Obsah (5)

§ 76§ 75§ 263§ 68§ 65

1 Kriminaalasi nr 1-13-8065 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-8065 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Alexey Barulinile katseaeg kuni 28.07.2020 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Alexey Barulinit katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2 Kohustada Alexey Barulinit katseajal järgima

§ 75

lg 2 p-des 2,7 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Määrata Alexey Barulin kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Alexey Barulin karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Alexey Barulini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 18.12.2013 otsusega nr 1-13-8065 tunnistati Alexey Barulin süüdi

§ 263

p 1,4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, s.o 09.06.2012-11.06.2012, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust Harju Maakohtu 20.12.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 aasta 11 kuu ja 27 päeva võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks liitkaristusena 5 aastat 11 kuud ja 24 päeva vangistust. Harju Maakohtu 30.09.2014 määrusega nr 1-13-8065 täpsustati Harju Maakohtu 18.12.2013 kohtuotsust nr 1-13-8065 ja Harju Maakohtu 01.09.2014 kohtumäärust nr 1-13-8065 Alexey Barulini poolt ärakandmisele kuuluva karistusaja pikkuse osas ning määrati, et Alexey Barulinil tuleb ära kanda 5 aastat 11 kuud 9 päeva vangistust alates 19.08.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, vanglas viibib ta esimest korda. Isiku poolt toime pandud kuriteod on oma olemuselt erinevad, varasemalt on teda karistatud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest ja prostitutsioonile kaasaaitamise eest. Käesoleva kuriteo sooritas isik katseajal. Praegune süüdimõistmine on grupis avaliku korra raske rikkumise eest, mille sooritamisel kasutas isik vägivalda. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks oli alkoholi tarvitamine ning puudulik probleemilahenduse oskus. Vangistuse jooksul on kinnipeetav töötanud Viru Vangla majandustöödel sektori koristajana ning alates 10.06.2019 töötab ta vanglatööstuses komplekteerimise tsehhis. Kinnipeetaval on toimunud vestlused psühholoogiga probleemide kaardistamise osas, samuti on toimunud vestlused kriminaalhooldusametnikuga alkoholi tarvitamisest ja kinnipeetava käitumisest, kuriteost ning selle põhjustest. Riigikeele õpet ega sotsiaalprogramme kinnipeetavale vangistuse jooksul ei ole määratud, kuna tegemist on väljasaadetava isikuga. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 3 Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 aastat 3 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 7 kuud vangistust. Rahvastikuregistri andmetel ei oma Alexey Barulin kehtivat sissekirjutust. Isik oli sisse kirjutatud aadressile xxxx kuni 31.07.
2. Vabanemisjärgseks elukohaks on korter aadressil xxxx. Eelmine kuritegu on sooritatud koos abikaasaga. 30.09.2019 teostatud elukoha kontrolli käigus selgus, et elamispind on kahest korterist (kokku 5 tuba) kokku ehitatud. Kinnistusraamatu andmetel kuulub pool korterit kinnipeetavale, teine pool abikaasale. Korter on elamiskõlblik ning seal elavad L B ning kinnipeetava lapsed J B ja A B, kes on kõik andnud oma nõusolekud, et kinnipeetav võib antud aadressile vabanemisjärgselt elama asuda. 04.07.2017 edastati Justiitsministeeriumi poolt Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) ettepanek isiku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks. PPA 01.08.2017 otsusega nr 15.3-3.4/2017/5478-1 tühistati isiku elamisluba, tehti Eestist lahkumise ettekirjutus ja kohaldati sissesõidukeeld viieks aastaks. Kinnipeetav esitas määruskaebuse ning vangla edastas Ringkonnakohtule 28.09.2017 KrMS § 426 lg 3 kohaldamise ettepaneku. Tartu Ringkonnakohtu 16.07.2019 määruse kohaselt tehakse otsus avalikult teatavaks 24.10.
3. Kinnipeetava sõnade kohaselt on ta sündinud Eestis, Tallinnas. Venemaa kodakondsuse sai, kuna tollel ajal oli raske Eesti passi saada, mistõttu oli valida, kas olla määratlemata kodakondsusega või Venemaa kodakondsusega. Isik valis Venemaa kodakondsuse ning tollest ajast ongi tal Venemaa pass. Muud seost tal Venemaaga ei ole. Isikul on keskeriharidus, mille ta omandas Tallinnas
4. või
5. aastal. Isik on töötanud üle 5 aasta elektrimontaaži töödel, olles vastava eriala omandanud kohe peale kaitseväge. Väidetavalt on ta töö käigus omandanud ka mööblitisleri oskused. Isikul on lisaks pikaajalised kogemused xxxx. Eesti keelt isik ei valda, kuid oli varasemalt huvitatud õppimisest. Hetkel ei ole isik motiveeritud eesti keelt õppima, kuna vanus on juba selline. Kuna isik on riigist väljasaadetav, siis riigikeele õpet vangistuses ei planeerita. Isik töötas enne kinnipidamist xxxx firmas Xxxx OÜ. Kinnipeetaval ei ole käesoleval ajal õigust Eesti Vabariigis töötamiseks. Enamasti on kinnipeetav töötanud ametlikult, kuid on olnud ka majanduslikult raskeid aegu ning isik on varalise kasu saamise eesmärgil toime pannud kuriteo (prostitutsioonile kaasaaitamine). Isiku enda sõnul on ta kaubaautode peal vahelduva eduga töötanud alates
6. aastast. Vangiregistri andmetel ei soovi kinnipeetav vabanemisjärgselt tööle asuda seoses pensionile jäämisega. Nii isiku abikaasa kui ka lapsed J B ja A B kinnitasid, et nad on valmis vajadusel kinnipeetavat vabanemisjärgselt materiaalselt toetama. Isik elas enne kinnipidamist koos abikaasa L B ja lastega (tütar J sündinud xxxx ja poeg A sündinud xxxx). Kinnipeetava sõnade kohaselt on ta lahutanud abikaasaga ning xxxx. aastal abiellusid nad vanglas uuesti. Isiku sõnul on ta alati abikaasaga koos elanud, isegi kui olid lahutatud. Kinnipeetavaga suheldakse telefoni teel ja kohtutakse pikaajalistel kokkusaamistel. Isikul on ka perest väljaspool poeg I (sündinud xxxx), keda algselt toetas ning maksis elatisraha. Hetkel ei ole temaga pidevat suhtlust. Päritoluperest oli ainsaks lähedaseks õde I V, kellega olid väidetavalt väga head suhted, kuid õde suri xxxx. aastal. Kinnipeetava ema on surnud ja isa elab xxxx. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on nii kriminaalse taustaga kui ka seaduskuulekaid tuttavaid. Isik võib omada kuritegelikke sidemeid, mis tema ohtlikkust suurendavad, kuna teda on varasemalt karistatud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Isik tarbis enda sõnul alkoholi harva ja enamasti agressiivne ei ole, samas aga on viimane kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Vabaduses ei soovi isik alkoholi tarvitada. Isikule ei ole sotsiaalprogrammi määratud, kuna tegemist on väljasaadetava isikuga. Probleemide lahendamise oskuse puudulikkusele viitavad isiku korduv kriminaalkorras karistatus ning käesolev kuritegu, kus ta ei osanud probleeme seaduslikul viisil lahendada. Käesolevalt 4 väidab isik, et on oma vigadest aru saanud ega soovi enam jätkata kuritegelikku eluviisi. Kinnipeetav viitab ka sellele, et tema vanusest tulenevalt ei ole otstarbekas viibida vangistuses surmani. Isik on eesmärgiks seadnud oma lähedaste ja pere toetamise. Perekonda peab ta väga oluliseks ning on tänulik, et lähedased jätkavad temaga suhtlemist ning toetavad teda. Isik püüab enda sõnul vältida suhtlemist kriminaalse taustaga tuttavatega. Käesoleval hetkel puudub informatsioon selle kohta, et isik kuuluks kuritegelikku ühendusse või suhtleks sinna kuuluvate inimestega. Käesolev kuritegu on toime pandud koos oma tuttavaga. Vanglas suhtub kinnipeetav ametnikesse viisakalt ja on koostöövalmis. Isik oma tegusid ei kahetse, vaid vastupidiselt leiab, et teised on süüdi. Kinnipeetav soovib loobuda kuritegelikust käitumisest. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 12% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 22%. Alexey Barulinil on Vene Föderatsiooni kodakondsus. Politsei- ja Piirivalveamet on teinud 01.08.2017 otsuse nr 5.3-3.4/2017/5478-1, millega tunnistati kehtetuks isiku elamisluba ning tehti otsus, mille alusel on isik Eesti Vabariigist väljasaadetav. Halduskohus tühistas nimetatud otsuse 03.05.2018, kuid PPA esitas apellatsiooni, mille kohus võttis 11.06.2018 menetlusse, mis tähendab, et isiku suhtes kohtumenetlus kestab. Arvestades eeltoodut toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega tingimusel, et kohaldatakse KrMS § 426 lg 3 sätteid. Juhul, kui kohus otsustab Alexey Barulini tingimisi enne tähtaega vabastada ning allutada käitumiskontrollile, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 28.07.
7. Katseajaks on otstarbekas määrata isikule

§ 75lg 2 p-des 2,7 sätestatud kohustused.

Alexey Barulin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tartu Ringkonnakohtu otsus oli, et talle väljastatakse ajutine elamisluba ja keelati ära tema väljasaatmine Eestist. See otsus ei ole vist jõustunud. Ta ei kavatse pensionile jääda. Ta oli xxxx ja sellepärast ta saab pensionile 5 aastat varem. Ta kavatseb tööle minna. Kui eelmine kord teda vabastati enne tähtaega, siis oli tal töökoht xxxx, kuhu ta saab ka nüüd tööle minna. Ta on unustanud selle äriühingu nime. Garantiikirja tal ei ole, sest talle ei antud istungiks ettevalmistusaega. Ta ei kavatse kriminaalse taustaga inimestega üldse suhelda. Ta tahab oma pere juurde tagasi. Tal läheb poeg praegu sõjaväkke ja ta tahaks teda väga sinna saata. Ta palub kohtul teda enne tähtaega vabastada. Ta püüab teha kõik endast oleneva, et võita kohtu usaldust. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Alexey Barulini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Alexey Barulini ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Alexey Barulini võib vangistusest tingimisi 5 enne tähtaega vabastada. Kinnipeetav kannab liitkaristust mh esimese astme kuriteo eest ning on käesolevaks ajaks talle mõistetud 5 aasta 11 kuu 9 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku, seega on täidetud tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on Alexey Barulinil 2 kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangistuse jooksul on ta olnud hõivatud majandustöödel koristajana ning käesolevalt töötab vanglatööstuses komplekteerimise tsehhis. Toimunud on vestlused psühholoogiga ja kriminaalhooldusametnikuga erinevatel isikut puudutavatel teemadel. Vestluste kokkuvõtetest nähtub, et isik tunnistab oma vigu, saab aru oma tegude tagajärgedest ning kahetseb toimepandut. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud jõupingutusi oma senise kuritegeliku käitumise muutmiseks, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on olemas elukoht korteris, kus elavad ka tema abikaasa ja lapsed, kes on andnud nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks nende juurde. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Nii isiku abikaasa kui ka lapsed on kinnitanud, et nad on valmis vajadusel kinnipeetavat vabanemisjärgselt materiaalselt toetama. Kinnipeetav on ka ise väljendanud soovi vabanemisjärgselt tööle asuda. Kuigi viimane kuritegu on toime pandud katseajal, leiab kohus, et Alexey Barulinile tuleks anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja, mis on enam kui 5 aastat 3 kuud, jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Alexey Barulini vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Viru Vangla on toetanud kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega tingimusel, et kohaldatakse KrMS § 426 lg 3 sätteid. Kohus aga märgib, et KrMS § 426 lg 3 sätete kohaldamine ei ole käesolevalt põhjendatud, kuna kohtumenetlus isiku väljasaatmise küsimuses veel kestab. Tartu Ringkonnakohtu 24.10.2019 kohtuotsuse nr 3-17-1848 kohaselt tühistati Politsei- ja Piirivalveameti 01.08.2017 otsus nr 15.3-3.4/2017/5478-1 ja 28.08.2017 vaideotsus nr 15.3-3.6/2017/5935-2 lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas. PPA on esitanud 25.11.2019 Riigikohtule kassatsioonkaebuse.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Alexey Barulinile katseaja ja käitumiskontrolli kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 28.07.2020 ning paneb talle katseajaks

§ 75lg 2 p-des 2,7 sätestatud kohustused.

Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76, 75; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik