(13)Asjaolu kohta, kes juhtis 10.01.2015 kella 22.30 paiku Põlgaste-Roosi teel sõiduautot Audi registreerimismärgiga xxxxxx on peale tunnistajate A. S. ja T. E. arvestatavaid ütlusi andnud veel tunnistaja M. F. ja süüdistatav ise. Tunnistaja M. F. kohtuistungil antud ütluste kohaselt juhtis tema sõidukit, kui nad hakkasid tanklast Soodoma poole liikuma. Kui politseiauto lähemale jõudis, parkis ta sõiduki kõrvale, lülitas tuled välja ja hüppas tagaistmele. Auto kinnipidamise hetkel võis sõidukite vahemaa olla 300-500 meetrit. Politseiauto tuli lähemale, kuid siis oli M. F. juba tagaistmel. Ees tema kõrval istus C. M. . Tagaistmel kõrvalistuja taga istusid M. H. , siis M.H, M. O. ja G. K. . Kui M. F. tagaistmele hüppas, sattus ta vist G. K. kõrvale. M.H oli keskel tagaistmel. Sellise hüppe tegi M. F. põhjusel, et käis sel ajal sõjaväes, oli parasjagu loaga väljas, auto oli ülerahvastatud ja ta kartis pahandusi. Tal oli seljas hallikas-sinist värvi jope, sinist oli külje peal ja selja peal. Mis teistel poistel seljas oli, M. F. ei mäleta. Politseinikud tulid auto juurde 2-3 minutit hiljem pärast seda, kui ta oli auto peatanud. Ta teeskles magamist. Politsei võttis M.H autost välja, kuna tema oli auto omanik. Politsei M. F. ei rääkinud. Kuigi M. F. oli kaine, sattus ta segadusse ega teatanud politseile, et hoopis tema oli juht. Sündmus lõppes selliselt, et politsei võttis kõik kaasa ja viis kodudesse. Ka süüdistatav on oma ütlustes kinnitanud, et sõidukit ei juhtinud mitte tema, vaid M. F. . Süüdistatav ise ei mäleta, kes autot juhtis, kuid teab, et tema roolis ei olnud. M. F. ütles M.H-le järgmisel päeval, et M. F. oli ise roolis. Süüdistatava arvates võis politsei teda juhiks pidada põhjusel, et ju ta oli tagaistmel kuidagi teiste peal, auto oli ülerahvastatud ning ju ta tundus politseile kahtlane. Kuidas sõbrad autos sündmuse ajal paiknesid, seda süüdistatav ei mäleta. Ka ei mäleta süüdistatav, mis tal seljas oli. Arvab, et sinine dressipluus see ei olnud ning politsei nägi olukorda valesti. Seda, mis teistel poistel seljas oli, ta ei mäleta. Ka ei ole M.H kohapeal politseile tunnistanud, et juhtis sõidukit. Ta ei saanudki midagi väita, sest oli purjus ja ei mäletanud. Hinnates kogumis süüdistatava, tunnistajate M. F. , A. S. ja T. E. ütlusi asjaolu osas, kes juhtis 10.01.2015 kella 22.30 paiku Põlgaste-Roosi teel sõiduautot Audi A4, loeb kohus usaldusväärsemaks tunnistajate A. S. ja T. E. ütlused. Kohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistajate A. S. ja T. E. ütluste usaldusväärsuses. Süüdistatava enda ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse alla asjaolu, et süüdistatav väidab ennast mäletavat täpselt, et ise autot ei juhtinud, kuid samas muid sündmuse täpsemaid asjaolusid ta joobe tõttu ei mäleta. Et M.H oli raskes alkoholijoobes, on süüdistatav ka ise kinnitanud ning tõendavad ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja eksperdiarvamus (millel kohus peatub põhjalikumalt veel edaspidi). Soov vabastada oma sõbraks olevat süüdistatavat kriminaalvastutusest on asjaolu, mis on kallutanud tunnistaja M. F. andma süüdistatavat õigustavaid ütlusi. Ka on rida asjaolusid (millel kohus peatub veel põhjalikumalt edaspidi), mis äratavad kahtlust tunnistaja M. F. ütluste usaldusvääruses. Kohtu hinnangul A. S. ja T. E. ütlused tõendavad, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis sõiduautot Audi just süüdistatav, mitte M. F. . Tunnistajate A. S. ja T. E. ütlused kogumis tõendavad, et Põlgastest tulevale sõiduautole vastu liikudes vahetult peale sõiduauto seismajäämist hüppas juhistmelt sinise dressipluusiga noormees tagaistmele ning sel hetkel oli politseiauto sõiduautost Audi maksimaalselt 20 meetri kaugusel. Ka tõendavad tunnistajate A. S. ja T. E. ütlused, et nad sõitsid Audi juurde ning tunnistajad jõudsid Audi juurde lühikese aja jooksul. Kuigi tunnistaja M. F. ütluste kohaselt oli patrullsõiduk sõiduauto Audi peatumise hetkel kuni 500 meetri kaugusel ja politseinikud tulid sõiduauto Audi juurde 2-3 minutit pärast selle peatumist, on need ütlused ümber lükatud tunnistajate T. E. ja A. S. ütlustega. Tõepoolest ei ole eluliselt usutav, et tunnistajad T. E. ja A. S. oleksid sõiduautos Audi toimuvat 8

(13)näinud 300-500 meetri kauguselt. Kuna tunnistajad A. S. ja T. E. on osanud anda ütlusi sõiduautos Audi toimunu kohta, pidid nad olema sõiduautole kohta tunduvalt lähemal kui tunnistaja M. F. väidetud 300-500 meetrit. Nagu kohus eespool tuvastas, ei olnud patrullsõiduki ja sõiduauto Audi A4 vahemaa peale õlema peatumist suur (jäi alla 10 meetri). Sellise vahemaa läbimiseks ei saanud A. S. ja T. E. kuluda 2-3 minutit, vaid selleks võis kuluda vaid mõni sekund. Tunnistajate A. S. ja T. E. ütlused kogumis tõendavad, et patrullsõidukil põlesid ees täistuled, Audil tuled ei põlenud ning vaade Audile oli hea. Kohtu hinnangul vaatamata sellele, et sündmus toimus pimedal ajal valgustamata teel, oli tunnistajatel A. S. ja T. E. tulenevalt nende asukohast patrullsõiduki tulede valgusvihus võimalik näha, mis toimus vastu tulnud sõiduki sees. Tunnistajate A. S. ja T. E. ütlustest nähtuvalt oli patrullsõiduki näol tegemist bussiga. Seega on eluliselt usutav, et bussi kui sõiduautost suurema ja mõnevõrra ka kõrgema sõidukid tuled valgustasid sõiduauto salongi. Tunnistaja T. E. on andnud ütlusi, et Audi juurde jõudes tundis ta ära sinise dressipluusiga noormehe, kelleks osutus M.H . Tunnistajad A. S. ega T. E. ei näinud juhi kohalt lahkunud noormehe nägu. Samas on mõlemad tunnistajad kinnitanud, et juhi istmelt lahkunud noormehel oli seljas sinine dressipluus, teistel noormeestel midagi sinist seljas ei olnud, pigem musta värvi joped, ainult juhi kõrval istujal (C. M. ) oli seljas midagi heledat. Tunnistaja M. F. on andnud ütlusi, et tal oli seljas hallikas-sinist värvi jope. Teised autos olnud isikud kellelgi seljal olnud riietust konkretiseerida pole osanud. Autos viibinud isikute riietuse osas, välja arvatud C. M. , ei anna erilist tõenduslikku teavet ka foto C. M. Facebooki leheküljelt. Ainult C. M. on silmnähtavalt eristuv hele riietus, kuid teiste isikute riietus ja selle värv jääb arusaamatuks. Kohus leiab, et ainuüksi tunnistaja M. F. ütlused ei lükka ümber tunnistajate A. S. ja T. E. ütlusi, et M.H oli seljas sinine dressipluus ja just sellise riietusega isik lahkus juhikohalt tagaistmele. Ka on tunnistajad A. S. ja T. E. kinnitanud, et kui nad Audini jõudsid, istusid tagaistmel juhiistme poolt vaadatuna G. K. , tema kõrval M. F. , siis M. H. ja M. O. , kelle jalgade peal lebas M.H. Tunnistaja C. M. ütluste kohaselt, kui politsei tuli, istus tema juhi kõrval ning juhi poolt võttes istusid tagaistmel M.H , seejärel M. H. , M. F. , G. K. ja M. O. . M. F. ütluste kohaselt tagaistmel kõrvalistuja taga istusid M. H. , siis M.H , M. O. ja G. K. . Kui ta tagaistmele hüppas, sattus vist G. K. kõrvale. M.H oli ikka keskel tagaistmel. Tunnistaja G. K. ütluste kohaselt enne politsei tulekut M. F. kõrval ees istus C. M. , M. F. taga tema, seejärel M. H. , M. O. ja M.H. M. O. ütluste kohaselt pärast hüpet jäi M. F. kuhugi keskkohta, M. O. ise istus ääres. Süüdistatav ega tunnistaja M. H. noormeeste paiknemist autos ei mäleta. Seega on tunnistajad A. S. ja T. E. võrreldes tunnistajate M. F. , M. O. ja C. M. erinevalt kirjeldanud noormeeste paiknemist Audi tagaistmel politsei saabudes. Ka ei kattu noormeeste ütlused omavahel. Võrreldes tunnistajate M. F. , M. O. ja C. M. ütlustega loeb kohus usaldusväärsemaks tunnistajate A. S. ja T. E. ütlused noormeeste paiknemise kohta sõiduauto Audi tagaistmel. Tunnistajate M. F. ja M. O. ütluste kohaselt paiknesid noormehed tagaistmel kõrvuti. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et viis täiskasvanut noormeest mahuvad Audi A4 tagaistmele istuma üksteise kõrvale. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et noormehed paiknesid pärast politsei saabumist autos tunnistajate A. S. ja T. E. poolt kirjeldatud viisil – tagaistmel istusid juhiistme poolt vaadatuna G. K. , tema kõrval M. F. , siis M. H. ja M. O. , kelle jalgade peal lebas M.H. Et ta võis olla tagaistmel kuidagi teiste peal, möönis kohtuistungil ka süüdistatav ise. Süüdistatava asend (tagaistmel teiste jalgade peal) võimaldab kohtu hinnangul järeldada, et just süüdistatav oli isikuks, kes juhiistmelt tagaistmele ronis. Kuna süüdistatav istuma enam ei mahtunud, jäi ta teiste noormeeste põlvedele pikali lebama. M. F. ütlused, et hoopis tema juhtis sõidukit ja hüppas tagaistmele, on ümber lükatud tunnistajate A. S. ja T. E. ütlustega. Tunnistaja 9

(13)M. F. ütlused asjaolu osas, et tema juhtis autot ja hüppas tagaistmele, muudab ebausaldusväärseks noormeeste paiknemine tagaistmel. Ei ole eluliselt usutav, et juhikohalt taha hüpanud M. F. oleks saanud istekoha sisse võtta tagaistmel teiste vahel samas kui M.H paiknes temast eespool tagaistujate jalgade peal. Piisavat aega ja ka ruumi asukohtade vahetamiseks auto tagaistmel kohtu arvates M. F. ja M.H-le ei jäänud, sest politseiametnikel kulus auto juurde jõudmiseks vaid mõni hetk. Ka oli sõiduauto Audi kogu aeg tunnistajate T. E. ja A. S. vaateväljas ning võimalikku kohtade vahetust tagaistmel olevate isikute vahel oleks tunnistajad näinud. M. F. ütluste usaldusväärsuses (et tema juhtis autot) äratab kahtlust ka M. F. enda käitumine sündmuskohal. M. F. väitel oli tema kaine autojuht. Eeldades M. F. väite õigsust olnuks eluliselt usutavam, et olukorras, kus politsei pidas sõidukijuhiks alkoholijoobes M.H , avaldanuks M. F. juba sündmuskohal, et tema juhtis sõidukit. M. F. väide, et ta jättis selle segadusest tegemata, ei ole eriti veenev. Asjaolus, et M. F. oli 10.10.2015 õhtul täiesti kaine, äratavad siiski kahtlust tunnistajate A. S. ja T. E. ütlused. Viimased on kinnitanud, et M. F. oli alkoholijoobes, tema suust tuli alkoholi lõhna ning tema kõndimine oli taaruv. Kohtule tõendina esitatud foto C. M. Facebooki leheküljelt ei tõenda kohtu hinnangul seda, kes juhtis sõidukit süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Foto on C. M. Facebooki lehele üles laetud 10.01.2015 kell 22.

1. Tunnistajad M. F. , C. M. ja G. K. on kinnitanud, et pilt on tehtud samal õhtul Põlgaste tankla juures seisvas autos. Fotolt on selgesti äratuntavad eespool olevad M. F. ja C. M. . Taamal on veel kaks isikut. Kohtu hinnangul ei saa fotost järeldada, et M. F. oli isikuks, kes juhtis sõidukit süüdistuses märgitud ajal ja kohal. Pilt on tehtud umbes 15 minutit enne süüdistuses märgitud aega, mis tähendab, et noormehed viibisid Põlgaste tankla juures veel mõnda aega. Kohtu hinnangul oli noormeestel pärast pildi tegemist võimalus autos kohti vahetada. Kohtule on tõendina esitatud veel üks foto C. M. Facebooki leheküljelt (tl 44) väidetavalt patrullsõiduki tulede kohta. Fotol paistavad tõesti pimeduses mingi sõiduki tuled. Ent millise sõidukiga on tegemist ja kus foto on tehtud, selle kohta antud tõend mingit teavet ei anna. Tunnistajate A. S. ja T. E. ütluste kohaselt oli M.H alkoholijoobes. Ka süüdistatav ise pole eitanud alkoholi tarvitamist 10.01.
2. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 19) nähtub, et 10.01.2015 kell 22.35 on indikaatorvahendiga M.H tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,30 mg/l. Ka on indikaatorvahendi protokollis märgitud M.H välised alkoholijoobe tunnused. Muu hulgas on indikaatorvahendi protokollis märgitud, et M.H koordinatsioon on väga häiritud, tema kõne aeglane, aja- isiku ja kohataju puudub. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl 23) nähtub, et M.H on keeldunud tõenduslikku alkomeetrisse puhumast ning on soovinud anda verd. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast koos lisaga (tl 25-26) nähtub, et Lõuna Prefektuuri Põlva politseijaoskond on saatnud M.H 11.01.2015 vereanalüüsiks AS-i Põlva Haigla, et tuvastada etanoolisisaldus tema veres. Vereproov võeti M.H-lt 11.01.2015 kell 00.
3. Proovi identifitseerimise markeeringu koodina on saatekirjas märgitud 030159/V
4. Kohtu hinnangul indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri tõendavad, et M.H joobe tuvastamine on toimunud korrakaitseseaduse §-des 37-40 sätestatud korras. Ekspertiisiaktis nr 4-I (tl 27-28) ekspert Anne Moori poolt 23.01.2015 antud eksperdiarvamuse kohaselt 11.01.2015 kella 00.10 ajal M.H-lt võetud veres oli etanooli 2,35 +/- 0,07 mg/g. Eksperdiuuringute kirjeldavas osas on märgitud, et proov toodi turvakotis nr
5. Turvakott oli 10

(13)korralikult suletud. Vereproov oli nõuetekohases katsutis. Katsutil oli turvakleeps V2065. Kohus leiab, et joobeseisundi tuvastamise saatekirjas toodu koos eksperdiarvamusega tõendab usaldusväärselt, et Põlva haiglas M.H-lt 11.01.2015 kell 00.10 võetud veres oli etanooli 2,35 +/- 0,07 mg/g, s.o vähemalt 2,28 mg/g. Kuna M.H oli enne vereproovi andmist juhtinud mootorsõidukit, saab teha järelduse, et juba sõiduki juhtimise ajal oli tema veres etanooli vähemalt 2,28 mg/g. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ega esile toodud asjaolu, et M.H oleks tarvitanud alkoholi pärast mootorsõiduki juhtimist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et alkoholi oli tarvitanud süüdistatav juba enne mootorsõiduki juhtima asumist ning temal alkoholijoobe olemasolu tuvastamisel võib lähtuda pärast mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamist kindlakstehtud vere alkoholisisaldusest, s.o 2,35 +/- 0,07 mg/g. Seega juhtis M.H mootorsõidukit joobeseisundis liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 mõttes, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. M.H veres olnud alkoholisisaldus on suur - vähemalt 2,28 mg/g kohta. Seega ei saanud ka tarbitud alkoholikogus olla eriti väike. Tunnistaja T. E. ütluste kohaselt oli M.H umbjoobes, tema jutt oli väga segane. Indikaatorvahendi kasutamise protokollis on muuhulgas märgitud, et M.H koordinatsioon on väga häiritud, tema kõne aeglane, aja- isiku ja kohataju puudub. Seega oli alkoholijoobes olek ka väliselt märgatav. Kuigi M.H eitab süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõiduki juhtimist, on ta siiski kinnitanud, et oli süüdistuses märgitud ajal alkoholijoobes. M.H kohtuistungil antud ütluste kohaselt sellise joobeastmega ei olekski ta suutnud autot juhtida. Erinevalt süüdistatava enda väidetust loeb kohus siiski tõendatuks, et M.H juhtis sõidukit. Arvestades suurt joobeastet sai M.H kohtu arvates ka ise aru, et oli mootorsõidukit juhtima asudes on ta lubamatus joobeseisundis. Kohtu arvates on M.H süüteo toime pannud otsese tahtlusega. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et M.H juhtis 10.01.2015 kella 22.30 paiku Põlva maakonnas Kanepi vallas Põlgaste-Roosi tee 1-l kilomeetril mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxxxxx seisundis, kui alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,28 mg/g . Seega juhtis M.H mootorsõidukit alkoholijoobes. M.H süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib M.H toimepandu KarS § 424 järgi. Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel kohus arvestab M.H süüd, mida kohus loeb suureks. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on üks ohtlikumaid ja raskemaid liiklusseaduse rikkumisi, millega pannakse ohtu mitte ainult süüdlase enda, vaid ka kaasliiklejate elu ja tervis. Käesoleval juhul on M.H juhitavas sõidukis peale tema enda viibinud veel viis noort inimest. M.H süü suurust suurendavad asjaolud, et alkoholisisaldus M.H veres on olnud väga suur ning ta rikkus ka muid liiklusseaduse nõudeid (sõidukis oli rohkem sõitjaid kui istekohti, sõiduk liikus pimedal ajal tuledeta). Ka on tegemist isikuga, kes on varem analoogilise kuriteo toime pannud. Karistusregistri teatis ja kohtuotsuse väljatrükk (tl 32-37) tõendavad, et M.H on Tartu Maakohtu 11.04.2011 otsusega karistatud KarS § 424 järgi 4-kuulise vangistusega (millest eelvangistuses ära kantud 2 päeva) KarS § 73 sätete alusel tingimisi 3-aastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse 11

(13)äravõtmisega 6 kuuks. 10.01.2015 oli M.H karistatus kustumata. M.H süüd vähendab asjaolu, et tema toimepandul ei olnud siiski raskeid tagajärgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatisest nähtuvalt omab M.H lisaks kehtivale kriminaalkaristusele joobes juhtimise eest ka kümmet väärteokaristust, sh mitmesuguste muude liiklusseaduste rikkumiste eest. Kuna M.H on ka varem joobes juhtimise eest karistatud, ei pea kohus põhjendatuks temale kergemaliigilise karistuse so rahalise karistuse mõistmist. Seda eriti asjaolu valguses, et karistusregistri teatisest nähtub ja ka süüdistatava enda kinnitusel on süüdistataval tasumata rida varem temale väärteomenetluse korras määratud rahatrahve. M.H tuleb karistada vangistusega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi keskmine määr, mis käesoleval juhul on 1 aasta 6 kuud. Arvestades süü suurust ja karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist võib M.H-le mõistetav karistus olla kohtu arvates sanktsiooni keskmises määras. Kuna varasemalt on M.H kriminaalkorras karistatud siiski vaid ühel korral ja katseajal ta uusi kuritegusid toime ei pannud, võib M.H vangistuse jätta osaliselt täitmisele pööramata. Kuna uue kuriteo toimepanemine osutab siiski asjaolule, et eelmisest täielikult tingimisi käitumiskontrolli kohaldamata mõistetud vangistusest ei ole M.H vajalikke järeldusi teinud, peab kohus vajalikuks vangistusest osa pöörata koheselt täitmisele ja allutada süüdistatava katseajaks käitumiskontrollile. Korduv joobes juhtimine osutab asjaolule, et M.H puhul tuleb alkoholitarvitamist pidada ohuteguriks, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Uute kuritegude vältimiseks on otstarbekas panna süüdistatavale katseajaks lisakohustus alkoholi mitte tarbida. Arvestades asjaolu, et M.H ei ole õiguskuulekas juht (omab karistatust joobes juhtimise eest ja ka mitmesuguste muude liiklusseaduste rikkumiste eest) peab kohus põhjendatuks panna süüdistatavale lisakohustuse osaleda mõnes sotsiaalprogrammis. Väljatrükk liiklusregistrist (tl 30) tõendab, et M.H omas kuriteo toimepanemise ajal ja omab ka käesoleval ajal B kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kuna K. Viljar ei ole õiguskuulekas liikleja (omab karistatust joobes juhtimise eest ja ka mitmesuguste muude liiklusseaduste rikkumiste eest) on põhjendatud M.H suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Arvestades M.H süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist võib ka lisakaristus olla KarS § 50 lg 1 p 1 sanktsiooni keskmises määras. Otsuse põhjendused menetluskulude osas

(13)seadustiku § 176 lõike 1 punktis 1 nimetatud summad. Tunnistaja A. S. on kohtumenetlusest osavõtmisega seotud kulude katteks on makstud 5,16 eurot (tl 44).