos abikaasaga kohale jõudis. Ka kaebuse esitaja enese sõnade kohaselt sai ta hiljem Ride tütre Jga kokku, mis viitab sellele, et Ride tütart sündmuskohal intsidendi ajal ei olnud. Seega ei saanud kaebuse esitaja nimetatud J näha kaebuse esitaja jopest haaramist, veel vähem aga mingit peksmist kaebuse esitaja autos. 7 Lisaks sellele lükkavad kaebuse esitaja ütlustes antud väited ümber ka kaebuse esitaja enda küsimusele antud vastused, mida ta pidas vajalikuks kommenteerida. Nimelt küsiti tunnistaja K. K käest kui kaua intsident kestis ja K. K arvas, et paar minutit. Selle peale kommenteeris kaebuse esitaja, et tegelikkuses kestis see vaid 10 sekundit. Seejuures kohtuvälisele menetlejale esitatud videoklipi pikkus on kakskümmend sekundit. Seega ei olekski N. R jõudnud mingit vägivalda kasutada, kuivõrd 20 sekundilisest videosalvestisest nähtuvalt küsib kohe alguses N. R kaebuse esitajalt, et miks ta sinna tuli. Selline küsimus viitab sellele, et N. R on just auto juurde jõudnud. Seega saab omavahel riimuvatest K. K ütlustest ja kaebuse esitaja tehtud videosalvestisest üheselt järeldada, et N. R püüdis takistada kaebuse esitaja ärasõitu sündmuskohalt ning saades aru, et kaebuse esitaja käivitas mootori ja andis gaasi, hüppas kaebuse esitaja sõiduki avatud juhiukse juurest ukseavasse jalgadega lävekarbile, haarates kätega sõiduki katuse servast ja aknapostist, kuid kaebuse esitaja alustas järsult sõitu ja äkilise kohaltvõtu tõttu ei suutnud N. R enam auto külge klammerduda ja kukkus maha. Sellisel viisil auto ukseavast alla kukkudes ei olnud N. R võimeline ka parima tahtmise juures püsti jääma ja sellisel viisil ja kõrguselt kukkudes ei saanud ta jääda ka vigastusteta. Väärteotoimikus olevast SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest nähtub, et liiklusõnnetuses sai kannatada N R, kellel esines parema xxx vigastus. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja N R ütlustest tuleneb, et otsasõidu järgselt diagnoositi tal parema xxx vigastus ja ta oli kuni 15. aprillini töövõimetuslehel. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud ka

§ 2p 32 teise alternatiivi esinemine, so inimese vigastada saamine.

Arvestades eelmärgitud tõendeid, s.h ka kaebuse esitaja enda ütlustest tulenevat asjaolu, et ta nägi seda, et N. R, kes seisis jalgadega ukseavas lävekarbil ja hoidis kätega sõiduki katuse servast kinni, sõidukiga sõitu alustades kukkus, siis asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja sai aru, et just tema käitumise tõttu inimene kukkus ja võis vigastada saada. Seejuures on tegemist olukorraga, kus inimese vigastada saamine on sõiduki teel liikumise tagajärjeks. Seega on tegemist liiklusõnnetusega

§ 2p 32 tähenduses.

Kuivõrd kaebuse esitaja oli liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhiks, siis kohaldub tema suhtes

§ 169

lg 2 p 2 sätestatud kohustus, mille kohaselt peab juht kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt. Käesoleval juhul ilmneb aga nii kaebuse esitaja enese, kui ka tunnistajate M. Ra, N. Ri ja K. K ütlustest üheselt, et kaebuse esitaja lahkus sõidukit peatamata sündmuskohalt ning läks kokku saama tunnistajate M. Ra ja N. Ri tütrega. Nimetatud asjaolu kinnitas ka tunnistaja M. Ra. Kaebuse esitaja väide selle kohta, et ta hiljem tahtis helistada politseisse ja Ride tütar laitis selle maha ja et hiljem ta siiski politseisse helistas ja politsei välja kutsus, ei ole kohtu arvates süüd välistavaks asjaoluks. Nimelt nähtub kaebuse esitaja ütlustest asjaolu, et politseisse helistamise põhjuseks ei olnud mitte liiklusõnnetusest teatamine, vaid soov teavitada politseid tema suhtes toime pandud rünnakust ja alles politsei saabudes sai ta teada sellest, et liiklusõnnetuse sündmuskohale sõitsid kohale nii politsei kui ka kiirabi. Kaebuse esitaja on põhjendanud teatamata jätmist ka sellega, et ta oli tema suhtes toime pandud ründest šokis. Samas on väidetavas šokiseisundis kaebuse esitaja võtnud intsidendi ajal välja telefoni ja hakanud kogu intsidenti filmima. Kohtu arvates näitab selline käitumine kaalutletud ja eesmärgipärast tegevust, mis välistab igasuguse šokiseisundi ja viitab hoopis sellele, et kaebuse esitajal oli eesmärk koguda tõendeid N.R i vastu seoses nende omavaheliste konfliktidega. Juhuslikult jäi aga videosse hoopis temale endale süüks arvatud süüteo toimepanemist tõendav teave.

§ 169

lg 2 p 2 sätestatud kohustus, mille kohaselt peab juht liiklusõnnetusest teatama ja tegutsema häirekeskusest saadud korralduse tähendab seda, et liiklusõnnetuses osalenud juht on teatamise ajal sündmuskohal ja peab tegutsema saadud korralduste kohaselt sündmuskohal. Kui teatajat ennast sündmuskohal ei ole, ei saa ta täita ka mingeid korraldusi, kuivõrd sündmuskoht on tema tegutsemisulatusest väljas. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebuse esitaja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ja jättis

§ 169lg 2 p 2 sätestatud kohustuse täitmata.

Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitanud isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud 8

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteona, s.o liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumisena kui teatamine oli kohustuslik. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime

§ 169

lg 2 p 2 sätestatud kohustuse rikkumise, siis on tegemist väärteoga

§ 236lg 1 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Jaak Paju, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.

§ 236

lg 1 kohaselt karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Arvestades süüteo asjaolusid leiab kohus, et tegemist on tahtlikult toime pandud süüteoga.

§ 236

alusel toime pandud väärteo puhul menetlusalune isik mootorsõiduki juhina, kellele on antud juhtimisõigus, teab, et kui ta liiklusõnnetuse põhjustab ja sellest politseile ei teata, vaid lahkub sündmuskohalt, rikub ta liiklusseaduses sätestatud kohustust. Sellegipoolest lahkus J.M sündmuskohalt, kuid mingit õiguslikku alust politseisse mitteteatamiseks tal ei olnud nagu kohus juba eelpool leidis. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja rikkus

§ 169

lg 2 p 2 nõudeid ning pani toime

§ 236lg 1 ettenähtud väärteo.

Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

§ 236

lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid 9 asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, antud juhul 150 trahviühikut. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates J.M süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel leiab kohus, et

§ 236

lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on liiklusõnnetuses osalenud ja kannatada saanud isikule tekitatud tervisekahjustustega, mis ei olnud küll lõppkokkuvõttes tõsised, kuid põhjustasid siiski pikemaajalise töövõimetuse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kaebuse esitanud isiku käitumises ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei kohtuvälises ega ka kohtumenetluses tuvastatud. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki leiab kohus, et kuivõrd kaebuse esitajal puuduvad kehtivad karistused liiklusseaduse nõuete rikkumise eest, siis võib karistuse määramist alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra pidada põhjendatuks. Kas karistuse määramine aga ettenähtud sanktsiooni ainult ¼ ulatuses oleks põhjendatud, on iseasi, kuid kohus ei saa kaebemenetluses kaebuse esitaja olukorda raskendada ega karistust suurendada. Samas üldpreventsiooni arvestades peab kohus vajalikuks rõhutada, et isegi siis, kui suhted lähedaste või nende lähikondsetega on pingelised, ei muuda need suhted liiklusseaduse nõudeid kehtetuks ning vaatamata nendele suhetele on juhi poolt temal lasuvate kohustuste täitmata jätmine karistatav. Kuivõrd sündmuskohal oli ka kannatada saanud isiku abikaasa, kes võttis ühendust politseiga, kes omakorda kutsus kohale kiirabi, osutati kannatada saanud isikule esmaabi ning raskemad tagajärjed jäid saabumata. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristus t võib pidada proportsionaalseks kaebuse esitaja süü suurusega ja kohus ei pea võimalikuks seda kergendamise suunas muuta. Puutuvalt kaebuse esitaja väidetesse temal esineva puude ja sellest tulenevalt väikese sissetuleku ning töise sissetuleku puudumise kohta, peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. Kaebuse esitaja on oma 03.04.2019 esitatud kaebuses märkinud, et ta kasvatab kahte last ja on xxx, kuid kaebuses ei ole märgitud, mida sellega öelda tahetakse. Kohtuistungil täpsustas kaebuse esitaja, et tema xxx vähendati ja 300 eurot on tema jaoks liig. Seejuures toimus kohtuistung 10.05.2019. Seega ei olnud kaebuse esitaja enam kui kuu aja jooksul kaebuse esitamisest pidanud vajalikuks esitada tõendeid temal puude olemasolu ja sissetulekute suuruse kohta, samuti vähenemise kohta, mis väidetavalt takistaks tal määratud trahvi maksmast. Kaebuse esitaja on korduvalt viidanud asjaoludele, mille tõendamiseks ei ole pidanud ta vajalikuks mingeid samme astuda. Seejuures peaksid kõik need väiteid kinnitavad tõendid kaebuse esitajal endal olemas olema, kuivõrd isikule endale väljastatakse otsus puude tuvastamise ja raskuse kohta, samuti saab isik ise teha väljatrükki oma rahaliste vahendite liikumise kohta pangakontol. Kaebuse esitaja ei ole vaevunud sellekohaseid tõendeid enam kui kuu aja jooksul kohtule esitama. Seetõttu loeb kohus neid väiteid tõendamata väideteks. Kaebuse esitaja on rõhutanud ka seda, et tal puudub töine sissetulek, kuid sündmuskohal viibinud tunnistajate ütluste kohaselt sõitis kaebuse esitaja sõidukiga, millel olid xxx takso tunnused, mis viitab sellele, et vaatamata väidetavale puudele osutab kaebuse esitaja taksoveoteenust. Kaebuse esitaja ütlustest võib järeldada, et väidetav puue ei tekkinud tal pärast kohtuvälise menetleja otsuse tegemist ega ka pärast kaebuse esitajale inkrimineeritud väärteo toimepanemist, vaid oluliselt varem. Seejuures nähtub kaebuse esitaja karistusandmetest, et vaatamata tema väidetavale xxx ja sissetuleku puudumisele on teda 20.03.2019 toime pandud väärteo eest karistatud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 20.03.2019 otsusega ÜTS § 86 lg 2 ettenähtud väärteo eest rahatrahviga 60 eurot. Seega osutas kaebuse esitaja ka märtsi lõpus veel 10 taksoveoteenust ning teadupärast ei tehta seda tasuta. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et kaebuse esitaja on oma majandusliku olukorra kohta esitanud valeandmeid ja püüdnud ennast näidata maksejõuetuna. Sellest tulenevalt ei saa kohus kaebuse esitaja väiteid ei puude olemasolu ega ka rahaliste vahendite puudumise kohta lugeda tõendatuks ning kohus jätab need väited tähelepanuta. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus - või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.