Obsah (4)

§ 132§ 123§ 133§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mail 2019 Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-2340 Kohtunik Ingrid Kullerkann Menetlusalune isik U.S-i kae

§ 132

p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 03.04.2019 otsus väärteoasjas nr 2316,19,001459 muutmata ja U.S-i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik M U koostas 12.03.2019 väärteoprotokolli U.S-i suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx juhtimist Tallinna linnas, Tartu mnt-l, s.o asulasisesel teel kiirusega 75+/-3 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h. U.S ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Sellega rikkus ta liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid.
2. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti A H i 03.04.
3. a otsusega määrati U.S-ile karistuseks LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks.
4. U.S esitas Harju Maakohtule 17.04.2019 kaebuse, vaidlustades otsuse karistuse osas. Juhtimisõigus on vajalik tööülesannete täitmiseks ja töö säilitamiseks. Kaebuse esitaja palub kergendada karistust. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega.
5. Kohtuväline menetleja nõustus 25.04.2019.a. esitatud seisukohas kirjaliku menetlusega. Kaebuses toodud põhjendused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks alust ei anna. Kohtuotsuse põhjendused 5.

§-st 120 juhindudes lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).

1. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Väärteoasja materjalide juures olevalt videosalvestuselt ja kiirusemõõteseadme salvestuse väljatrükist nähtub, et U.S juhtis väärteoprotokollis näidatud kohas ja ajal mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx kiirusega 75 km/h. Lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Kiirusemõõtmist teostas tunnistaja G-D P. Tunnistaja sõnul mõõtis ta 12.03.201 hommikul esimesel mõõtmisel sai ta U.S-i juhitud sõiduki kiiruseks 65 km/h. Teisel mõõtmisel juba 75 km/h. Tunnistaja ütlused riimuvad videosalvestuse ja kiirusmõõteseadme salvestuse väljatrüki andmetega. Kasutatud kiirusemõõtur LaserCam4 LE0265 on taadeldud 20.06.2018, mille kohta on väljastatud taatlustunnistus nr TTRS18/
2. U.S ei vaidlusta kiiruse ületamist kirjeldatud asjaoludel. Rikkumist põhjendab sellega, et kartis ummikusse jääda ja tööle hilineda. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. U.S pani teo toime tahtlikult. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 7.

§ 133

p 7 selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas seda, kas karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Seadusandja hinnang teosüü suurusele nähtub karistusnormist. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. U.S ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 22 km/h. Teda on 24.07.2018 ja 11.11.2018 karistatud LS 227 lg 2 alusel rahatrahvidega; need on tasutud. Ainuüksi varasem karistatus ei ole kohtu hinnangul asjaoluks, mis tingib vajaduse raskemaliigilise karistuse kohaldamiseks. U.S on kaks kehtivat väärteokaristust sama väärteo eest, mis on käesoleva menetluse esemeks. Suhteliselt lühikese ajavahemiku möödudes paneb ta toime uue kiiruse ületamise määras, mis välistab selle käsitlemise juhuslikku laadi või tähelepanematusest tingitud rikkumisena. Karistus peab põhjustama süüdlasele reaalselt tajutavaid kitsendusi ja kadusid (vt RKKKo 3-1-1-44-13 p 23), mistõttu peab kohus teiseliigilise karistuse kohaldamist põhjendatuks. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuses väljenduv hinnang teole peab mõjutama teisi liiklejaid ja tunduma ühiskonnas õiglane. Statistika pinnalt ei saa üldist 2 liikluskäitumist hinnata heaks. Liiklussurmade arv on kasvanud ja suures määras kiiruse ületamine suurendab õnnetuste juhtumise riski oluliselt. Kuna karistus on määratud sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras, puuduvad alused selle kergendamiseks.
2. Kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja U.S-i kaebuse rahuldamata.
3. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus

§ 29ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 3