4-15-5506/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-15-5506 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi G.Z kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
3. juuni 2015 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,15,004909 Kohtuvälise menetleja otsuse Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistusena rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses summas 160 eurot sisu Kaebuse esitanud isik G.Z isikukood XXX elukoht: XXXX Kaebuse esitaja taotlus tühistada Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 18.06.2015 otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus Kohtuväline menetleja Lõuna prefektuur, esindaja Kert Kotkas Kohtuistung 20.11.2015 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 1 kohus otsustas: Jätta G.Z kaebus rahuldamata ning Politsei -ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 18.06.2015 otsus väärteoasjas nr 2780,15,004909 muutmata. Kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistus jõustub käesoleva kohtuotsuse jõustumisel. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta kassatsiooniõigust jõustub kohtuotsus
4. detsembril
5. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses kajastatud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pank - EE89 1010 2200 3479 6011 Swedbank – EE 93 2200 2210 2377 8606 Danske Bank – EE 40 3300 3334 1611 0002 Nordea – EE 701 7000 1700 1577 198 Trahvi tasumisel tuleb märkida maksekorralduse „ viitenumbri“ otsuse number
6. lahtrisse kohtuvälise menetleja Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD 18.06.2015 koostas Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna liikluspolitseinik T.V.kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt G.Z juhtis 18.06.2015 kell 22.15 Tartus Ihaste teel Kalda tee ja Luha tänavate vahel Luha tänava suunas liikudes mootorsõidukit Porsche Cayanne reg nr XXX asulasisesel teel kiirusega 79 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 26 km/h. Sõidukiirus mõõdeti kiirusemõõtjaga Stalker DSR 2XDP
7. Otsuse kohaselt on G.Z rikkunud liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja tema poolt toimepandud tegu on kvalifitseeritav väärteona LS § 227 lg 2 järgi. Kiirmenetluse otsusega karistati G.Z LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 40 trahviühiku suuruse rahatrahviga, so summas 160 eurot. G.Z esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale ja taotleb otsuse täies ulatuses tühistamist põhjusel, et ta pole toime pannud väärteoprotokollis kajastatud väärtegu ja samuti on väärteo asjaolude vormistamine olnud kohtuvälise menetleja poolt vigane. Väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et G.Z juhtis 18.06.2015 kell 22.15 Tartus Ihaste teel Kalda tee ja Luha tänavate vahel Luha tänava suunas liikudes mootorsõidukit Porsche Cayanne reg nr XXX. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 km/h. G.Z on kaebuses märkinud, et kiirusemõõturi näitu ei ole võimalik seostada tema autoga. Samuti on kaebaja kaebuses avaldanud, et tegemist oli pimeda ajaga, mitte kajastatud kiirusemõõturi kasutamise protokollis. G.Z on seisukohal, et tem a väärteokorras karistamine LS § 227 lg 2 järgi ei ole põhjendatud ning eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohus peab käesolevas väärteoasjas tõendeid uurides lahendama seega küsimuse, kas kogutud tõendid kinnitavad kohtuvälise menetleja poolt kiirmenetluse otsuses kajastatud rikkumist või mitte ning, kas kohtuvälise menetleja esindaja on kohtueelses menetluses vormistanud kiirmenetluse otsuse ja kiirusemõõturi kasutamise protokolli nõuetekohaselt. 2 Tunnistaja T.S. sõnul täitis ta 18.06.2015 Tartu linnas tööülesandeid koos T.V.. Liikudes Kalda teel jäi tunnistaja sõnul silma Porsche linnamaastur seoses kiirendamisega. Maastur teostas parempöörde Ihaste tee suunas, kus tunnistaja sõnul kiirendas sõiduk uuesti silmnähtavalt. Patrullauto pööras sõidukile järele ja Ihaste teel jäädi korraks seisma, et fikseerida ees sõitva Porsche sõidukiirus. Sõidukiiruse fikseeris tunnistaja Stalker tüüpi kiirusemõõtjaga, täpsemalt Stalker DSR mõõtjaga, mis on patrullautole paigaldatud statsionaarselt ja sõiduki ees- ning tagaaknal on kiiruse mõõtmise antennid. Kiirus fikseeritakse juhtmevaba puldi abil, mis asub autos keskkonsoolis ja vajadusel saab kiiruse kiiresti fikseerida. Parandus kiirusemõõturi kasutamise protokolli pöördel tehti koha peal enne kui menetlusalune isik allkirjastas protokolli. Sõiduk liikus üksi, mis tähendab seda, et Ihaste teelõigul kuni politseiautoni oli Porsche ainuke sõiduk. Politseiauto ja mõõdetava sõiduki vahel ei olnud ühtegi sõidukit. Hilisel ajal ei ole Ihaste teel liiklus tihe. Me märkasime, et isik kiirendab ja seda oli ka tabloolt näha, et kiirus äkki kasvas ja seda Ihaste poole liikudes. Ristike kastis, et helisignaal ühtlaselt kõrgenes tähendab seda, et kiirusemõõteseade töötab Doppleri efekti põhimõttel, et kui kiirus kasvab ja sõiduki kiirust suurendab, siis heli kõrgeneb. Kiirusemõõturi tulemiks oleme märkinud 79 km/h ja kui sellest laiendmääramatus +- 3 km/h maha võtta, siis on lõppnäiduks 76 km/h. Kui läksime juhi juurde, siis kutsusime juhi politseiautosse ja näitasime ka temale autos mõõturi tulemit. Kui kasti on kirjutatud „jah“, siis see näitab, et isik on saanud kiiruse näiduga tutvuda. Videod sündmusest ei ole. Kui kõik kastid olid täidetud, siis tutvustasime protokolli ka isikule. Vaidlusi koha peal autos rikkumise osas ei olnud. Tunnistaja avaldas, et Porsche juht, kelleks oli G.Z, tunnistas kinnipidamisel rikkumist ja talle koostati just seetõttu kiirmenetluse otsus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas 3-1-1-111-13 korranud varasemat kohtu seisukota, et väärteoasja menetlenud isik võib olla tõendite koguja ja nende hindaja, kuid mitte enda edaspidiseks tegevuseks tõendi allikas (vt nt RKKKo 3-1-1-82-10, p 8). Samas on siiski aktsepteeritav kohtuvälise menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (vt nt RKKKo 3-1-1-29-05, p 7 ja 3-1-1-47-08, p 10). Kohus asus seisukohale, et käesolevas kohtumenetluses on vastuolude kõrvaldamiseks vajalik tunnistajana üle kuulata ka väärteo protokolli koostanud ametnik T.V.. Tunnistaja ütluste kohaselt teostas ta paarimees T.S. liiklusjärelevalvet Tartu linnas Kalda teel. Liiguti Sõpruse ringi poolt Annelinna suunas. Märkasime, et meie ees sõidab Porsche maastur, mille juht liikus agressiivselt. Porsche juht liikus Kalda teelt Ihaste tee suunas, järgnesime talle, jäime autoga seisma ja paarimees fikseeris tagantjärele paigalt mõõtmise režiimis kiiruse. Meie ja rikkuja auto vahel ei olnud ühtegi sõidukit. Oli õhtu, kuid valgustingimustelt valge aeg. Sõitsime kiirust ületanud Porschele järele, andsime peatumismärguande, juht reageeris, kontrollimisel selgus, et autot juhtis G.Z . Näitasime juhile kiirusemõõtja tablool oleva kiiruse näitu, juht tunnistas rikkumist ja ütles, et kuna tegemist on sõbra võimsa autoga ning võis kiiruse ületamine toimuda. Koostasime isikule koha peal kiirmenetluse otsuse. G.Z avaldas kohtus, et ta võis kiirust ületada, aga ta ei tea, kas oli täpselt niipalju kui politsei fikseeris või mitte. Menetlusalune isik avaldas samuti, et tema arvamuse kohaselt ei olnud tegemist valge ajaga, vaid tänavavalgustus põles, mistõttu oleks pidanud ka kiirusemõõturi kasutamise protokollis olema märge seal, kus on kirjas „tehisvalgustatud“. G.Z avaldas ka seda, et kuna vahemaa tema poolt juhitava sõiduki ja politseiauto vahel oli väike, siis ei saanud politseiametnikud seisvast autost kiirust mõõta, sest nad ei oleks talle järele jõudnud. G.Z asus kohtus seisukohale, et sündmuskohal ta küll nõustus kiiruse näiduga, mis fikseeriti protokollis, kuid ta leiab, et protokolli täitmisel on tehtud vigu osas, mis puudutab valge aja määratlemist ja kiiruse mõõtmist seistes, mistõttu pole põhjendatud tema väärteokorras karistamine. 3 Kohus uuris põhjalikult kiirusemõõturi kasutamise protokolli ja küsitles üksikasjalikult tunnistaja T.S. protokolli kantud asjaolude kohta. Kohus tuvastas ka selle, et tegemist oli nõuetekohaselt taadeldud mõõturiga. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas on vastuolu ühelt poolt tunnistajate T.S. ja T.V. ütluste ja teiselt poolt menetlusaluse isiku G.Z ütluste vahel. Samas on G.Z väide oletuslik osas, mis puudutab asjaolu, et kas politseiametnik sai tema poolt juhitava Porsche kiirust mõõta politseiauto seistes või mitte. Kohus on seisukohal, et T.S. ja T.V.ütlused on omavahel kooskõlas nii kiiruse mõõtmist puudutavas kui ka muus osas. Tunnistajate ütlused on üksikasjalised ja riimuvad nii omavahel kui ka kiirusemõõturi kasutamise protokollis kajastatuga. Kohtu arvamuse kohaselt on tunnistajate ütlused usaldusväärsed ja usutavad. G.Z ütlused kiiruse mõõtmise asjaolude kohta (väide, et politseil polnud võimalust peatuda kiiruse mõõtmiseks) on aga oletuslikud ja paljasõnalised. Samuti on G.Z nii sündmuskohal kui ka kohtus avaldanud, et ta võis tõepoolest kiirust ületada, kuid ta leiab, et kiirusemõõturi kasutamise protokollis pole kõik asjaolud kajastatud õigesti, mistõttu seda dokumenti tõendina tema süüdimõistmisel kasutada ei saa. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kohus on veendumusel, et tunnistajad on usutavalt ja üksikasjalikult selgitanud, kuidas toimus kiiruse mõõtmine ja see on kohtu arvamuse kohaselt toimunud igati nõuetekohaselt olukorras, kus politseiauto hetkeks seisis. Mis puudutab asjaolu, kas tegemist oli valge ajaga või tulnuks protokolli märkida, et tegemist oli tehisvalgusega, siis selles osas leiab kohus, et üldteada on asjaolu, et jaanipäeva eelsel ajal kell 22.15 on veel valge ja ka olukorras, kus linnas võib olla välisvalgustus sisse lülitatud. Kohus on seisukohal, et tegemist on hinnangulise kriteeriumiga. Kiirusemõõturi kasutamise protokolli täitmise õigsuse hindamise seisukohalt ei saa menetlejale teha etteheiteid, et ta on määratlenud valgustingimustest tulenevalt olukorra „valgeajana“. Oluline on aga siinjuures see, et valgustingimused olid piisavalt head, et teostada kiiruse mõõtmist ja valgust oli piisavalt, et näha, millise sõiduki kiirust mõõdeti. Seega on kohus seiskohal, et protokoll on koostatud vastavalt faktilistele asjaoludele ja kohtu arvamuse kohaselt on protokoll täidetud õigesti ning selle saab aluseks võtta isiku süüküsimuse lahendamisel. Eespool kajastatut arvesse võttes on kohus veendumusel, et G.Z 18.06.2015 kell 22.15 Tartus Ihaste teel Kalda tee ja Luha tänavate vahel liikudes Luha tänava suunas mootorsõidukit Porsche Cayanne reg nr XXX asulasisesel teel kiirusega 79 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 26 km/h ja selle teoga rikkus G.Z LS 15 lg 1 p 2 sätestatud korda. Tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS 227 lg 2 järgi. G.Z on eespool kirjeldatud rikkumise eest karistatud 40 trahviühiku suuruse rahatrahviga summas 160 eurot. LS 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest võib kohtuväline menetleja ja kohus karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et arvesse võttes kiiruse ületamise määra (26 km/h) ja asjaolu, et tegemist oli pigem hetkelise kiirendamisega kui pideva üle lubatud kiiruse sõitmisega, siis on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus igati proportsionaalne isiku süü suurusega. Kohus leiab, et G.Z kaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer kohtunik 4