lg.3,
14.05.2019 esitas U.G Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl-2). Kaebuses väidab menetlusalune isik, et ei ole temale etteheidetavat väärtegu toime pannud. Kohtuväline menetleja esitas kohtule oma seisukoha (tl-d 13-14), milles leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et menetlusalune isik on toime pannud
lg.3,
Kohus arutanud U.G kaebust kohtuistungil 03.09.2019 ning uurinud asjas kogutud tõendeid, millest lähtudes on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 8.05.2019 otsuse väärteoasjas nr 2780,19,002770 teinud, on seisukohal, et väärteomenetlus on läbi viidud vastavuses seaduse nõuetele. Koostatud väärteoprotokollid sisaldavad kõike nõutavat; menetlusalusele isikule on selgitatud enne menetlustoimingute läbiviimist tema VTMS § 19-järgseid õigusi. Samuti on menetlusalune isik saanud protokollis omakäelisi selgitusi anda. Antud on võimalus vastulauseks. Protokollis on nimetatud tõendid mis on menetlejale olnud aluseks menetluse läbiviimisel ja ka väärteoasjas otsuse tegemisel. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 8.05.2019 otsus väärteoasjas nr 2780,19,002770 on kaalutletud ning põhjendatud otsus ning menetluslikult korrektne: on käsitletud menetlusaluse isiku poolt eiratud õigusnorme, samuti on karistuse kohaldamisel arvestatud KarS § 56 sätteid. U.G selgitas kohtuistungil , et temal oli turvavöö kinnitatud ning kiirus oli muutlik seepärast, et ta vahepeal oli tajunud, et sõidab kiiremini lubatust ning seepärast vähendas kiirust. Ta taotles kaevatava otsuse tühistamist. Kohus uuris kohtuistungil videosalvestust, mis oli tehtud politseisõiduki pardakaameraga. 2 Ei ole vaidlust selles , et U.G sõitis 11.03.2019 kella 8:05 ajal Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 183.km.-l juhtides sõidukit Toyota Hilix reg. nr. XXXX. Turvakaamera lindistuselt oli näha, et U.G sõitis muutliku kiirusega, olles mõne aja ka eravärvides politseisõiduki kõrval. Seejärel kiirendades eemaldus politseisõidukist sõidusuunas ette. Kohtuistungil ütlusi andnud A.V.ütlused kinnitavad, et tema oli koos T.S. politseipatrullis ning U.G sõitis 11.03.2019 kella 8:05 ajal Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 183.km.-l juhtides sõidukit Toyota Hilux reg. nr. XXX, paiknedes vasakul, e. teisel sõidurajal; politseisõiduk sõitis 1. sõidurajal. Selle Toyota kiirus oli muutlik. Politseiauto kõrvale liikus valget värvi sõiduk Toyota Hilux. Selle sõiduki juht sõitis politseiautoga kohakuti , oli ettepool kallutatud ja vaates politseisõiduki poole paremale. Juht oli märganud et tegemist on politseisõidukiga ning haaras parema käega turvavööst ning tõmbas selle peale. Oli selgelt näha ,et enne seda liigutust oli turvavöö kinnitamata; turvavöö oli rippunud vasaku uksepiida küljes kinnitamata. Toyotal ei olnud klaasid toonitud ning klaasid ei olnud ka jääs nagu oli menetlusalune isik väitnud. Kohapeal isik ei olnud nõus rikkumisega. Kohapeal koostati väärteoprotokoll T.S. poolt. A.V.kinnitas ütlustes, et oli politseiauto roolis ja nägi kirjeldatut selgesti. T.S. oli kõrvalistmel ning samuti oli näinud, et U.G ei olnud turvavöö sõidul kinnitatud. Kohus, kaebust läbi vaadates saab toetuda vaid tõenditele. Videosalvestis politseiauto pardakaamerast ja ka tunnistaja A.V.poolt antud ütlused, samuti ka A.V.ütluste protokoll( tl. 23) on tõendid, mis kohtu hinnangul on usaldusväärsed. Kohus on seisukohal, et politseiniku poolt antud kirjeldus sündmuskohal olnud asjaoludele on usaldusväärne. Kohus selgitas tunnistajale tõeste ütluste andmise kohustust ning tunnistajat on hoiatatud valeütluste andmis eest kohtus. Seega kohtu hinnangul on tunnistaja A.V.poolt antud ütlused tõendina usaldusväärsed. Menetlusaluse isiku poolt kohtueelses menetluses toodud väide, et sõiduki klaasid olid jääs ja politseil ei olnud võimalik tema autosse näha, nagu isik oli avaldanud Anvar Vakkile, on ümber lükatud videosalvestisega, millest nähtub, et see nii ei olnud. Seega kõrvalsõitvast politseiautost oli võimalik näha U.G juhitava sõiduki juhisalongi, distants kahe kõrvuti oleva sõiduki vahel oli väike. Lähtudes käsitletud tõenditest saab kohus teha vaid ühe otsustuse- Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 8.05.2019 otsus väärteoasjas nr 2780,19,002770 on õige. Tuvastatud on U.G poolt 11.03.2019 kella 8:05 ajal Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 183.km-l sõidukit Toyota Hilix reg. nr. XXX juhtides turvavöö kinnitamata jätmine. Seega on tõendatud , et U.G pani toime
lg.3/
S) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et käsitletav väärtegu on toime ettevaatamatusest. KarS § 15 lg.3 alusel on väärteona karistav ka ettevaatamatusest toime pandud tegu. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 Kohtu hinnangul on PPA Lõuna Prefektuur karistuse kohaldamisel arvestanud KarS § 56 lg.1. nõudeid. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid karistuse kohaldamisel ei esine. Karistuse kohaldamisel on põhjendatult arvestatud sellega, et U.G on üks samalaadne kehtiv karistus. Seega oli põhjendatud karistus määrata vähemalt keskmises sanktsioonimääras nagu ka PPA Lõuna Prefektuur toiminud on. Eelnevast tulenevalt jätab kohus muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 8.05.2019 otsuse väärteoasjas nr 2780,19,002770 ning U.G kaebuse rahuldamata. KrMS § 180 lg. 1 alusel süüdlane hüvitab menetluskulu. Käesolevas menetluses on menetluskuluks tunnistaja A.V.poolt istungile tulekuga seonduv transpordikulu 19,76 €. Peet Teidearu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.