KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 12.04.2019 Tallinnas koht Väärteoasja number 4-19-1552 (2590,19,000231) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi A O seadusliku esindaja J O kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse 04.03.2019 otsusele väärteoasjas nr 2590,19,
- Kaebaja A O isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, elukoht xxxx, õpib xxxx Seaduslik esindaja J O (ik xxxx, elukoht xxxx) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalitus, asukoht: Rahu 38, Jõhvi vald, Jõhvi, kirjaliku seisukoha esitas Martin Rist. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) §-dest 14 lg 1, 117 lg 1 p 1, 4, 132 p 2, § 133-134, § 135 lg 2 kohus otsustas:
- Jätta A O seadusliku esindaja J O kaebus rahuldamata.
- Jätta Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse 04.03.2019 otsus väärteoasjas nr 2590,19,000231 sisuliselt muutmata, kuid määrata, et A O võib otsuse alusel mõistetud rahatrahvi tasuda ositi 5 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on mitte vähem kui 20,00 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 04.03.2019 o tsuses näidatud arveldusarvele. Esimene osamakse tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt 04.02.2019 koostatud väärteoprotokolli nr AB1560028 kohaselt oli J O 02.02.2019 kella 18:30 ajal xxxx tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, mis tuvastati 04.02.2019 kiirtestiga. A O rikkus NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja 04.03.2019 otsuse alusel tunnistati A O süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi ning talle määrati karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100,00 eurot. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on tõendatud – DNA proovi võtmise vormiga, menetlusaluse isiku A O ülekuulamise protokolliga, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tunnistaja J S ülekuulamise protokolliga. Karistuse määramisel võttis menetleja arvesse, et A O on pannud teo toime tahtlikult, tegemist on alaealise isikuga, kes õpib ning kindlat sissetulekut ei oma. Karistusliigi valikul lähtus menetleja ka A O varasemast elukäigust ja märkis, et menetlusalust isikut on varem väärtegude eest karistatud. Menetleja määras A Ole rikkumise eest rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, so 100 eurot. Kaebaja esindaja seisukoht ja taotlus: Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja esitas kohtule kaebuse, milles vaidlustas otsuse täies ulatuses. Kaebaja leidis, et A O süü ei ole tõendatud, sest aine tuvastamine menetlusaluse isiku organismist ei toimunud nõuetekohaselt – menetlejal ei olnud kiirtesti läbi viimiseks menetlusaluse isiku seadusliku esindaja nõusolekut. Kaebaja hinnangul peab kirjeldatud nõusolek olema menetlusaluse isiku alaealisuse tõttu. Kaebaja taotleb otsuse tühistamist ning alternatiivselt trahvi vähendamist ning selle ositi tasumise võimaldamist või rahatrahvi asendamist üldkasuliku töö tundidega. Kaebaja märkis, et menetlusalune isik viibib Maarjamaa Hariduskolleegiumis ja ei tööta. Kaebaja esindaja ei soovinud kohtuistungil osaleda ja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ja kirjaliku seisukoha. Kohtuvälise menetleja hinnangul on A O väärtegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud ning väärteomenetluse lõpetamiseks alus puudub. Kirjalikus vastuses märkis menetleja, et korrakaitseseadus (KorS) § 37 annab politseile õiguse joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida narkootilise või psühhotroopse aine esinemist isiku organismis. Kirjeldatud protseduurile võib allutada ka alaealise isiku ning selleks ei pea küsima luba alaealise seadusliku esindajalt. Menetlusalusele isikule on selgitatud enne indikaatorvahendi kasutamist tema õigusi, isik nõustus indikaatorvahendi kasutamisega. Vastuse järgi ei nõudnud menetlusalune isik narkootilise aine tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga ning seega kasutas kohtuväline menetleja kooskõlas KorS § 41 lg 7 võimaliku joobe kontrollimiseks indikaatorvahendit. Menetleja märkis, et menetlusalune isik tunnistas narkootilise aine (kanep) tarvitamist. Vaidlusaluses asjas on kohtuväline menetleja täitnud VTMS § 70 lg 31 tuleneva nõude ja teatanud väärteoprotokolli koostamisest menetlusaluse isiku ema J Ot. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse muutmiseks alus puudub. Menetlusalune isik omab karistusregistri andmete kohaselt kahte kehtivat karistust NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest. Sellest lähtuvalt on karistuse määramisel arvestatud kõiki asjaolusid ning määratud karistus on proportsionaalne. Kohtuväline menetleja palus kohtul jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtu seisukoht: VtMS § 117 lg 1 p -de 1 alusel kontrollib maakohtunik väärteoasja eelmenetluses asja kohtualluvust ning VtMS § -de 114 ja 115 nõuete täitmist. Kohus võib kooskõlas VtMS § 117 p 4 lahendada väärteoasja kirjalikus menetluses vastavalt VtMS §-le
- Kaevatavas otsuses kirjeldatud tegu on toime pandud Harjumaal, seega arutab kaebust kooskõlas VTMS § 14 lg 1 ja justiitsministri 27.10.2005 nr 45 määruse Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad § 1 p 1 järgi Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja. Kohtu hinnangul on A O seadusliku esindaja J O kaebus esitatud tähtaegselt, kaebus vastab VtMS sätestatud nõuetele. VtMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VtMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja ja kohtuväline menetleja on kohtule esitanud omapoolsed seisukohad, kohtule edastati väärteoasja originaaltoimik. Kaebajale heidetakse 04.02.2019 koostatud väärteoprotokolli järgi 02.02.2019 narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamist ilma arsti ette kirjutuseta. Väärteoasjas on tunnistaja J. S ütlustega tõendatud, et olles 03.02.2019 tööl xxxx, täites ta juhtkonna korraldust kodust saabuvatelt õpilastelt indikaatorvahendiga narkootilise ja psühhotroopse aine joobe kontrollimist. Nimetatud toimingut teostas ta ka A O suhtes. Tunnistaja sõnul tegi ta testi esimest korda ja seetõttu ei osanud ta seda õigesti vaadata. Tunnistaja ütlustest nähtub, et esmalt järeldas tema, et test on negatiivne, kuid kui 04.02.20219 kontrollis A O testi koolis töötav sotsiaalpedagoog, siis selgus, et see oli ikkagi positiivne. Tunnistaja selgitas, et nad helistasid seejärel politseisse. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on tõendatud, et 04.02.2919 kontrollis patrullpolitseinik T L A O suhtes joovet indikaatorvahendiga Drugcontrol urine cup (kehtivusajaga 01.2020), mille näit oli positiivne. Indikaatorvahend reageeris ainele THC. DNA-proovi võtmise vormist nähtub, et A Ol võeti Ida Prefektuuri, Rakvere politseijaoskonna, patrullpolitseinik T L taotlusel ka DNA proov süljest. Menetlusalune isik A O tunnistas, et tarvitas kodukülastuse viibimise ajal, s.o 02.02.2019 tarvitanud narkootilist ainet kanepit. Menetlusalune isik märkis, et kui ta naasis 03.02.2019 kooli, tehti talle narkotest, mis osutus positiivseks. Kohus nendib, et kaebaja esindaja ei vaidlusta narkootilise aine kasutamist menetlusaluse isiku poolt. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati A Ol 04.02.2019 narkootilise aine joove, mille õigsuse üle vaidlus puudub. Kaebaja esindaja hinnangul tuleb Politsei-ja Piirivalveameti 04.03.2019 otsus väärteoasjas nr 2590,19,000231 tühistada seetõttu, et enne uriini kiirtesti tegemist ei küsitud alaealise menetlusaluse isiku seadusliku esindaja nõusolekut. Kohus ei kaebajaga nõustu ning märgib, et joobeseisundile viitavate tunnuste korral võib KorS § 37 lg 1 kohaselt korrakaitseorgan kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada: 1) sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholi piirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamine; 2) isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundile viitavad tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele; 3) alaealise, kellel esinevad joobeseisundile viitavad tunnused. Kohus märgib, et regulatsioon ei näe ette alaealise isiku puhul erisusi, s.o menetleja kohustust küsida mingiks toiminguks eelnevalt luba alaealise isiku esindajalt. Kohus nendib, et sellise nõude ilmnemisel oleks mõnevõr ra raskendatud kiirtestide läbiviimine koolides, kus kontrollitavaid õpilasi on mitukümmend. Kohus märgib, et eelpool nimetatud seaduse mõte on eelkõige kiire sekkumine alaealise inimese enda tervise huvides. Alaealise puhul on joobeseisund käsitatav ohun a – sõltuvalt asjaoludest võib ohus olla alaealise elu ja tervis, isik võib vajada arstiabi või järelevalvet. KorS § 41 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et A O joovet on kontrollinud patrullpolitseinik T L ning menetlusalune isik on andnud selle protseduuri läbiviimiseks nõusoleku (vt. indikaatorvahendi kasutamise protokolli). VTMS § 70 lg 3 1 sätte kohaselt tuleb kohtuvälisel menetlejal teavitada väärteoprotokolli koostamisest menetlusaluse isiku valikul viivitamata kas vanemat või muud seadusjärgset esindajat või eestkostjat, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane. Kohus märgib, et antud asjas on nimetatud tingimus täidetud, menetlusaluse isiku ema on teavitatud väärteoprotokolli koostamisest järgmisel päeval, s.o 05.02.
- Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud alustel A O õigusi rikutud ning väärteomenetluse lõpetamiseks alus puudub. NPALS § 15 1 lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-11-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 31-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Kohtu hinnangul ei esine antud asjas karistust kergendavat asjaolu; menetlusalune isik kahetsust avaldanud ei ole. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul on menetleja A Ole määranud karistuse seadusega kooskõlas. Vaatamata sellele, et kanep on nö kerge narkootikum, loeb kohus üldteada asjaoluks selle, et ka nö kergeks narkootikumiks loetav kanep avaldab inimorganismile kahjulikku mõju. Menetlusalust isikut on varem samaliigilise väärteo eest karistatud, seega ei ole alust öelda, et mõistetud karistus oleks kuidagi ebaproportsionaalne. Kaebaja seaduslik esindaja on alternatiivselt taotlenud karistuseks rahatrahvi asendamist ühiskondliku kasuliku tööga. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik on määratud erikooli, siis leiab kohus, et ühiskondliku kasuliku töö täitmine on erikoolis viibimise ajal raskendatud ning selle kohaldamine ei ole seetõtu otstarbekas. Eeltoodut arvestades on rahatrahvi kohaldamine põhjendatud. Kohtuväline menetleja on A Ole mõistnud põhikaristuse sanktsiooni alumise määra lähedalt ning arvestades isiku süü suurust ei näe kohus vajadust ja võimalust selle revideerimiseks. Menetlusaluse isiku esindaja on esitanud ka taotluse rahatrahvi ajatamiseks. Kohtu hinnangul, arvestades mõistetud trahvisummat, so 100,00 EUR ning menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda (tegemist on õpilasega), võib KarS § 66 lg 2 alusel menetlusalune isik tasuda rahatrahvi ositi, 5 kuu jooksul, igakuise maksega 20,00 EUR. Eeltoodu alusel tuleb jätta Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse 04.03.2019 otsus väärteoasjas nr 2590,19,000231 sisuliselt muutmata, kuid määrata, et A O võib otsuse alusel mõistetud rahatrahvi tasuda ositi 5 kuu jooksul. Igakuise makse suurus on mitte vähem kui 20,00 eurot. Esimene osamakse tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/