← Eesti

4-19-1925/6

4-19-1925 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-1925 Kohtunik Andres Parmas Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. aprilli
  3. a määrus, millega jäeti G.S kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja Kristel Proosi
  4. jaanuari
  5. a otsusele väärteoasjas nr 2316,18,001508 läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusaluse isiku G.S (ik XXX, elukoht XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
  6. Jätta G.S määruskaebus Harju Maakohtu
  7. aprilli
  8. a määruse peale läbi vaatamata.
  9. Tagastada kaebus selle saatnud isikule.
  10. Määruse koopia saata kaebuse esitanud isikule aadressile XXX. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Menetlusalune isik G.S esitas
  12. märtsil
  13. a Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnale avalduse, milles palub tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja Kristel Proosi
  14. jaanuari
  15. a otsuse väärteoasjas nr 2316,18,
  16. Vaidlustatud otsusega karistati G.S KarS § 262 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o summas 40 eurot. Menetlusalune isik märkis kaebuses, et
  17. detsembri
  18. a hommikul helistas temale piirkonnapolitseinik HM, kes palus, et ta tuleks Kesklinna politseijaoskonda Kolde pst
  19. HM andis G.S-ile 1

(4)4-19-1925 väärteoprotokolli nr AB147167, sest ta koputas kell 21.00 korter nr 20 uksele. Kaebuses väidetu kohaselt ei öelnud HM menetlusalusele isikule, millal kohtuvälise menetleja lahend tehake ja kus see asub, vaid väitis, et G.S ei pea muretsema, sest mingit trahvi ei tule. Menetlusalusele isikule väärteoprotokolli vene keelde ei tõlgitud, mistõttu ta ei tea, mis seal kirjas on. Survestamise ja ähvarduste mõjul andis G.S allkirja selle kohta, et ta sai väärteoprotokolli koopia kätte. Kuna ta ei saa eesti keelest aru ja temale midagi ei tõlgitud, siis ta ei teadnud, et otsus tuli
  1. jaanuaril
  2. Menetlusalusne isik sai
  3. märtsil
  4. a kohtutäiturilt dokumendid ja alles siis sai ta teada, et talle on määratud trahv. G.S leiab, et HM viis ta teadlikult eksitusse ega teavitanud teda trahvist. Kuna protokoll ja otsus on koostatud seadusevastaselt ning pettuse teel, siis palub ta need tühistada.
  5. märtsil 2019 edastas Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond menetlusaluse isiku G.S avalduse ja väärteoasja nr 2316,18,001508 toimiku Harju Maakohtule.
  6. Harju Maakohus jättis
  7. aprilli
  8. a määrusega G.S kaebuse läbi vaatamata ning määras kaebuse selle saatnud isikule tagastada. 3.
  9. Maakohus märkis, et väärteoprotokoll on koostatud
  10. detsembril 2018 ning väärteoprotokolli on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures Kolde pst 65, Tallinn kättesaadav alates
  11. jaanuarist
  12. Menetlusalune isik on oma allkirjaga kinnitanud, et ta sai väärteoprotokolli koopia kätte
  13. detsembril
  14. Protokolli pöördel on märgitud, et noorsoopolitseinik IB luges
  15. detsembril 2018 kell 13.45 menetlusalusele isikule ette tema õigused ja kohustused ja seda asjaolu on menetlusalune isik samuti oma allkirjaga kinnitanud. Kuna väärteoprotokolli koostamise juures oli vene keelt valdav politseiametnik, siis ei vasta tõele avalduses esitatud väited selle kohta, et menetlustoiming ei olnud menetlusalusele isikule arusaadav. Seega oli menetlusalusele isikule teada nii kohtuvälise menetleja otsuse tegemise kuupäev kui ka otsuse kättesaamise koht. Kui menetlusalune isik ei pidanud vajalikuks otsusele järele minna, võttis ta sellega riski, et ta ei tea kohtuvälise menetleja otsuses vastu võetud otsustust, laseb mööda kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise tähtaja ja otsus jõustub. 3.
  16. Kuigi kaebuses on märgitud, et menetlusalune isik sai otsuse kätte
  17. märtsil 2019 kohtutäituri käskjalalt, s.o otsusele kaebuse esitamise tähtaja möödudes, ei ole kaebuses taotletud kaebetähtaja ennistamist. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt oli kaebuse esitamise viimane tähtaeg
  18. veebruar
  19. Kuna selleks tähtajaks kaebust ei esitatud, pööras kohtuväline menetleja otsuse täitmisele ning saatis jõustunud otsuse täitmiseks kohtutäiturile. Kuivõrd menetlusalune isik on kaebetähtaja mööda lasknud ega ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist, jättis maakohus kaebuse VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ning määras kaebus selle esitajale tagastada. Kuna kaebetähtaja ennistamist ei ole taotletud, ei saa kohus seda tähtaega omal initsiatiivil ennistada.
  20. G.S esitas
  21. aprillil 2019 Harju Maakohtule asjas nr 4-19-1925 kaebuse, mille Harju Maakohus edastas
  22. aprillil 2019 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Menetlusalune isik märgib kaebuses, et see ei ole esitatud trahvi, vaid kohtutäitur Mati Kadaku tegevuse peale. Isik selgitab, et ta sai talle määratud trahviotsusest teada alles
  23. märtsil 2019, 2
(4)4-19-1925 kui kohtutäitur edastas talle dokumendid trahvi maksmise kohustuse kohta. Kohtutäitur M. Kadak võttis
  1. aprillil 2019 eelneva hoiatuseta G.S pangaarvelt maha 84,4 eurot, s.o suuremas summas, kui talle määratud trahv. Menetlusalune isik palub Harju Maakohtu kohtunik M. Tomingul teha nii, et kohtutäitur M. Kadak tagastaks talle tema kontolt võetud pensioni raha. G.S on XXX ja XXX ning ta viibib tihti haiglas. Ta ei tohi närveerida, kuid korteris nr 20 elavad alaealised isikud, kes teda provotseerivad ja häirivad. HM ei tule oma tööga toime ega aita teda. Menetlusalune isik palub talle tema raha tagastada. Kaebusele lisas G.S väärteoprotokolli, kus ei ole trahvisummat märgitud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud kaebuse ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
  3. Kõigepealt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et G.S
  4. aprilli
  5. a kaebus on vastuoluline. Kuigi kaebusest nähtub, et see on esitatud arutatavas väärteoasjas nr 4 -19-1925 ning on suunatud maakohtu määruse koostanud kohtunik M. Tomingule, ei vaidlusta menetlusalune isik oma kaebuses sisuliselt Harju Maakohtu
  6. aprilli
  7. a määrust, millega kohus jättis menetlusaluse isiku kaebuse läbi vaatamata, vaid kohtutäitur M. Kadaku tegevust. Arvestades asjaolu, et Harju Maakohus on G.S kaebuse edastanud
  8. aprillil 2019 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, siis peab ringkonnakohus kaebuse osas seisukoha võtma.
  9. Arutataval juhul on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida seda, kas maakohus jättis oma
  10. aprilli
  11. a määrusega põhjendatult G.S kaebuse menetleja otsusele nr 2316,18,001508 läbi vaatamata või mitte. Menetlusalune isik ei ole oma kaebuses esitanud ühtegi argumenti selle kohta, miks ta maakohtu määrusega ei nõustu. Samuti ei ole kaebuses taotletud maakohtu määruse tühistamist. Kaebuses on märgitud üksnes seda, et tegemist on kaebusega kohtutäitur M. Kadaku tegevuse peale ja kaebaja soovib, et kohtutäitur talle tema raha tagastaks. Kuivõrd ringkonnakohus saab arutatava asja raames kontrollida üksnes seda, kas Harju Maakohtu
  12. aprilli
  13. a määrus on seaduslik ja põhjendatud, kuid G.S ei vaidlusta oma kaebuses maakohtu määrust, vaid üksnes kohtutäitur M. Kadaku tegevust, siis ei pea ringkonnakohus võimalikuks menetlusaluse isiku kaebust sisuliselt lahendada ja see tuleb jätta läbi vaatamata.
  14. Seoses asjaoluga, et G.S ei ole oma kaebuses nõus kohtutäitur M. Kadaku tegevusega ja soovib seda vaidlustada, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebus esitatakse kirjalikult ja vabas vormis, kuid sellest peab nähtuma kes kaebuse esitab, millises täiteasjas (menetluse number, võlgniku või sissenõudja andmed), millise toimingu peale kaebus 3
(4)4-19-1925 esitatakse, mida kohtutäiturile seoses täitetoimingu läbiviimisega (või selles t keeldumisega) ette heidetakse, mida kaebusega taotletakse. TMS § 217 lg-te 3 ja 5 kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul, teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
  1. Juhindudes VTMS § 142 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus G.S kaebuse Harju Maakohtu
  2. aprilli
  3. a määruse peale läbi vaatamata, saadab kaebuse esitajale määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitajale.
  4. Ringkonnakohus selgitab, et VTMS § 191 ei nimeta määruste hulg as, mis ei ole vaidlustatavad, määruskaebuse läbi vaatamata jätmise määrust. See tähendab, et määruskaebe korras on võimalik taotleda Riigikohtult selle kontrollimist, kas ringkonnakohtu määruses toodud argumentidel oli kaebuse läbi vaatamata jätmine põhjendatud. 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.