Obsah (7)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2020 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-19-3959 (940018001032) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi se

) § 10 lg-t 2, mille järgi on keelatud püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, -alal või püügivõimalust eirates

§ 49

lõigete 1 ja 2 alusel 17.10.2018 vastu võetud maaeluministri käskkiri nr 143,,

aasta kohapüügi peatamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel” peatas koha püügi Peipsi järvel alates 18.10.2018 kuni 31.12.
2 Eemaldades mootoriga varustatud kalalaevalt xxx GPS jälgimisseadme ja kasutades kalapüügil saagi sadamasse toomiseks kalalaeva, millel puudus jälgimissüsteem, rikkusid U.G ja E.R Artselon OÜ juhatuse liikmetena

§ 70

Ig 1, mule järgi mootoriga varustatud kalalaev Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peab olema varustatud GPSseadmetega (globaalse positsioneerimissüsteemi seadmed), mille kaudu teabe saatmiseks kasutatakse GPRS-süsteemi (General Packet Radio Service System).

§ 69

lõike 3 ja § 70 lõike 2 alusel 27.08.2015 vastu võetud Keskkonnaministri määruse nr 51 ,,Satelliit- ja GPSjälgimissüsteemi kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord ning nõuded jälgimisseadme ja selle kasutamise kohta” § 2 lg 3 järgi ei tohi jälgimisseadet kalalaeva pardalt eemaldada ning jälgimisseadme elektritoite toimimine ja andmete edastamine tuleb tagada kogu kalalaeva vees viibimise ajal. Jättes tegemata kutseliselt kalapüügilt naasmise teate, rikkusid U.G ka E.R

§ 61

lõike 9 alusel vastu võetud määrust nr 155 ,,Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” § 20 lg 1 p 1-4, mule järgi kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuva kalapüü gi kohta esitatakse Keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist järgrnised andmed: 1) selle kalapüügiloa number, mille alusel püük toimus, ja andmeid edastava kaluri nimi; 2) sadamasse või randa saabumise aeg ja täpne koht; 3) puutud kala hinnanguline kogus kilogrammides liikide kaupa; 4) laeva pardanumber, kui püügil kasutatakse laeva. Eirates keskkonnakaitseinspektorite korraldust seisma jäämiseks ning tõstes kalakasti kohaga tagasi kalalaeva xxx pardale ning lahkudes sadamast, takistasid U.G ja E.R Artselon OÜ juhatuse liikmetena Keskkonnainspektsioonil kalalaeva kontrollimist, so riikliku järelevalve teostamist. Selle teoga rikkusid E.R ja U.G Artselon OÜ juhatuse liikmetena karistusseadustiku § 279 lg 1, mis näeb ette vastutuse riikliku järelevalve takistamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist. U.G ja E.R püüdsid keeluajal koha ja takistasid riikliku järelevalve teostamist otsese tahtlusega. Artselon OÜ juhatuse liikmed on E.R ja U.G, kelledel on õigus teha iseseisvaid otsuseid ja suunata Artselon OÜ, kui juriidilise isiku tahet. Artselon OÜ puhul määrab tahtluse E.R-i ja U.G tahtlus. U.G ja E.R eemaldasid kalalaevalt xxx GPS jälgimisseadme ja kasutasid ilma jälgimisseadmeta kalalaeva keeluajal püütud kala sadamasse toomiseks ning saabusid sadamasse ilma eelteadet esitamata kavatsetult. Vastavalt kalapüügiseaduse § 71 lg 1 p 1 kutselisel kalapüügil, s õltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 42 lõike 1 punkt a kohaselt on tõsiseks rikkumiseks tegevus, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 3 lõike 1 punkt b järgi peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates jätnud täitmata oma kohustuse registreerida ja kanda ette püüki või püügiga seotud andmeid, sealhulgas laevaseiresüsteemide kaudu edastavaid andmeid. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 3 lõike 1 punkt d järgi peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev 3 on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates püüdnud otseselt kalavarusid, mille püük on keelatud. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 3 lõike 1 punkt h järgi peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates takistanud ametnikku täitmast oma ametiülesandeid kaitse- ja majandamismeetmete täitmise inspekteerimisel. Tulenevalt eeltoodust, püüdes keelatud ajal koha koha (Sander lucioperca), kasutades kalalaeva xxx, millelt eelnevalt oli eemaldatud GPS jälgimissüsteem ja seda kalalaeva kalapüügil kasutades, jättes esitamata kutselise kalapüügi kohta püügilt naasmise teate ning takistanud ametnikke täitmast oma tööülesandeid, panid U.G ja E.R nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 3 lõike 1 punktide b, d ja h kohaselt toime tõsised rikkumised. 28.06.2019 tegi Keskkonnainspektsiooni nimel keskkonakaitse vaneminspektor Steven Veelak väärteoasjas nr 940018001032 otsuse, milles pidas tõendatuks E.R-i poolt Kalapüügiseaduse (

) §-de 77 lg 2, 76 lg 1, 85 lg 1 ja KarS § 279 lg 1 järgi väärteo toimepanemist ja määras isikule karistusena

§ 85

lg 1 järgi rahatrahvi 250 trahviühikut, s.o 1000 eurot, U.G poolt

§-de 77 lg 2, 76 lg 1, 85 lg 1 ja KarS § 279 lg 1 järgi väärteo toimepanemist ja määras isikule karistusena

§ 85

lg 1 järgi rahatrahvi 250 trahviühikut, s.o 1000 eurot, Artselon OÜ poolt

§-de 76 lg 2, 85 lg 2 ja KarS § 279 lg 2 järgi väärteo toimepanemist ja määras isikule karistusena

§ 85lg 2 järgi rahatrahvi 20 000 eurot.

16.07.2019 esitas E.R-i, U.G ja Artselon OÜ kaitsja Allan Valk kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale. KAEBUSE SISU Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt teha uus otsus, millega mõista kergem karistus. Kaevatavast otsusest võib aru saada, et kuna E.R ning U.G on Artselon OÜ-gu juhatuse liikmed, vastutab ka Artselon OÜ nende poolt väidetavalt toime pandud tegude eest. Otsuses küll märgitakse (viitega karistusseadustiku §-il 14 lg 1), et juriidiline isik vastutab teatud juhtudel tema organi liikme poolt toime pandud tegude eest (kui need on ettevõtte huvides toime pandud), kuid milline pidi antud juhul olema Artselon OÜ gu huvi, otsuses välja ei tooda. Lakooniliselt märgitakse vaid, et väidetavad teod on toime pandud ettevõtte igapäevase äritegevuse raames, olgugi, et E.R-i ja U.G tööandjaks on xxx, kus nad mõlemad kaluritena töötavad ning kelle jaoks kala püüavad. Kui kalapüügiloa omanikuks ongi Artselon OÜ, ei tee see asjaolu seda ettevõtet veel selle loa alusel kalapüüki teostanud teise ettevõtte kalurite väidetavate tegevuste eest vastutavaks, kuna isegi juhul, kui füüsilised isikud oleksidki väärteoprotokollis märgitud tegudes süüdi, oleks tegemist rikkumisega, mille nad panid toime kutseliste kaluritena enda ja/või teise ettevõtte huvides (kusjuures juhatuse liikmetena nad Artselon OÜ-s tasu ei saa). Tegelikkuses ei saagi juhatuse liikmele omistada vastutust, mis ei ole omane juhatuse liikmena tegutsemisele s.t., et kala püüdmine ei nõua kalurilt ilmtingimata juhatuse liikme staatust. Ka Riigikohus on lahendis 3-1-1-9-05 p. 9 leidnud, et “…nõudes, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides, väljendub juriidilise isiku ja teo vaheline side. See tuleneb asjaolust, et juriidilise isikuga ei ole seotud juriidilise isiku juhtivtöötajate või organi liikmete kogu tegevus, vaid ainult osa sellest. On ilmne, et teod, mis on toime pandud juhtivtöötaja või organi liikme(-te) 4 enda huvides, ei ole omistatavad juriidilisele isikule. Samas võivad juriidilise isiku huvid olla kahtlemata laiemad kui üksnes varalise kasu saamine ning puudutada ka valdkondi, mis jäävad tema põhitegevusest (äriregistrisse kantud tegevusaladest) väljapoole. Järelikult tuleb küsimus, kas tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides, lahendada igal konkreetsel juhul lähtuvalt väärteoasjas tuvastatud faktilistest asjaoludest. Ehk siis peab üheselt nähtuma milline huvi oli juriidilisel isikul konkreetselt süüks pandava teo (rikkumise) toimepanemises. Eeltoodut arvestades, tuleks Artselon OÜ osas väärteomenetlus igal juhul lõpetada. Kaebajad otsuses märgitud väärtegusid toime pannud pole. Kaebajate poolt väidetavalt toimepandud rikkumised ei ole tõendatud ja toimikus olevate materjalide pinnalt ei ole võimalik otsuses toodud järeldusi teha. Alustuseks peab nentima, et otsuses märgitud kala pole kaebajate valdusest avastatud, pole ka tuvastatud, et nad kala mingil ajahetkel püüdnud ja/või sellest mingil põhjusel vabanenud oleksid. Seega väide, et kalalaevas oli kaks kasti kala ja veel kohaga, on täiesti alusetu ning tõendamata. Otsusest tulenevalt jääb ebaselgeks seegi, kes füüsilistest isikutest konkreetselt mingi teo siis väidetavalt toime pannud on. Leiame, et selliste umbmääraste väidete/eelduste alusel, nagu seda kaevatavas otsuses tehakse (et kala püüti hommikul, kes täpselt püüdis või mida tegi on konkretiseerimata; pole aru saada, kes eemaldas jälgimisseadme) pole võimalik isikuid karistada. Tegelikult vastab tõele vaid see asjaolu, et E.R ja U.G koos S A ja D Eiga 14.11.2018 järvel käisid (kahe kalalaevaga) ning see asjaolu, et vahepeal käidi ühe laevaga kaldal, kuna oli vaja S Artjušenkov kaldale tuua. S A võetigi algsel järvele kaasa põhjusel, et ta aitab neid kalapüügil ning et mingil ajahetkel tuuakse ta kaldale, sest tal oli tarvis omi asju ajada. E.R ja U.G tõid S kaldale ning võtsid kaldalt kaasa kalakastid, milles oli jää. Kastid panid eelneva kokkuleppe alusel valmis A P ja V K, kelle palume tunnistajatena üle kuulata, sest nad võivad antud asjaolu kohta ütluseid anda. Samuti võivad nad vastupidiselt kohtuvälise menetleja väidetele kinnitada (et ühtegi teist alust järvel polnud), et ka nemad läksid 14.11.2018 oma laevaga järvele. Mis aga puutub GPS seadme eemaldamisesse ja teisele laevale paigaldamisesse, siis seda tegi D E juba järvel olles, märgates, et selle akut on tarvis laadida (teisel alusel oli olemas vastav seade ning generaator). Kui E.R ja U.G vahepeal S A kaldale viima läksid, jäi GPS andur kahjuks teise laeva peale. Vahepeal kaldal käies ei esitatud püügilt naasmise teadet, sest kala ei oldud püütud ning eesmärk kaladale minna seisnes selles, et viia ära S A, peale mida naasti järvele. Kaldal olles ei andnud meestele mitte keegi mitte ühtegi käsku s.h. „seis Keskkonnainspeksioon“. Kokkuvõtvalt on selge, et ülaltoodut arvestades, pole käesoleva menetluse raames tõendatud kaebajate poolt väärtegude toimepanemine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil jäid kaebuse esitajad kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID 5 Kaitsja poolt esitatud kolm fotot, mis on tehtud E.R-i poolt 7.11.2019, kust on näha 7.11.2019 seisuga Artselon OÜ kai ja OÜ-le kuuluv mikrobuss /kaubik nr XXX. E.R andis ütlusi, et 14.11.2018 kella 6-7 ajal läksid nad järvele, et mõrrad välja võtta. Sõitis koos U.G ja D Eiga väikese paadiga XXX, suure paadiga XXX läks S A. Suur paat tuli 50 minuti pärast. Nad harutasid mõrra lahti ja tirisid selle välja suuremale paadile. OÜ Artselon tegeleb peamiselt transpordi veoga ja selle eest vastutab S A, kes pidi olema kaldal kell

Kokkuleppe kohaselt pidid V K ja A P jätma neile kella
kaile jääd. D jäi suure laevaga mõrda välja võtma ja tema läks vennaga koos kaldale, et viia ära S ja võtta kaldalt jääd. K ja P sõitsid järvele oma paadiga. Kai juures pani ta S maha ja sõitsid tagasi mõrdasid välja võtma. Samal päeval käisid nende juures piirivalvurid kontrollimas, pretensioone ei olnud. Kui nad kaldale tagasi tulid, käis KKI kontrollimas dokumente, pretensioone ei olnud. KKI-d teavitati kaldale tulekust, kui võeti mõrrad välja. See võis olla kella 12 paiku. S A kaldale viies arvasid nad, et GPS on väiksel laeval olemas, aga kui läksid suurele laevale, said teada, et D võttis selle maha. D ütles, et kuna sellel tulukesed ei põlenud, otsustas ta selle laadima panna suurele laevale. E.R vastas kaitsja küsimustele, et olid kolmekesi väikesel laeval, et oleks kergem mõrdasid harutada ja välja võtta. Alati lähevad nad ees väikese laevaga ja suurem laev tuleb pärast järele. GPS seadet laadivad nad suurel laeval, seal on statsionaarne aku. Nad läksid kaldalt jääd võtma kala jaoks, kuna Aleksandr ja V tulid järvele alles kell 8 ja tõid jääd. Nad läksid järvele oma töölaevaga. Igal laeval on oma GPS seade. Ta töötab XXX OÜs ja saab palka umbes 500 eurot. Artselon OÜs ta palka ei saa, juhatuse liige on ilma tasuta. OÜ Artselon tegeleb transpordi vedude ja kala püügiga. Kala annavad sinna, kus on parem hind. Kui kalurid püüavad kala OÜ Artselon lubadega, siis on kala OÜ Artselon oma. Hommikul tuli ta kai juurde jalgsi. Kai juures seisis mikrobuss, millega sõidavad S ja D. Kui nad S kaldale tõid, siis tema sellega ära ei sõitnud, buss jäi paigale. ( buss oli sel päeval samas kohas. Nende paat seisis fotol vasakul ja seda ei oleks näha. Bussi tagant see vist ei paistnud. Kui nad S kaldale tõid, siis kedagi ei näinu d ja hüüdmist ei kuulnud. E.R vastas kohtu küsimustele, et arvatavasti kuulub luba XXX OÜ-le Artselon, täpselt ei mäleta. Ta võib kala püügiga tegeleda ka teise firma heaks. Buss kuulub OÜ-le Artselon. E.R vastas kohtuvälise menetleja küsimustele, et 14.11.2018 oli OÜ-l Artselon kalapüügiluba. Kaluriteks olid Aleksei, Aleksandr ja S A. Sel päeval nad kala selle loa alusel ei püüdnud, võtsid mõrdasid välja. Mõrrad olid paigaldatud selle loa alusel. Kohapüük polnud siis lubatud. U.G andis ütlusi, et 14.11.2018 läks ta koos E.R-i ja D Eiga väikesel laeval järvele mõrdasid lahti harutama. S A sõitis suure laevaga XXX neile järgi. Kui S tuli, oli neil juba üks mõrd lahti harutatud. E läks suurele laevale ja S tuli väikesele laevale. Nad viisid S kaldale tagasi. Töö lõpetasid nad kella 11 -12 ajal ja siis sõitsid nad suure laevaga koos E.R-i ja D Eiga tagasi. VLP oli neil nööriga taga. D ei saanud juhtida suurt laeva, kuna tal pole lube. Kui neid oleks olnud vähem, oleks väikesel laeval olnud raskem töötada. Kui nad viisid S kaldale, kohatsid nad suudmes Kit ja Pi, kes näitasid, et jätsid 4 kasti jääd kaile. Nad võtsid kastid ja lasid S enda kai juures välja. KKI töötajaid ta ei näinud, hääli ei kuulnud. Läksid tagasi järvele ja hakkasid suurele laevale mõrda tõmbama. Kala ei olnud. Kaitsja näitab 7 fotot lk 35 -41 ja U.G vastas küsimustele, et fotol nr 1 on Artseloni paat XXX nende kail. Fotol nr 2 tõukab Aleksei paati kaist eemale, kui nad S kaldale tõid. Tema on paadi ninas. Fotol nr 3 on Aleksei. Fotol nr 4 on tema heledas mütsis ja läheb tahapoole, kus saab istuda. Ta hoiab kinni kastist, mille võtsid Ki ja Pi kailt. Fotol nr 5 kohendab kasti, kus on jää. Fotol nr 6 on nende paat ja jääkastid. Fotol nr 7 seisab ta taga osas ning kastid jääga. 6 U.G vastas kohtuvälise menetleja küsimustele, et sel päeval tegi tema PPAle interneti teel teate järvel käimise kohta. Enne S tagasiviimist jõudsid nad lahti harutada 1 mõrra, lõdvestasid ankrud. 10 kohas oli vaja üles tõsta ja harutada. See oli väljatõstmiseks ette valmistatud. Mõrd tõstetakse suurele laevale, väike korjab vahel ankruid. Nad läksid kahekesi Sd kaldale viima, kuna oli vaja peale laadida ka jääkastid, mis kaaluvad 40 kg ja koos on seda kergem teha. Enda kai juures nad kaste kaldale ei tõstnud. Teate sadamasse saabumise kohta tegi vist Aleksei. Tunnistaja I V andis ütlusi, et 14.11.2018 oli ta järelevalvereidil koos R O ja P Jiga, kui võtsid vastu lossimisi ehk Peipsi järvelt tulevaid paate kontrollimiseks. Kalur annab randumise teate umbes tund enne randumist OKs, Ekoflitis näevad laevade liikumist ja tegevust Peipsil. Kella 7.30 ajal nägid, et Artjušenkovid on 2 laevaga järvel. Paar päeva varem oli piirivalvuritega juttu, et Artjušenkovite laevade liikumises on midagi kahtlast. Ekoflitis on näha 2 märki koos, kuid radari järgi sõidab 1 paat kalda poole. Nad otsustasid neid kontrollida. J läks maha enne Avi jõe silda Lohusuu sadama lõunapoolsesse külge. Tema sõitis koos Oga Rannapungerja poole ja jäid küla välisel teel seisma. K pidi minema Avi jõe äärde Mustvee silla poolt jalgsi. Kell 8 teatas korrapidaja, et jälgimisseadmed jäid järvele aga paat tuli kaldale. P teatas raadiosaatjasse, et paat tuleb 2 mehega ja kalakastid kalaga. I hõikas 1-1,5 minuti pärast, et paat tuli Järve tee 22 sadamasse. Paadis oli 2 meest ja kastid kaladega. Kontrollis OKst, randumise teadet tehtud polnud. I hõikas, et tulid ja tõstavad kala kaste kaldale. Ta sõitis k oos Oga sadamasse. Paat seisis kai külje peal. Kail seisis tagurpidi buss. Nemad seisid bussi ees 2,3 m kaugusel. 1 kast oli kail, teist tõsteti. Neid märgates, hakkasid nad kiiresti kasti tagasi tõstma. Ta jooksis autost välja bussi poole ja sel hetkel olid mõlemad kastid pandud paati. Paadis olid Aleksei ja Aleksandr, nad sõitsid tagurpidi järvele tagasi. Kastides oli koha, 4 kasti. Hindab koguseks kastis 38 -40 kg. Hõikas vene keeles „seisa! kalakaitse inspektor“, kuid nad ei teinud välja. K kuulis nende hõikamist teisel kaldal. Tunnistaja vastas kohtuvälise menetleja küsimustele, et jõgi on kai juures 15-20 m lai. Sadamasse saabudes nägi seal vaid Artjušenkoveid, neil olid kapuutusid peas. Kui nad järvele tagasi sõitsid, teatas ta sellest piirivalve korrapidajale. Ka I hõikas neile „Seis! Keskkonnainspektsioon“, nad pidid kuulma, mootor töötas vaikselt. Tema oli neist 5-6 m kaugusel ja I 10-15 m kaugusel. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et nägi paati täielikult ja ka kaste kai peal. Kai oli bussiga tasa. Ta ei seisnud bussi ees, auto oli natuke Peipsi pool servas. Kalurid tõmbasid kapuutusid pähe, kui ta nendele poole jooksis. Fotodel nr 4 ja 7 pole kapuutse näha. Nad tahtsid kontrollida, et kalurid tulevad 1 laevaga kaldale ja jätavad GPS -i järvele. Telefon oli pandud filmima, kuid see ei filminud. Mustveest sõitis välja piirivalvelaev, kontrolliti aga kala paadis ei olnud. Piirivalvepaat sõitis Avi jõe suudmesse, kus oli hulgaliselt koha vees ja kajakas raidus neid. Nemad jõudsid sinna 45 minuti pärast ja nägid koha ja kajakaid. 4 kastis võis kokku olla 160 kg, 1 kala kaalub kuskil 1,4 kg. Sel päeval olid ka teised alused järvel, kuid kaugemal. Tunnistaja vastas E.R-i küsimustele, et tema oli auto kõrvalistmel, kui nägi neid kaste tõstmas. Kaile viib otse tee, mille Peipsi poolel on mingi hoone ja teisel pool aed. Hoone ja aia vaheline ala on 2 auto laiune. Tunnistaja R O andis ütlusi, et 14.11.2018 olid nad järelevalve reidil ja said info, et Lohusuu sadamast on väljunud 2 kalalaeva ning hiljem liikus 1 laev sadama poole, kuid GPS seade jäi kokku teise laevaga. Lohusuus jäid teisele poole jõge J ja K, tema koos Viga oli autos. Kell 8.14 ütles J raadio teel, et Lohusuu sadama poole tuleb paat 2 mehega. Minuti pärast teatas K raadiosaatjas, et nad randusid Artseloni/Artjušenkovite sadamas. Nad sõitsid kohale, kai ja nende auto vahel seisis kaubikbuss, kai ääres toimetasid vennad Artjušenkovid. Nad olid maha tõstmas teist kalakasti, kui neid nägid, tõstsid mõlemad kalakastid paati tagasi ja sõitsid kiiresti mööda jõge järve tagasi. V ja K andisd venekeelseid korraldusi seisma jääda, kuid nad ei peatunud. Ta oli 7 roolis, kuid nägi paati. Nägi 4 kasti, pealmistes oli näha koha kala. Paadis olid Aleksei ja U.G. Tunnistaja vastab kohtuvälise menetleja küsimustele, et J oli muuli otsas, kus Avi jõgi suubub Peipsisse. Ta nägi sealt järvele ja jõkke sisenejaid. Kui nad sadamasse tulid, siis kedagi teist seal polnud, pärast liikus seal keegi. Tunnistaja vastas kohtu küsimusele, et tunneb S A, kuid sel päeval ta teda ei näinud. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et kasti tõstmist kaile nägi, kui sadamasse jõudsid. Fotol nr 1 pole buss nii, nagu tol päeval. See oli kai otsa pool ja maa poolt paremal umbes 1 m, et saaks kastid peale panna. Sinna mahub kõrvuti 2 bussi. Tema parkis bussi ette. Tee sadamasse on 3-3,5 m lai, 2 sõidukit kõrvuti ei mahu. Kala nägi, kui paat tegi manöövri Peipsile. Ta läks kaile ning tema ja paadi vahemaa oli 15-20 m või rohkem. Kastid oli paadi äärest kõrgemal. Autost nägi kalakaste. Tunnistaja I K andis ütlusi, et alates 18.10.2018 oli koha püük keelatud. Novembri algul jäi kalalaevade jälgimissüteemis silma, et OÜ Artselon käis väljas 2 laevaga ning mingil hetkel olid nende GPS andmed identsed. Tekkis kahtlus, et ühe laeva GPS pannakse teisele laevale. 14.11.2018 hommikul nägi, et OÜ Artselon läks 2 laevaga järvele. Ta helistas Vile ja otsustati minna Lohusuusse kontrollima ilma GPSita laevu. Kella 8 ajal läks ta Lohusuu sadamas Avi jõe kaldale Artseloni sadama vastaskaldale. J läks muulile, kust on näha Peipsit. V ja O olid autoga Lohusuus. Kella 8.15 ajal andis J raadio teel teada, et Peipsilt tuleb Avi jõele mootorpaat 2 mehega. Siis nägi ta ise 2 meest, kes sõitsid Artseloni kai äärde. Mehed läksid paadi ninas olevate kastide juurde ja hakkasid neid kaile tõstma. Siis hakkasid mehed omavahel vene keeles suhtlema, et peab ära minema, inspektsioon. Üks jooksis rooli taha ja teine tõmbas paati tagasi 2 kasti kailt. I jooksis kaile ja paat sõitis tagurdades kaist 4-5 m kaugusele. I hüüdis vene keeles „seis! KKI“. Ka tema hõikas jõe piirilt „seis! KKI“ aga paat sõitis ära. Ta tegi ka mõned pildid paadi randumisest ja ärasõidust, kuid need on hägused. Fotod esitas uurijale. Ta nägi kastides koha, vähemalt kahes pealmises. Sadamasse tuli paadis 2 meest, keegi ei väljunud ja 2 meest sõitis ka tagasi. Kala nägi kastides, kui kaste hakati kaile tõstma ja kui nad ära sõitsid. Mehi teab nägupidi, nimesid ei tea. Uurijale andis ta tõendeid Ekoflitist ja kutseliste kalapüügiregistrist. Tunnistaja vastas kohtuvälise menetleja küsimustele, et Eko fliti süsteemis olid Artseloni kalalaevade GPS koordinaadid praktiliselt identsed, vahemaa mõni meeter. Seega tekkis kahtlus, et GPS seadmed on ühel laeval. Kui ta nägi paati sadamasse tulemas, hakkas pildistama ja kohale jõudsid ka V ja O. Jõgi on seal 20 m lai. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et Pi ja Ki sadam on järve poolt enne Artseloni oma. Tema seda kohta ei näinud, kuna jäi võsa varju. GPS süsteemi punktid olid väga lähestikku ja 2 seadme teekonnad kattusid. Selline jälg võib tekkida, kui laevad on üksteise taha kinnitatud. Enne sadamasse tulekut läksid need jäljed lahku. Osad kasutavad teist laeva, et ankrud välja võtta ja mõrd suurega. See on tavaline. O ja V olid järvel 40-50 minuti pärast, et vaadata, kas on surnud kala. Kala nägi kastides 15 m kauguselt, kui paat hakkas järvele tagasi sõitma. Kaluritel oli seljas kummiülikond ja peas tumedad kapuutsid. Kohus võttis asja juurde kaitsja poolt esitatud 3 fotot, mille kohselt on kahest fotost näha kalalaeva GMA – 132 liikumise teekond ja kellaeg. Tunnistaja M P andis ütlusi, et oli Mustvee kordoni radarivaatleja. Hommikul kella 7.30 paiku liikusid Rannapungerja sadamast järvele 2 alust ja radari järgi oli näha, et üks alus liigub kaldale aga KKI programm ei näidanud liikumist GPS järgi. Ta jälgis liikumist kuni randumiseni jõkke. 8 Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et jälgis paati, kuni see tuli jõeni, ei tea kas see läks ka tagasi. 2 laeva väljusid vist Rannapungerjalt. GPSita alus tuli samasse kohta, kust olid väljunud 2 laeva. Tunnistaja P J andis ütlusi, et 2018.a lõpus oli info, et kalurid käivad koha püüdmas. Novembri keskel sõitsid nad Lohusuusse kontrollima hommikul. Ta läks jalgsi muulile, kust märkas, et väike mootorpaat tuli sadama suunas ja andis sellest raadio teel teada kolleegidele. Heledas paadis oli 2 isikut. Paari minuti pärast sõitis paat tagasi järvele. Ta ei näinud ega kuulnud, et paat oleks peatunud. See sõitis suurel kiirusel. Ta oli pika muuli keskel. Nägi sealt Lohusuu sadamat ja Kärbergi sadamat. Nurga tagant oli kuulda hääli ja mingi tegevus toimus. Tunnistaja vastas kohtu küsimustele, et eemal järvel oli veel suuri paate ja 1 väiksem paat tuli pärastpoole. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustle, et paat oli tema vaateväljast väljas 2-5 minutit enne kui tagasi tuli. Ta kuulis inimeste hääli ja paat tuli tagasi. Fotol nr 2 on laeva XXX teekond Ecofleetis. Fotol 3 on skaala mis näitab laeva kiirust ja kellaaega. Kell 7.48 hakkas liikuma paat XXX. Tunnistaja S A andis ütlusi, et 14.11.2018 süüdistati OÜ Atrseloni

rikkumises, et laev oli ilma GPS-ita ja kalaga. Neil on selline rutiin, et poisid sõidavad varem välja. Nad sõitsid väikese paadiga kella 7 paiku järvele. Aleksei ja Aleksandr koos D Eiga olid järvel ja tema sõitis järgi umbes 10 minutit hiljem. Ta sõitis suure laevaga, et mõrd välja võtta. Kui nad olid ankrud lahti teinud, oli temal vaja tagasi kaldale tulla ning ta toodi väikese paadiga kaldale. Suur jäi järvele. See oli peale kella

Temaga koos sõitsid Aleksei ja Aleksandr. D jäi suurde paati. Ta viidi Lohusuu jõe sadamasse. Jõe suudmes kohtasid nad Pi oma laeval. P jättis neile jääd sadamasse, nad võtsid jää ja sõitsid 300 -400 m edasi enda sadamasse, kus ta väljus. Nad ei näinud kedagi ei jääd võttes ega ka sadamas. Jääd oli 4 kasti. Teised sõitsid tagasi tööd tegema. Tunnistaja vastas kohtuvälise esindaja küsimustele, et Pi kai on käänaku taga, 200 m kaugusel on sadam ja veel 200 m on kai. Tunnistaja D E andis ütlusi, et novembris 2018 palusid Artjušenkovid abi võrgud välja võtta. Ta läks järvele väikeses paadis koos Aleksei ja Aleksandriga Lohusuu sadamast. S jäi laeva kontrollima. See oli enne kella 7 hommikul. Nad harutasid Aleksei ja Aleksandiga järvel suurt võrku lahti ja võtsid ankrud lahti. S tuli hiljem järgi suure laevaga, et mõrd välja tõmmata. Kala ei olnud, kuna võrk oli kinni seotud. Tema ronis suurde paati ja S läks teiste juurde väikesesse. Nad sõitsid kaldale, et sealt midagi võtta. Tema võttis väikesest paadist aku ja pani selle laadima ning hakkas ankrunööre kuivama panema. Ta ei tea, kas teised nägid, et ta GPSi maha võttis. Tunnistaja vastas kohtu küsimustele, et ei teadnud GPSi maha võttes, et väike paat läheb sadamasse. Kui S ronis väikesesse paati, siis ütles, et lähevad kaldale. Tema kalurina ei tööta, aitab, kui palutakse. Sadamast väljudes juhtis paati Aleksei. Otsustas aku laadima panna, kuna oli külm ja see hakkas vist tühjaks saama. Teisel laeval oli käivitumisel probleeme. Ühendas GPSi akuga, mis asub mootoriosas. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et ta ei pakkunud panna GPSi tagasi. Väikesel laeval on GPS kinnises kapis ja seda pole pidevalt näha. Tunnistaja vastas kohtuvälise menetleja küsimustele, et GPS oli tume, vilkuvate lampidega ning juhtmed laadimiseks. Ta eemaldas selle koos akuga. Ta lülitas generaatori sisse ja ühendas aku klemmidega. Mootori osa on suures laevas all eraldi ruumis. Tunnistaja A P andis ütlusi, et 14.11.2018 käis ta koos Kiga kalal. Nad väljusid Lohusuu sadamast kella 8 ajal hommikul. Neil oli rauast paat XXX. Välja sõites nägid nad mööda jõge sõitmas Alekseid, Sd ja Aleksandrit. Nad sõitsid kalda poole. Muulil kedagi liikumas ei näinud. Eelmisel 9 päeval palus Aleksandr jätta talle jääd. Ta jättis 4 kasti jääd ja ütles talle seda jõe peal. Neil oli jääd vaja kala jaoks. Tema sai jääd XXX. Vahel nad küsivad temalt jääd. Kastid olid tema omad. Fotol 3 on näidatud jõgi ja tema paadi marsruut. Neid jooniseid saab laeva GPS andurite kaudu süsteemist. Selle fotot tegi tema ja saatis meiliga Alekseile. Tunnistaja vastas kohtu küsimustele, et XXX on väike laev 12 m pikk. 14.11.2018 käisid nad järvel üks kord. Ta unustas dokumendid kaldale ja tulid neile tagasi järgi, võtsid mapi ja läksid tagasi, siis kohtasidki Artjušenkoveid. Teisel korral jõudsime järvele kuskil 20-30 minutit hiljem. 7.48 on teine aeg, mil väljusid sadamast. Tunnistaja V K andis ütlusi, et 14.11.2018 käis ta Piga kalal, võtsid mõrdasid. Nad läksid kella 8 paiku Lohusuu sadamast. Nad said kokku Artjušenkovite laevaga, kuid nemad olid järvele minemas ja Artjušenkovid tulemas tagasi. P rääkis hommikul jääst, mille nad pidid neile kaile jätma. Jääd oli 4 kasti ja nad said selle nende kala punktist. Kaldal kedagi liikumas ei näinud. Tunnistaja vastas kohtu küsimustele, et töötab pidevalt koos Piga laeval XXX. Sel päeval käisid nad järvel 1 kord. Sadamas tagasi ei käinud. Artjušenkovitel oli väike paat, laeva numbrit ei tea. Laev on neil samasugune. Nad nägid sel päeval Artjušenkoveid jõel. Roolis oli Aleksei, veel olid seal Aleksandr ja S. Nad olid suure laevaga. Tulid sadamast jääd võtma. Väikest laeva ta sel päeval jõel või järvel ei näinud. GPS seadet kasutatakse järvel p idevalt, pannakse kajalood sisse, et näha, kus kala on. Väljavõte jälgimissüsteemist Ecofleet (VT toimik lk 3) kalalaeva XXX GPS-seadme kohta 14.11.2018 kell 8.
Väljavõte kutselise kalapüügi registrist OÜ-le Artselon kuuluva kalapüügiloa nr XXX kohta; väljavõte kaardirakenduseset Ecofleet kalalaevade XXX ja XXX kohta; väljavõte kalateadete registrist (VT toimik lk 9-33). Fotod (VT toimik lk 35-41) kalalaeva XXX Lohusuu sadamasse jõudmise kohta 14.11.2018 kell 8.
Skeem kalalaeva XXX liikumisest ja fotode tegemise kohast; väljavõte Ecofleet kaardirakendusest, väljavõte Peipsi kalateadete registrist; liiklusregistri väljavõte OÜ-le kuuluvate sõidukite ja paatide kohta (VT toimik lk 42-48). Äriregistri väljavõte OÜ Artselon kohta (VT toimik lk 59). Kohtuvälise menetleja poolt esitatus Ecofleet-st väljavõtted 7-l lehel KOHUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusalused isikud, nede kaitsja, kohtuvälise menetleja ametniku ja tunnistajad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud osaliselt. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. 10 KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). U.G ja E.R-i süüdistus Väärteoprotokolli kohaselt 14.11.2018 hommikul püüdis U.G isikute grupis koos E.R-iga Peipsi järvest Artselon OÜ -le kuuluva kalapüügiloa XXX alusel kohapüügi keeluajal mõrraga vähemalt kaks kasti koha (Sander lucioperca). U.G ja E.R on Artselon OÜ juhatuse liikmed. Peale vähemalt kahe kasti keeluajal püütud koha pardale jätmist eemaldas üks kaluritest, U.G või E.R , Peipsi järvel kalalaeva XXX pardalt GPS jälgimisseadme ning tõstis seadme kalalaevale XXX. Peale seda suundus kalalaeva juhtinud U.G koos E.R-iga kalalaevaga XXX, millel puudus jälgimisseade, sadamasse aadressile Lohusuu alevik, Järve tee
U.G ega E.R ei esitanud Keskkonnainspektsioonile püügilt sadamasse saabumise teadet. Sadamas alustas U.G koos E.R-iga kalakastide sadamakaile tõstmist, kuid Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektoreid I Vit ja R O nähes, töstis U.G koos E.R-iga kalakastid tagasi kalalaeva XXX pardale. U.G eiras keskkonnakaitseinspektor I Vi korduvalt vene keeles antud korraldust: ,,Seis, Keskkonnainspektsioon!” ja peainspektor I K korduvalt vene keeles antud korraldust ,,Seis, Keskkonnainspektsioon!”. Olenemata keskkonnakaitseinspektorite I Vi ja I K korduvalt antud korraldustest, tõstis U.G koos E.R-iga kalakastid tagasi kalalaeva XXX pardale ning suundus kalalaevaga, mida juhtis U.G , tagasi järvele, takistades sellega järelevalve teostamist ja mille tagajärjel ei olnud võimalik kalalaeva XXX sadamasse saabumisel pardal olevaid kalakoguseid kontrollida. Püüdes 14.11.2018 koha (Sander lucioperca) rikkusid U.G , E.R ja Artselon OÜ kalapüügiseaduse (

§ 49

lõigete 1 ja 2 alusel 17.10.2018 vastu võetud maaeluministri käskkiri nr 143,,

aasta kohapüügi peatamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel” peatas koha püügi Peipsi järvel alates 18.10.2018 kuni 31.12.
(tegu on kvalifitseeritud

§ 85lg 1 järgi).

Eemaldades mootoriga varustatud kalalaevalt XXX GPS jälgimisseadme ja kasutades kalapüügil saagi sadamasse toomiseks kalalaeva, millel puudus jälgimissüsteem, rikkusid U.G , E.R ja Artselon OÜ

§ 70

Ig 1, mule järgi mootoriga varustatud kalalaev Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peab olema varustatud GPS -seadmetega (globaalse positsioneerimissüsteemi seadmed), mille kaudu teabe saatmiseks kasutatakse GPRS -süsteemi (General Packet Radio Service System).

§ 69

lõike 3 ja § 70 lõike 2 alusel 27.08.2015 vastu võetud Keskkonnaministri määruse nr 51 ,,Satelliit- ja GPS-jälgimissüsteemi kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord ning nõuded jälgimisseadme ja selle kasutamise kohta” § 2 lg 3 järgi ei tohi jälgimisseadet kalalaeva pardalt eemaldada ning jälgimisseadme elektritoite toimimine ja andmete edastamine tuleb tagada kogu kalalaeva vees viibimise ajal (tegu on kvalifitseeritud

§ 76lg 1 järgi).

11 Jättes tegemata kutseliselt kalapüügilt naasmise teate, rikkusid U.G ja E.R

§ 61 § 77lg 2 järgi).

Eirates keskkonnakaitseinspektorite korraldust seisma jäämiseks ning tõstes kalakasti kohaga tagasi kalalaeva XXX pardale ning lahkudes sadamast, takistasid U.G ja E.R Artselon OÜ juhatuse liikmetena Keskkonnainspektsioonil kalalaeva kontrollimist, so riikliku järelevalve teostamist. Selle teoga rikkusid U.G , E.R ja Artselon OÜ karistusseadustiku § 279 lg 1 , mis näeb ette vastutuse riikliku järelevalve takistamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, ning KarS § 279 lg 2, kui sama teo pani toime juriidiline isik. Menetlusaluste isikute E.R-i ja U.G väärtegu on kvalifitseeritud

§ 77lg 2, 76 lg 1, 85 lg 1 ja Kar

S § 279 lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku OÜ Artselon väärtegu on kvalifitseeritud

§ 76lg 2, 85 lg 2 ja Kar

S § 279 lg 2 järgi. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest. Kohus kõrvutades uuritud tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et E.R-i, U.G süü nendele esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ning nende poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et kohtuistungil avaldatud ja uuritud tunnistajate I Vi, R O, I K, M P ja P Ji ütlused ning dokumentaalsed tõendid on usaldusväärsed tõendid, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendite kogumisel on järginud väärteomenetluse norme. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate I Vi, R O, I K, M P ja P Ji ütluste usaldusväärsuses. Tegemist on Kekskkonnainspektsiooni töötajatega, kes tegelesid oma igapäevase tööga ning kelle ülesandeks on ka järelevalve teostamine ja ebaseadusliku tegevuse tõkestamine. Tunnistajad ei ole isiklikes suhetes menetlusaluste isikutega, 12 nad on sõltumatud tunnistajad, kes andsid ütlusi selle kohta, mida ise nägid ja said teada. Tunnistajad andsid ülekuulamisel detailseid ütlusi, ütlused langevad omavahel kokku, ütlustes ei ole vastuolusid ja need on kooskõlas dokumentaalsete tõenditega. Tunnistaja I Vi andis ütlusi, et 14.11.2018 oli ta järelevalvereidil koos R O ja P Jiga, kui võtsid vastu lossimisi ehk Peipsi järvelt tulevaid paate kontrollimiseks. Kalur annab randumise teate umbes tund enne randumist. OKs, Ecofleet näevad laevade liikumist ja tegevust Peipsil. Kella 7.30 ajal nägid, et Artjušenkovid on 2 laevaga järvel. Ecofleet-st on näha 2 märki koos, kuid radari järgi sõidab 1 paat kalda poole. Nad otsustasid neid kontrollida. J läks maha enne Avi jõe silda Lohusuu sadama lõunapoolsesse külge. Tema sõitis koos O ga Rannapungerja poole ja jäid küla välisel teel seisma. K pidi minema Avi jõe äärde Mustvee silla poolt jalgsi. Kell 8 teatas korrapidaja, et jälgimisseadmed jäid järvele aga paat tuli kaldale. P teatas raadiosaatjasse, et paat tuleb 2 mehega ja kalakastid kalaga. I hõikas 1-1,5 minuti pärast, et paat tuli Järve tee 22 sadamasse. Paadis oli 2 meest ja kastid kaladega. Kontrollis OKst, randumise teadet tehtud polnud. I hõikas, et tulid ja tõstavad kala kaste kaldale. Ta sõitis koos O ga sadamasse. Paat seisis kai külje peal. Kail seisis tagurpidi buss. Nemad seisid bussi ees 2,3 m kaugusel. 1 kast oli kail, teist tõsteti. Neid märgates, hakkasid nad kiiresti kasti tagasi tõstma. Ta jooksis autost välja bussi poole ja sel hetkel olid mõlemad kastid pandud paati. Paadis olid Aleksei ja Aleksandr, nad sõitsid tagurpidi järvele tagasi. Kastides oli koha, 4 kasti. Hindab koguseks kastis 38-40 kg. Hõikas vene keeles „seisa! kalakaitse inspektor“, kuid nad ei teinud välja. K kuulis nende hõikamist teisel kaldal. Sadamasse saabudes nägi seal vaid Artjušenkoveid, neil olid kapuutusid peas. Kui nad järvele tagasi sõitsid, teatas ta sellest piirivalve korrapidajale. Ka I hõikas neile „Seis! Keskkonnainspektsioon“, nad pidid kuulma, mootor töötas vaikselt. Tema oli neist 5-6 m kaugusel ja I 10-15 m kaugusel. Mustveest sõitis välja piirivalvelaev, kontrolliti aga kala paadis ei olnud. Piirivalvepaat sõitis Avi jõe suudmesse, kus oli hulgaliselt koha vees ja kajakas raidus neid. Nemad jõudsid sinna 45 minuti pärast ja nägid koha ja kajakaid. 4 kastis võis kokku olla 160 kg, 1 kala kaalub kuskil 1,4 kg. Sel päeval olid ka teised alused järvel, kuid kaugemal. Tunnistaja I Vi ütlustest järeldub, et ta ise nägi Artjušenkovi sadamas paati koos kahe meesterahvaga. Paat oli ilma GPS seadmeta, sest Ecofleeti süsteemi kohaselt pidi paat olema koos teise paadiga järvel. I.V tundis need ära – paadis olid Aleksei ja U.G. Kui ta koos R Oga tuli autoga sadama juurde, I. V nägi, et kaile oli tõstetud 1 kast kalaga ja teist kasti parasjagu tõsteti. Arjušenkovid nägid inspektoreid ja hakkasid kasti kiiresti paati tagasi panema. V jooksis kai peale, kuid U.G tõmbas käiku ja nad sõitsid tagasi järvele tagurpidi. Tunnistaja seletas, et, olles kail, oli selgelt näha, et tegemist on kohaga, kokku oli 4 kasti ja pealmises oli selgelt koha. Oma pikaajalisest praktikast teab tunnistaja, et ühes kastis on 38-40 kg koha. Samuti tunnistaja ütlustest tuleneb, et enne randumist ei esitanud Artjušenkovid randumise teatist. Peale selle hakkas ta vene keeles hõikama, et ta on kalakaitse inspektor ja kalurid peavad seisma jääma, kuid Artjušenkovid seda ei teinud ja sõitsid Peipsi järvele. I K oli vastaskaldal, K ka hõikas „seis, keskkonnainspektsioon“. Tunnistaja on veendunud, et Artjušenkovid kuulsid tema käksu, sest I K, kes oli jõe teisel pool ja kauem kui Artjušenkovid, kuulis tema sõnu. Koha püük oli Peipsi järvel keelatud juba 18.10.

Tunnistaja ütlustest võib järeldada, et sõites sadamast ära, viskasid Artjušenkovid kala vette, sest piirvalvelaev kontrollis Artjušenkovi paati, kala seal ei olnud, kuid Avi jõe suudmes oli hulgaliselt koha vees ja kajakas raidus neid seal. Tunnistaja R O andis I Viga sarnaseid ütlusi, erinevus seisab selles, et kuna ta oli auto roolis, siis jõudis ta kaile I.Vist natuke hiljem ja paat oli juba kaugemal (15-20 meetri kaugusel). Tunnistaja 13 ütlused on eluliselt usutavad, sest tunnistaja I.V seletas, et kui auto jäi seisma, kohe jooksis ta kaile, aga tunnistaja R.O seletas, et ta seiskas mootori ja samuti astus kiiresti autost välja. Tunnistaja R O ütlustest järeldub, et saabudes sadamasse nägi ta paati ja kasti tõstmist. Kuna ta oli roolis, siis I.V väljus autost varem. Kui R.O tuli kaile, nägi ta ärasõitvat paati. Paadis oli kaks meesterahvast ning tunnistaja tundis neid ära – vennad Aleksei ja U.G. Paadis nagi R.O ka 4 kasti, kahes pealmises kastis nägi ta kala – koha. Tunnistaja väidab, et mikrobuss seisis natuke vasakul pool ja saabudes sadamasse nägi ta hästi paati ja kastide tõstmist. Kaitsja esitas kohtulikul uurimisel tõenditeks kolm fotot, mille abil soovis kinnitada, et I V ja R O ei saanud autost näha, mis toimub kai peal, sest auto ja kai vahel seisis mikrobuss. Kaitsja väitel on fotod tehtud Artjušenkovite poolt 7.11.
Kohus ei kahtle kaitsja poolt avaldatud tõendite usaldusväärsuses ning möönab, et 7.11.2019 olukord sadamas on s ama, mis on kajastatud antud fotodel. Kuid kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et fotod panevad kahtluse alla tunnistajate I Vi ja R O usaldusväärsuse. Kolm fotot esitas kaitsja tunnistaja I Vile ja R Ole ristküsitluse käigus. Kohtu hinnangul seletasid tunnistajad selgelt ja arusaadavalt, et 14.11.2018 ei olnud olukord täpselt sama – buss seisis teistmoodi, kai oli 14.11.2018 laiem (fotodel on uus kai) ja kai oli tasa bussiga, paat oli bussi külgvaatest väljas ning kõik oli ilusasti näha- paat ja meeste tegevus. Kaitsja esitas tunnistaja I.Vile ka fotod, mis olid tehtud I K poolt (tl 35-41). Kaitsja küsimustele vastas tunnistaja ka kindlalt, et kui ta nägi Artjušenkovit, ei olnud nende peas kapuutse, nad tõmbasid kapuutsid pähe kui tunnistaja jooksis kai poole. Peale selle asetab kaitsja tunnistajate ütlused kahtluse alla põhjusel, et KKI inspektorid, olles kaldal, ei saanud füüsiliselt näha sõitvas paadis, mis on kastides. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga. Tunnistaja I.V seletas, et kui ta viibis juba kail, oli tema ja paadi vahel vahe 5-6 meetrit, tunnistaja R.O seletas, et kui ta tuli kaile, oli vahemaa 10-15 meetrit. Inspektorid seisid kaldal ja asusid paadist kõrgemal tasandil. Tunnistaja ütlusi kinnitavad P.Ji poolt tehtud fotod (fotod nr 4, 5, 7). Fotodes on näha, et tegemist oli valge ajaga ja hea nähtavusega, fotodest 4,5 on näha ühe inimese jalad (tunnistajad väidavad, et need on inspektori I.Vi jalad) ja nad on kõrgemal tasemel kui paat ja paadis olevad kastid. Fotost nr 7 selgub ka, et on näha kasti sisu, samuti on arusaadav, et inimese silmaga on rohkem, paremini ja selgemini näha toimunut kui tehtud fotodest. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitavad tunnistaja I K poolt tehtud fotod (tl 35-41). Fotost nr 2 (tl 36) on näha, et mikrobuss seisab teistmoodi võrreles kaitsja poolt esitatud fotodega (foto nr 1). Tunnistaja I K poolt tehtud fotol seisab buss rohkem vasakul pool ja seega on ruumi, et näha paati ja kalurite tegevust. Samuti fotod (tl 35-41) kinnitavad tunnistaja ütlusi selle kohta, et Artjušenkovid panid kapuutsid pähe, kui nägid jooksvaid inspektoreid, sest fotodest nähtub, et kastid on juba tagasi pandud paati. Tunnistaja I K poolt tehtud fotod on halva kvaliteediga, kuid on siiski arusaadav, et kastid ei ole tühjad, ning kastides sisalduv meenutab rohkem kala kui jääd. Tunnista I V kirjeldas, kuidas seisis paat kai suhtes, kus kohas paadis olid mehed, nende tegevusi, riietust, tunnistaja lisas, et kui KKI auto tuli sadamasse, E.R ka nägid neid. Kohus leiab, et tunnistaja nii detailsed ütlused kinnitavad ütluste tõsidust. 14 Kaitsja etteheited tunnistajatele, et nad ei filminud ega pildistanud toimunut, on kohtu hinnangul alusetud, sest on arusaadav, et sündmused toimusid kiiresti ning ka KKI inspektorid tegutsesid kiiresti, et üritada rikkujaid kinni pidada või vähemalt näha toimunut, seega puudus nendel füüsiline võimalus filmimiseks või pildistamiseks. Tunnistaja I K andis kohtuistungil ütlusi, et alates 18.10.2018 oli koha püük keelatud. Novembri algul jäi kalalaevade jälgimissüteemis silma, et OÜ Artselon käis väljas 2 laevaga ning mingil hetkel olid nende GPS andmed identsed. Tekkis kahtlus, et ühe laeva GPS pannakse teisele laevale. 14.11.2018 hommikul nägi tunnistaja, et OÜ Artselon läks 2 laevaga järvele. KKI inspektorid otsustasid minna Lohusuusse kontrollima ilma GPSita laevu. Kella 8 ajal läks ta Lohusuu sadamas Avi jõe kaldale Artseloni sadama vastaskaldale. J läks muulile, kust on näha Peipsit. V ja O olid autoga Lohusuus. Kella 8.15 ajal andis J raadio teel teada, et Peipsilt tuleb Avi jõele mootorpaat 2 mehega. Siis nägi ta ise 2 meest, kes sõitsid Artseloni kai äärde. Mehed läksid paadi ninas olevate kastide juurde ja hakkasid neid kaile tõstma. Siis hakkasid mehed omavahel vene keeles suhtlema, et peab ära minema, inspektsioon. Üks jooksis rooli taha ja teine tõmbas paati tagasi 2 kasti kailt. I jooksis kaile ja paat sõitis tagurdades kaist 4-5 m kaugusele. I hüüdis vene keeles „seis! KKI“. Ka tema hõikas jõe piirilt „seis! KKI“ aga paat sõitis ära. Tunnistaja tegi ka mõned pildid paadi randumisest ja ärasõidust, kuid need on hägused. Fotod esitas uurijale, fotodel KKI inspektoreid ei ole näha, ainult kahel on näha V.Vi jalad. Ta nägi kastides koha, vähemalt kahes pealmises. Sadamasse tuli paadis 2 meest, keegi ei väljunud ja 2 meest sõitis ka tagasi. Kala nägi kastides, kui kaste hakati kaile tõstma ja kui nad ära sõitsid. Mehi teab nägupidi, nimesid ei tea. Uurijale andis ta tõendeid Ecofleetist ja kutseliste kalapüügiregistrist. Ecofleet süsteemis olid Artseloni kalalaevade GPS koordinaadid praktiliselt identsed, vahemaa mõni meeter. Seega tekkis kahtlus, et GPS seaded on ühel laeval. Kui ta nägi paati sadamasse tulemas, hakkas pildistama ja kohale jõudsid ka V ja O. Kala nägi kastides 15 m kauguselt, kui paat hakkas järvele tagasi sõitma. Kaluritel oli seljas kummiülikond ja peas tumedad kapuutsid. Tunnistaja I K ütlustest järeldub, et ta nägi Artjušenkovi paati, mis oli ilma GPS seadmeta, sest Ecofeeti süsteemi kohaselt pidi see paat olema järvel. Paadis olid kaks meesterahvat, kes olles Artseloni sadamas, hakkasid kalakaste kaile tõstma. Kalurid nägid KKI inspektoreid, sest tunnistaja kuulis, kuidas nad vene keeles rääkisid omavahel, et tuleb ära minna, inspektorid. Kalurid panid kalakastid tagasi paati ja hakkasid ära sõitma. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et Artjušenkovid pidid kuulma I Vi käsku – seisma jääda, KKI, sest ta ise viibis kaugemal kui paat ja hästi kuulis Vi sõnu. Tunnistaja ise ka andis käsu seista, kuid kalurid seda ei täitnud ja sõitsid ära. Tunnistaja ise nägi vähemalt kahes pealmises kastis koha, samuti seletas, et sadamasse tuli paadist 2 meest ning nemad mõlemad läksidki tagasi järvele. Tunnistaja I K ütlused on kooskõlas tunnistajate I Vi ja R O ütlustega ja tema poolt tehtud fotodega ja väljatrükkidega Ecofleet süsteemist (tl 10-33). Tunnistaja ütlused on detailsed, ta kirjeldas kus paadis asusid kastid kalaga (paadi ninas), kalurite tegevust peale KKI inspektorite saabumist (üks jooksis rooli taha ja teine tõmbas paati tagasi 2 kasti kailt), samuti kalurite riietust. Tunnistaja M P andis ütlusi, et oli Mustvee kordoni radarivaatleja. Hommikul kella 7.30 paiku liikusid Rannapungerja sadamast järvele 2 alust ja radari järgi oli näha, et üks alus liigub kaldale aga KKI programm ei näidanud liikumist GPS järgi. Ta jälgis liikumist kuni randumiseni jõkke. Tunnistaja M P ütlused kinnitavad teiste KKI tunnistajate ütlusi, et nad otsustasid kontrollid a Artjušenkovi alust, sest nendele saabus informatsioon ühe kahtlase laeva kohta, nad otsustasid 15 kontrollida ning varem saabunud informatsioon leidis kinnitust. Tunnistaja M P ütlused kinnitavad ka asjaolu, et Artjušenkovi paat tuli üksi sadamasse ilma GPS seadmeta. Ülalnimetatud tunnistajate ütlusi kinnitavad Ecofleet-st tehtud väljavõtted. 5.11.2018 ja 7.11.2018 (tl 10-29) kalalaevade XXX ja XXX tehtud väljavõttetest selgub, et laevade liikumisteekonnad tekitasid KKI töötajatel kahtlused, et peale mõrra nõudmist asetatakse ühe kalalaeva GPS seade teise järvel oleva kalalaeva pardale ning ilma jälgimiseta kalalaev käib sadamas, ning hiljem sadamas juba käinud kalalaev läheb jälle järvele, GPS seade pannakse tagasi, kalurid esitavad kalateadet ja mõlemad laevad saabuvad sadamasse. Analüüsides 5.ja 7.11.2018 Ecofleetist saadud informatsiooni, otsustasid KKI inspektorid kontrollida OÜ Artseloni laevu. 14.11.2018 Ecofleet-st tehtud väljavõttetest (tl 30 -33, 43-44) tuleneb, et 14.11.2018 kella 07.05 ajal lahkub Lohusuu sadamast kalalaev XXX ja suundub Peipsi järvele. Kalalaev XXX väljub sadamast kella 07.07 ajal ja suundub järvele. Kalalaev XXX jõuab kell 07.22 mõrrani, siinjuures liikus ta kiirusega 39 km/h ja sõiduaeg sadamast mõrrani 16 -17 min. Kalalaev XXX jõuab mõrra juurde kell 07.
Ajavahemikul 08.00-08.26 kalalaevade XXX ja XXX teekonnad kattuvad. Kuna KKI töötajad andsid ütlusi, et antud ajavahemikul alus VLP-656 käis OÜ Artselon sadamas, tuleneb, et laev VLP-656 liikus järvel ja Avi jõel ilma GPS seadmeta, ning see seade oli sel ajal kalalaeval XXX. 14.11.2018 kell 08.26 ei kattu enam mõlemate laevade teekonnad, millest järeldub, et GPS seade on tagasi pandud laevale XXX. Peipsi kalateadete registrist (tl 45) tuleneb, et E.R esitas kell 10.04 kalateate, et mõlemad laevad jõuavad Peipsilt tagasi Lohusuu sadamasse kell 11.04, kala pardal ei ole. Kutselise kalapüügi registri kohaselt (tl 9) oli püügiajal 16.04.2018-31.12.2018 OÜ Artselon kalapüügi luba XXX ja kaluriteks on märgitud S, Aleksei, U.G. Maanteeameti väljavõttest (tl 46-48) tuleneb, et laevad XXX, XXX ja kaubik XXX omanikuks OÜ Artselon. Skeemist (tl 42) on näha Avijõgi ning märgitud KKI inspektorite auto liikumise ja parkimise koht, kaubiku parkimise koht, paadi XXX randumise koht, paadi sõidusuunad enne ja peale randumist, samuti koht, kust olid tehtud fotod. E.R ja U.G ei vaidlusta, et käisid 14.11.2018 Lohusuu sadamas laevaga XXX, kus puudus GPS seade. Menetlusaluste isikute ütluste kohaselt ei teadnud nad, et laeval ei ole GPS-t, sest seadme pani teisele laevale laadima D E, kes ei teatanud neile sellest. Ülejäänud süüdistuse osas ei tunnista menetlusalused isikud oma süüd. E.R ja U.G andsid sarnaseid ütlusi, et 14.11.2018 läksid nad väikese paadiga XXX kolmekesi koos D.Eiga järvele. Suure paadiga XXX läks S A hiljem. S A pidi olema kaldal kell 08.00, seega S, Aleksei ja U.G läksid väikese paadiga XXX sadamasse selleks, et viia kaldale S A. Samuti oli nendel V Ki ja Aleksandr Piga kokkulepe, et kella 8 paiku pidid nad jätma neile kaile jääd. Nad võtsid kastid jääga ja lasid S enda kai juures välja. KKI töötajaid nad ei näinud, hääli ei kuulnud. Läksid tagasi järvele ja hakkasid suurele laevale mõrda tõmbama. Kala ei olnud. S A ja D E andsid kohtuistungil Aleksei ja U.G-ga sarnaseid ütlusi. 16 Kohus loeb, et E.R-i ja U.G ütlused ning tunnistajate S A ja D Ei ütlused ei ole usaldusväärsed, sest nad on vastuolus teiste kogutud tõenditega - I Vi, R O, I K, M P ja P Ji ütlustega ning tunnistaja I K tehtud fotodega. Kohtu hinnangul annavad menetlusalused isikud ja nimetatud tunnistajad Aleksandr ja E.R õigustavaid ütlusi väärteo toimepanemise eest vastutuse vältimise ja karistusest pääsemise eesmärgil. Tunnistajad (KKI töötajad) ühemõtteliselt seletasid, et järvelt paadiga tulid 2 meesterahvas t ning mõlemad läksid sama paadiga tagasi järvele.Tunnistajad I V, R O ja I K nägid, et paadis oli 4 kasti ning vähemalt kahes nägid nad kala – koha. I V ja R O tundsid kalurid ära – nead olid vennad E.R ja U.G. Aleksei ja U.G püüdsid kalakaste kaile panna, kuid nägid KKI inspektoreid ning koos kalaga sõitsid ära, tagasi järvele. I V ja I K andsid käsku seista ning Artjušenkovid pidid seda kuulma, sest nii K kui ka V kuulsid käske aga Artjušenkovid olid nö Vi ja K vahel jõel. Samuti nagu kohus juba märkis, I. K poolt tehtud fotode kohaselt paadis olevates kastides sisalduv meenutab rohkem kala kui jääd. Peale selle ei ole menetlusaluste isikute ütlused loogilised ja eluliselt usutavad. Ecofleet süsteemi väljavõttest tuleneb, et kalalaev XXX koos S A tuli mõrra juurde kell 07.49, aga Artjušenkovite ütlustest tuleneb, et kella 08.00 paiku oli S A vaja olla juba kaldal. Kohtul jääb arusaamatuks, mille jaoks S A üldse läks järvele, kui tal oli vaja nii kiiresti tagasi minna. Väikese paadiga läksid järvele kolm inimest ning loogilisem oleks, kui keegi neist läks järvele suure laevaga S A asemel. Samuti ei ole arusaadav, mille jaoks oli Artjušenkovitele vaja 14.11.2018 jääd, kui kala nendel ei olnud, ning kui kastides oli jää, miks Artjušenkovid ei jäänud seisma, nähes KKI inspektoreid vaid hakkasid kiiresti sadamast ära sõitma järvele. Peale selle ei ole eluliselt usutav, et D.E, kes ei ole paadi omanik, ei ole OÜ Artseloni juhatuse liige ega kalur, omavoliliselt, teistele teadmata, võtab GPS seadme ühelt paadilt ja paneb teisele ning nähes, et Artjušenkovid väikese paadiga lähevad sadamasse – ei teavita neid, et paadil puudub GPS. Arvestades, et D.Ei ütlused ei ole usutavad ja loogilised, loeb kohus ütlusi ebausaldusväärseteks ja leiab tuvastatuks, et GPS seadme eemaldasid paadist XXX need, kes tahtsid varjatult (Ecofleet-ist mitte jälgitavalt) sõita järvelt sadamasse ja tagasi – vennad Aleksei ja U.G. Kaitsja esitas kohtule asja materjalide liitmiseks 3 fotot (2 GPS seadmetest väljatrük ki ja 1 Google Maps-st väljatrükk), millest 2 on tehtud tunnistaja A Pi poolt tema laeval asuvast GPS seadmest, kust on näha, et 14.11.2018 läks tema kalalaev XXX sadamast Peipsi järvele. Tunnistaja P.Ji ütluste kohaselt on fotol nr 2 näha, et laev XXX 14.11.2018 kell 07.41.03 asub Järve teel 41 Lohusuu alevikus, samuti on näha laeva edasised teekonnad. Fotost nr 3 nähtub, et laev XXX hakkas liikuma kell 07.48.
Fotol nr 1 on tunnistaja P.Ji poolt ristiga märgitud koht, kus 14.11.2018 asus tema, tunnistaja S A poolt märgitud linnukesega koht, kus asub Pi kai ja viirutatud sadama ala, tunnistaja Pi poolt märgitud nulliga koht, kus nad kohtusid Artjušenkovitega. Kohtuväline menetleja esitas kohtuliku uurimise lõppstaadiumis tõendiks Ecofleet-ist saadud andmed 14.11.2018 kalalaeva XXX GPS seadme pinge kohta 4-l lehel ja 27.08.2019 kalalaeva XXX GPS seadme pinge kohta 3-l lehel. Kaitsja vaidles selle tõendi toimiku juurde lisamise vastu põhjusel, et see tõend ei olnud esitatud varem. Kohus võttis tõendi vastu, sest kaitseversioonist, et laeva XXX GPS seadme pinge 14.11.2018 läks tühjaks ja sellepärast tunnistaja D. E pani selle laadima teisele laevale, sai kohtuväline menetleja teada vaid kohtuliku uurimise käigus. Kohtu hinnangul oleks õigem kaitseõiguste tagamiseks esitada antud tõendit vahetult peale 17 kaitseversiooni teada saamist, aga mitte lõpptõendina kohtuliku uurimise lõpus. Kohus andis menetlusalustele isikutele aega uue tõendiga tutvumiseks ja soovi korral ütluste andmiseks. Peale tõendiga tutvumist ei soovinud menetlusalused isikud midagi lisada enda ütluste juurde. Kohus leiab, et ei ole menetlusaluste isikute kaitseõigused rikutud. Kohus leidis juba eelnevalt, et E.R-i, U.G, tunnistajate S A ja D Ei ütlused ei ole usaldusväärsed, ning luges kohus tuvastatuks, et GPS seadme eemaldasid paadist XXX vennad Aleksei ja U.G. Seega ei ole kohtuvälise menetleja poolt esitatud uuel tõendil peamist tähtsust kohtu järelduste tegemistel. Kuid kohus annab siiski esitatud tõendile hinnangu ja leiab, et antud tõendiga on tuvastatud, et XXX GPS seadme aku 14.11.2018 sadamast väljumisel ja kuni kella 07.22 ei tühjenenud, sest seadme pinge oli püsivalt üle 12 V. Näidiseks kalalaeva XXX puhul, ei olnud GPS seade võimeline saatma kaardikeskusele infot, kui GPS aku pinge langes 4,3 V-ni. Kohtuvälise menetleja poolt Ecofleetist esitatud andmed lükkavad menetlusalute isikute ja tunnistaja D Ei ütlused ümber. Tunnistajate A Pi ja V Ki ütlusi ei loe kohus usaldusväärseteks sündmuse kuupäeva osas. Kohus leiab, et A P ja V K käisid 14.11.2018 kalalaevaga XXX järvel, kuid ei jätnud nad Artjušenkovitele sel päeval jääd. Kohus möönab, et võis olla, et Artjušenkovid palusid jätta nendele jääd ja kohtusid Aleksandr Pi ja V Kiga Avijõel liikumisel, kuid see ei toimunud 14.11.
Kuupäeva osas on ütlused vastuolus KKI töötajate ütlustega, mida loeb kohus usaldusväärseteks. Samuti kahtleb kohus, et 1,5 aasta möödudes mäletavad A P ja V K täpselt kuupäeva, millal jätsid Artjušenkovitele jääd. Kohtu hinnangul pälvivad tähelepanu V Ki ütlused, et kui nad jätsid kaile Artjušenkovitele jääd ning jõel kohtusid nendega, olid Aleksei, Aleksandr ja S A suures laevas (mitte väikeses, nagu on kohtulikul uurimisel tuvastatud). Antud V Ki ütlustest järeldub, et tegemist oli teise ajaga – mitte 14.11.
Peale selle A Pi ja V Ki ütlustes esinevad vastuolud osas, et A P seletas, et tol päeval käisid nad järvel 1 korral, kuid väljudes sadamast tuvastas ta, et unustas dokumendid kaldale, sellepärast tuli minna tagasi kaldale, kus nad võtsid mapi ja läksid tagasi järvele. V K andis ütlusi, et väljudes sadamast, nad tagasi ei käinud. Tunnistaja vastuolulised ütlused näitavad, et nad ei mäleta hästi sündmusi ja võivad ajada segi kuupäevi. Arvestades ülaltoodut, leiab kohus, et tunnistajate A Pi ja V Ki ütlused 14.11.2018 kuupäeva osas on ekslikud, seega ei anna tunnistajate ütlused teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Samuti ei lükka KKI töötajate ütlusi ümber kaitsja poolt esitatud paadist XXX GPS-st saadud andmed. A Pi ütluste kohaselt, väljudes sadamast, jõudsid järvele ja siis pidid tagasi tulema. Väljudes sadamast teisel korral, kohtusid nad Artjušenkovitega. Fotost nr 3 selgub, et 14.11.2018 alustas paat liikumist kell 07.48, tunnistaja A P seletas, et see on nende laeva teine väljumise aeg. Kuid Ecofleet-st tehtud väljavõtetest tuleneb, et kalalaevade XXX ja XXX teekonnad kattuvad ajavahemikul 08.00 kuni 08.
Sellest järeldub, et alles kell 08.00 hakks paat XXX järvelt liikuma sadama suunas. Kohtu hinnangul antud foto kinnitab tunnistajate R O, I Vi ja I K ütluste usaldusväärsust, et kui nad nägid paati XXX, oli see jõel üksi. Siinjuures tunnistaja P.J, kes asus teistest lähemal Peipsi järvele, seletas, et eemal järvel oli veel suuri paate ja 1 väiksem paat tuli pärastpoole. Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et 14.11.2018 hommikul püüdis U.G isikute grupis koos E.R-iga Peipsi järvest Artselon OÜ-le kuuluva kalapüügiloa JÕ XXX alusel kohapüügi keeluajal mõrraga vähemalt kaks kasti koha (Sander lucioperca). Aleksandr 18 Artjušenkov ja E.R on Artselon OÜ juhatuse liikmed. Peale vähemalt kahe kasti keeluajal püütud koha pardale jätmist eemaldas üks kaluritest, U.G või E.R , Peipsi järvel kalalaeva XXX pardalt GPS jälgimisseadme ning tõstis seadme kalalaevale XXX. Peale seda suundus kalalaeva juhtinud U.G koos E.R-iga kalalaevaga XXX millel puudus jälgimisseade, sadamasse aadressile Lohusuu alevik, Järve tee
U.G ega E.R ei esitanud Keskkonnainspektsioonile püügilt sadamasse saabumise teadet. Sadamas alustas U.G koos E.R-iga kalakastide sadamakaile tõstmist, kuid Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektoreid I Vit ja R O nähes, tõstis U.G koos E.R-iga kalakastid tagasi kalalaeva XXX pardale. U.G eiras keskkonnakaitseinspektor I Vi korduvalt vene keeles antud korraldust: ,,Seis, Keskkonnainspektsioon!” ja peainspektor I K korduvalt vene keeles antud korraldust ,,Seis, Keskkonnainspektsioon!”. Olenemata keskkonnakaitseinspektorite I Vi ja I K korduvalt antud korraldustest, tõstis U.G koos E.R-iga kalakastid tagasi kalalaeva XXX pardale ning suundus kalalaevaga, mida juhtis U.G , tagasi järvele, takistades sellega järelevalve teostamist ja mille tagajärjel ei olnud võimalik kalalaeva XX sadamasse saabumisel pardal olevaid kalakoguseid kontrollida. Kohus leiab, et Aleksandr ja E.R on väärtegude toimepanemisel täideviijad KarS § 21 lg 1,2 mõttes. KarS § 21 lg 1 kohaselt on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut kasutades. KarS § 21 lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Kohtupraktikas on täideviimise määratlemisel omaks võetud nn. funktsionaalne teovalitsemise teooria, mille kohaselt isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Funktsionaalne täideviimine on seega tervik, mis realiseerub siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Seega on tähtis, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna. KarS § 21 lg 2 teise lause kohaselt on kaastäideviimine ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. See tähendab, et kaastäideviija vastutab ka teise isiku poolt realiseeritu eest nii nagu oleks ta selle ise toime pannud, kuid see saab toimuda vaid juhul, kui isikutele etteheidetav käitumine on ühine ja kooskõlastatud. Seega ei pea iga kaastäideviija süüteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused ise realiseerima, vaid oluline on, et iga kaastäideviija süüteopanus oleks kausaalne süüteo toimepanemise suhtes ja nad tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Nad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ning süütegu pannaK toime teadliku ja soovitud koostegutsemisena. (RK lahend nr. 3-1-1-97-04). Teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo. Küll aga on nõutav „ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine“ Jär elikult võib süüteo kaastäideviija olla teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja ehk siis sellel korral valitsevad tegu mitu isikut omavahelise tööjaotusega. Teo valitsemine tähendabki teo objektiivses ja subjektiivses ühtsuses tahtest hõlmatud ja koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise oma kontrolli all hoidmist. Täideviija on toimuva keskne kuju, kes määrab, kuidas tegu toime panna. Täideviija on teo teostaja, osavõtjatest teo teostamine ehk teokstegemine otseselt ei sõltu. 19 Ehk siis käeoleva väärteoasja raames loeb kohus tuvastatuks, et E.R ja U.G panid väärteod toime ühiselt ja kooskõlastatult – rikkusid kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korda (

§ 77

lg 2), rikkusid GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemi kaudu andmete korrd, laeval puudus GPS- või muu satelliitjälgimissüsteem (

§ 76

lg 1), püüdsid kala keelatud ajal (

§ 85

lg 1), takistasid riiklik ku järelevalvet sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist. E.R-ile ja U.G-le esitatud süüdistusest tuleneb, et „peale vähemalt kahe kasti keeluajal püütud koha pardale jätmist eemaldas üks kaluritest, U.G või E.R , Peipsi järvel kalalaeva XXX pardalt GPS jälgimisseadme ning tõstis seadme kalalaevale XXX“. Kohtulikul uurimisel ei ole küll täpselt tuvastatud, kes vendadest eemaldas GPS-i ja tõstis selle teisele kalalaevale. Kuid arvestades, et E.R ja U.G on väärteo toimepanemisel kaastäideviijad, piisab kohtu hinnangul sellest, et on tuvastatud, et üks vendadest eemaldas padralt XXX GPS seadme. Sest iga kaastäideviija vastutab ka teise isiku poolt realiseeritu eest nii nagu oleks ta selle ise toime pannud, iga kaastäideviija ei pea ise süüteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused realiseerima, vaid oluline on, et iga kaastäideviija süüteopanus oleks kausaalne süüteo toimepanemise suhtes ja nad tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. ASJASSEPUUTUVAD NORMID

§ 76

lg 1 kohaselt GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemi kaudu andmete esitamise korra rikkumise eest, laeval nõutava GPS - või muu satelliitjälgimissüsteemi puudumise või selle töö häirimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kalapüügiseaduse § 76 lg järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

§ 76

lg 1 objektiivsed tunnused seisnevad kaluri poolt GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemi kaudu andmete esitamise korra rikkumises, laeval nõutava GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemi puudumises või selle töö häirimises. Aleksandr ja E.R-ile esitatud süüdistuses on tehtud viited konkreetsetele normidele, millised on U.G ja E.R rikkusid. U.G-le ja E.R-ile esitatud süüdistuses t tuleneb, et eemaldades mootoriga varustatud kalalaevalt XXX GPS jälgimisseadme ja kasutades kalapüügil saagi sadamasse toomiseks kalalaeva, millel puudus jälgimissüsteem, rikkusid U.G ja E.R

§ 70

Ig 1, mille järgi mootoriga varustatud kalalaev Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peab olema varustatud GPS -seadmetega (globaalse positsioneerimissüsteemi seadmed), mille kaudu teabe saatmiseks kasutatakse GP RS-süsteemi (General Packet Radio Service System).

§ 69

lõ ike 3 ja § 70 lõike 2 alusel 27.08.2015 vastu võetud Keskkonnaministri määruse nr 51 ,,Satelliit- ja GPS-jälgimissüsteemi kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord ning nõuded jälgimisseadme ja selle kasutamise kohta” § 2 lg 3 järgi ei tohi jälgimisseadet kalalaeva pardalt eemaldada ning jälgimisseadme elektritoite toimimine ja andmete edastamine tuleb tagada kogu kalalaeva vees viibimise ajal. Seega oma tegudega täitsid U.G ja E.R Kalapüügiseaduse § 76 lg la 1 järgi objektiivse koosseisu. 20

§ 77

lg 2 kohaselt kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kalapüügiseaduse § 77 lg lg 2 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

§ 77

lg 2 objektiivsed tunnused seisnevad kaluri poolt kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumises. Aleksandr ja E.R-ile esitatud süüdistuses on tehtud viited konkreetsetele normidele, millised on U.G ja E.R rikkusid. Esitatud süüdistuse kohaselt, jättes tegemata kutseliselt kalapüü gilt naasmise teate, rikkusid U.G ja E.R

§ 61

§ 85

lg 1 kohaselt kalapüügi või veekogus kala püügijärgse hoidmise eest keelatud ajal või alal või püüda keelatud kalaliigi isendite või alamõõdulise kala püüdmise eest kaaspüügi tingimusi rikkudes või harrastuspüügil püüda lubatud kala koguse ületamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kalapüügiseaduse § 85 lg 1 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

§ 85

lg 1 objektiivsed tunnused seisnevad kaluri poolt kalapüügi või veekogus kala püügijärgse hoidmises keelatud ajal või alal või püüda keelatud kalaliigi isendite või alamõõdulise kala püüdmises kaaspüügi tingimusi rikkudes või harrastuspüügil püüda lubatud kala koguse ületamises. Aleksandr ja E.R-ile esitatud süüdistuses on tehtud viited konkreetsetele normidele, millised on U.G ja E.R rikkusid. Esitatud süüdistusest tuleneb, et püüdes 14.11.2018 koha (Sander lucioperca) rikkusid U.G ja E.R kalapüügiseaduse (

§ 49

lõigete 1 ja 2 alusel 17.10.2018 vastu võetud maaeluministri käskkiri nr 143,,

aasta kohapüügi peatamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel” peatas koha püügi Peipsi järvel alates 18.10.2018 kuni 31.12.
Seega oma tegudega täitsid U.G ja E.R Kalapüügiseaduse § 85 lg 1 järgi objektiivse koosseisu. 21 KarS § 279 lg 1 kohaselt (seisuga 14.11.2018) riikliku järelevalve takistamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 279 lg 1 objektiivsed tunnused seisavad riikliku järelevalve takistamises sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et Keskkonnainspektsiooni töötajad on avaliku võimu kandjad ning 14.11.2018 teostasid nad riiklikku järelevalvet kutseliste kalurite tegevuse üle Peipsi järvel. KorS § 2 lg 4 defineerib riiklikku järelevalvet kui korrakaitseorgani tegevust eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada rikkumine. Takistamine tähendab igasugust riikliku järelevalvega seotud õiguspärase toimingu teostamise takistamist. Seega, eirates keskkonnakaitseinspektorite korraldust seisma jäämiseks ning tõstes kalakasti kohaga tagasi kalalaeva XXX pardale ning lahkudes sadamast, takistasid U.G ja E.R Keskkonnainspektsioonil kalalaeva kontrollimist, so riikliku järelevalve teostamist ning täitsid oma tegudega KarS § 279 järgi objektiivse tunnuse. Vastavalt kalapüügiseaduse § 71 lg 1 p 1 kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 42 lõike 1 punkt a kohaselt on tõsiseks rikkumiseks tegevus, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 3 lõike 1 punkt b järgi peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates jätnud täitmata oma kohustuse registreerida ja kanda ette püüki või püügiga seotud andmeid, sealhulgas laevaseiresüsteemide kaudu edastavaid andmeid. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 3 lõike 1 punkt d järgi peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates püüdnud otseselt kalavarusid, mille püük on keelatud. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 3 lõike 1 punkt h järgi peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse- ja majandamismeetmeid eirates takistanud ametnikku täitmast oma ametiülesandeid kaitse- ja majandamismeetmete täitmise inspekteerimisel. Seega, püüdes keelatud ajal koha (Sander lucioperca), kasutades kalalaeva XXX , millelt eelnevalt oli eemaldatud GPS jälgimissüsteem ja seda kalalaeva kalapüügil kasutades, jättes esitamata kutselise kalapüügi kohta püügilt naasmise teate ning takistanud ametnikke täitmast oma tööülesandeid, panid U.G ja E.R nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 3 lõike 1 punktide b, d ja h kohaselt toime tõsised rikkumised. 22 Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälises menetluses on U.G ja E.R-i käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 76lg 1, § 77 lg 2, § 85 lg 1 järgi ning Kar

S § 279 lg 1 järgi ettenähtud väärtegudena. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et U.G ja E.R panid toime väärteod

§ 76lg 1, § 77 lg 2, § 85 lg 1, Kar

S § 279 lg 1 järgi otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et U.G ja E.R on pikaajalised kutselised kalurid, kes on hästi teadlikud tehtivast Kalapüügiseadusest ja sellega kaasnevatest normidest. Nende tegevus oli sihikindel ja teadlik, eesmärgiga püüda koha selle püüdmise keeluajal, varjatult tuua see sadamasse, mille jaoks eemaldasid nad paadist XXX GPS seadme ning ei esitanud teatist paadi kaldale naasmise kohta. Peale selle, olles teadlik enda rikkumistest, selleks, et jääda kinni pidamata, vältida võimalikku vastutust ja karistust, teadlikult ei täitnud nad Keskkonnnaameti töötajate käsku, millega takistasid KKI ülesandeid teostada riiklikku järelevalvet. Kohus ei nõustu Keskkonnainspektsiooni seisukohaga, et

§ 76

lg-s 1 sätestatud väärteo panid U.G ja E.R toime kavatsetult, sest kohtu hinnangul, väljudes 14.11.2018 Peipsi järvele, et olnud nad eelnevalt teadlikult, kas nende poolt pandud võrkudes on kala või ei ole, ning kas võis see olla koha. Kohtu hinnangul hakkasid nad sihikindlalt ja otsese tahtlusega tegutsema juba siis, kui avastasid, et olid püüdnud koha. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et U.G ja E.R on nendele süüks arvatud

§ 76lg 1, § 77 lg 2, § 85 lg 1, Kar

S § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistus on määratud Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektori poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. Juriidilise isiku Artselon OÜ süüdistus. Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud OÜ-le Artselon, keda esindab juhatuse liige E.R ,

§ 76lg 2, § 85 lg 2, Kar

S § 279 lg 2 järgi selles, et 14.11.2018 hommikul püüdsid Artselon OÜ juhatuse liikmed U.G ja E.R Peipsi järvest Artselon OÜ-le kuuluva kalapüügiloa JÕ XXX alusel kohapüügi keeluajal mõrraga vähemalt kaks kasti koha (Sander lucioperca). Peale vähemalt kahe kasti keeluajal püütud koha pardale jätmist eemaldas üks kaluritest, U.G või E.R , Peipsi järvel kalalaeva XXX pardalt GPS jälgimisseadme ning tõstis seadme kalalaevale XXX. Peale seda suundus kalalaeva juhtinud U.G koos E.R-iga kalalaevaga XXX, millel puudus jälgimisseade, sadamasse aadressile Lohusuu alevik, Järve tee 22. U.G ega E.R ei esitanud Keskkonnainspektsioonile püügilt 23 sadamasse saabumise teadet. Sadamas alustas U.G koos E.R-iga kalakastide sadamakaile tõstmist, kuid Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektoreid I Vit ja R O nähes, tõstis U.G koos E.R-iga kalakastid tagasi kalalaeva XXX pardale. U.G eiras keskkonnakaitseinspektor I Vi korduvalt vene keeles antud korraldust: ,,Seis, Keskkonnainspektsioon!” ja peainspektor I K korduvalt vene keeles antud korraldust ,,Seis, Keskkonnainspektsioon!”. Olenemata keskkonnakaitseinspektorite I Vi ja I K korduvalt antud korraldustest, tõstis U.G koos E.R-iga kalakastid tagasi kalalaeva XXX pardale ning suundus kalalaevaga, mida juhtis U.G , tagasi järvele, takistades sellega järelevalve teostamist ja mille tagajärjel ei olnud võimalik kalalaeva XXX sadamasse saabumisel pardal olevaid kalakoguseid kontrollida. Püüdes 14.11.2018 koha (Sander lucioperca) rikkusid U.G , E.R ja Artselon OÜ kalapüügiseaduse (

§ 49

lõigete 1 ja 2 alusel 17.10.2018 vastu võetud maaeluministri käskkiri nr 143,,2018. aasta kohapüügi peatamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel” peatas koha püügi Peipsi järvel alates 18.10.2018 kuni 31.12.2018 (tegu on kvalifitseeritud

§ 85lg 2 järgi).

Kasutades mootoriga varustatud kalalaeva XXX, millel puudus jälgimissüsteem, rikkusid Artselon OÜ juhatuse liikmed U.G , E.R § 70 lg 1, mille järgi mootoriga varustatud kalalaev Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peab olema varustatud GPS-seadmetega (globaalse positsioneerimissüsteemi seadmed), mille kaudu teabe saatmiseks kasutatakse GPRSsüsteemi (General Packet Radio Service System).

§ 69 § 76lg 2 järgi).

Mitte alludes keskkonnakaitseinspektori korraldusele seisma jäämiseks ning tõstes kalakasti kohaga tagasi kalalaeva XXX pardale ja sõites sama kalalaevaga tagasi Peipsi järvele, takistasid Artselon OÜ juhatuse liikmed U.G ja E.R selle teoga riikliku järelevalve teostamist. Selle teoga rikkusid Artselon OÜ juhatuse liikmed U.G ja E.R karistusseadustiku § 279 lg 2, mis näeb ette vastutuse riikliku järelevalve takistamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, kui selle on toime pannud juriidiline isik. 28.06.2019 tehtud üldmenetluse otsuses on Artseloni OÜ väärteo lühikirjelduses Artseloni OÜ tegu kvalifitseeritud KarS § 279 lg 1 järgi (otsuse lk 6), kui on kohtu hinnangul tegemist ilmse trükiveoga, mis kohus võib parandada esitatud süüdistuse raamidest väljumata, sest otsuse lk-l 8 on OÜ Artseloni tegu kvalifitseeritud KarS § 279 lg 2 järgi ja menetlusalune isik, OÜ Artseloni esindaja E.R oli teadlik, et OÜ Artselon süüdistatakse just KarS § 279 lg 2 järgi. Kohus juba kontrollis süüteokoosseisu olemasolu ja leidis, et OÜ Artseloni juhatuse liikmete E.R-i ja U.G teod vastavad

§ 76lg 1, § 85 lg 1, Kar

S § 279 lg 1 süüteokoosseisudele, on õigusvastased ja isikud on selle toimepanemises süüdi. 24 KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Riigikohtu 08.03.2017 otsuses 3-1-1-84-16 on selgitatud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, sest juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab toimida üksnes füüsilise isiku kaudu. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

märtsi
a otsus asjas nr 3-1-1-7-04, p 10;
oktoobri
a otsus asjas nr 3-1-1-88-12, p 7 ja
novembri
a otsus asjas nr 3-1-1-66-14, p 6). Olles tuvastatud süüteotunnuste olemasolu vahetult tegutsenud füüsilise isiku käitumises, tuleb järgnevalt kontrollida nende kriteeriumide täidetust, mis võimaldavad füüsilise isiku toimepandud süüteo omistamist juriidilisele isikule. Selleks on vaja, et süütegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides. (KarS kv). Väärteoprotokollis ja väärteoasja otsuses on märgitud, et Artselon OÜ juhatuse liikmed on E.R ja U.G, kellel on õigus teha otsuseid ja suunata Artselon OÜ, kui juriidilise isiku tahet. E.R ja U.G naasid 14.11.2018 kutseliselt püügilt Artselon OÜ-le kuuluva laeva XXX, olles eelnevalt käinud Artselon OÜ-le väljastatud kalapüügiloa JÕ 180102 alusel püügil olevate mõrdade juures. Väärteo lühikirjelduses kirjeldatud teod panid E.R ja U.G toime juriidilise isiku igapäevase äritegevuse raames, mistõttu kuulub vastutusele võtmisele Artselon OÜ juriidilise isikuna. Kohtuvälise menetleja toetas kohtuistungil väärteoprotokollis väljendatud seisukoha ja leidis, et Artselon OÜ-l esinevad talle inkrimineeritud väärteotunnused ja teod olid toime pandud juriidilise isiku huvides. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et E.R ja U.G teostasid 14.11.2018 kalapüügi nö Artselon OÜ nimel, sest nad ise on OÜ juhatuse liikmed, kasutasid kalalaevu, mis kuulusid OÜ-le, käisid järvel kala püüdmas Artselon OÜ-le väljastatud kalapüügiloa JÕ 180102 alusel, st nad tegutsesid juriidilise isiku tegevussfääris. Kuid ei ole, kohtu hinnangul, arvestades väärtegude toimepanemise asjaolusid, kindlalt tuvastatud, et E.R ja U.G tegutsesid juriidilise isiku huvides. Kohtu hinnangul tuleb võtta arvesse, et koha, mille nad tõid sadamasse, oli püütud keeluajal, seega ei ole see kuidagi ametlikult (Artselon OÜ nimele) vormistatud – ei pannud vajalikud andmed Artselon OÜ päevikusse, ei ole fikseeritud kala liiki ja kogust jne. Kohtu arusaamise kohaselt, kui kala ei ole OÜ nimele ametlikult formistatud, on raskendatud ka kala OÜ nimelt võõrandada (nt müüa) selleks, et justnimelt juriidiline isik saaks sellest kasu. Samuti ei ole ka välistatud, et 14.11.2018 püüdsid Artjušenkovid koha isiklikes huvides, sest püütud kala kogus ei olnud suur ning seda kogust oleks võimalik kasutada enda või kolmanda isikute kasuks – kas ise tarbida või müüa, või anda üle kolmandatele isikutele tarbimiseks/müümiseks. 25 Juriidilise isiku karistamine on igal juhul välistatud, kui juriidilise organi liikmed tegutsesid küll oma ametialaseid volitusi kasutades, kuid üksnes iseenda või juriidilise isiku suhtes kolmanda isiku huvides (KarS kv). Ülaltoodu alusel, leiab kohus, et ei ole käesolevas väärteoasja kogutud piisavaid tõendeid selle kohta, et Artselon OÜ juhatuse liikmed E.R ja U.G tegutsesid 14.11.2018 väärtegude toimepanemisel juriidilise isiku huvides. Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1 rahuldab kohus kaebuse juriidilise isiku Artselon OÜ osas, kelle esindaja on E.R , tühistab Keskonnainspektsiooni 28.06.2019 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 940018001032 juriidilise isiku vastutusele võtmise ja karistamise osas ning lõpetab selles osas väärteomenetluse. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus nõustub kohtuvälise meneteljaga, et U.G ja E.R panid ühe teoga toime neljale süüteokoosseisule vastavad teod. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusestvja on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seatud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui kooseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Ideaalkogumi võivad iseenesest moodustada ka järjestikku toimepandud süüteod, kuid tegemist on loomuliku elukäsitluse järgi ühtse käitumisega (KarS kv). U.G ja E.R-i teod on ruumiliselt, ajaliselt seotud ja pandud toime teineteise järel. Väärteod on toime pandud ajavahemikul alatest kella 08.00 kuni 08.26 -ni, Peipsi järvel ja Avijõel. Kõik teod on seotud ühe eesmärgiga – keeluajal püütud koha varjatult sadamasse viimisega ja selle panemisega kaubikusse. Kohtu hinnangul kujutavad U.G ja E.R-i osateod endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Kuna U.G ja E.R panid ühe teoga toime neljale süüteokoosseisule vastava teo, siis tuleb mõista neile üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 77

lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk summas 1200 eurot.

§ 76

lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk summas 1200 eurot.

§ 85lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk summas 1200 eurot. 26 Kar

S § 279 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk summas 1200 eurot või aresti. Menetlusalused isikud U.G ja E.R on kumbki karistatud

§ 85lg 1 järgi rahatrahviga 250 trahviühikut s.o 1000 eurot.

Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3 -1-1-43-06): „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja mõlemate menetlusaluste puhul (kohtuväline menetleja on iga menetlusaluse isiku kohta eraldi arvestas KarS § 56 lg-s 1,2 ettenähtud asjaolusid) on karistuse kohaldamisel õigesti osutanud KarS § -le 56, st karistuse kohaldamise alusele - isiku süüle, samuti on võetud arvesse kergendavate asjaolude puudumist ja raskendava asjaoluna – teo toimepanemise grupi poolt ja isikute tahtlust väärtegude toimepanemisel. Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Analüüsides U.G tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud , et isik pani toime kokku neli väärtegu, mille eest määratud karistus KarS § 63 lg 1 alusel, et süüdlane pani toime väärteod otsese tahtlusega, kergendavad asjaolud puuduvad ja raskendavaks asjaoluks on väärtegude toimepanemine grupis. Kalapüügiseaduse järgi toimepandud väärteod on kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et U.G süü tase on suur ning nõustub kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega (sanktsiooni raskemast määrast veidi madalamas määras). Karistus on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. Asjaolu, et kohus ei nõustunud, et

§ 76

lg 1 on toime pandud kavatsetult, ei vähenda isikute süüd ja ei ole aluseks kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse vähendamiseks. Analüüsides E.R-i tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud , et isik pani toime kokku neli väärtegu, mille eest määratud karistus KarS § 63 lg 1 alusel, et süüdlane pani toime väärteod otsese tahtlusega, kergendavad asjaolud puuduvad ja raskendavaks asjaoluks on väärtegude toimepanemine grupis. Kalapüügiseaduse järgi toimepandud väärteod on kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et U.G süü tase on suur ning nõustub kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega (sanktsiooni raskemast määrast veidi madalamas määras). Karistus on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. Asjaolu, et kohus ei nõustunud, et

§ 76

lg 1 on toime pandud kavatsetult, ei vähenda isikute süüd ja ei ole aluseks kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse vähendamiseks. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv 1000 eurot on piisav motiveerima menetlusaluseid isikuid 27 U.G ja E.R edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetluskulud Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude hüvitamiseks Artselon OÜ-le. Taotluse kohaselt Artselon OÜ kaitsja taotleb hüvitada tekkinud menetluskulud, mõistes Artselon OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja kokku 1920 eurot. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p s 1 nimetatud alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Väärteomenetluses kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel kohalduvad VTMS § 38 lg 1 tulenevalt ka kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud põhimõtted. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (RKKKo 1-15-9051 p 38) Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvestada osutatud teenuse vajalikkust, kaebuses esitatud seisukohtade põhjendatust, väärteoasja mahtu ja keerukust. (RKKo 3-1-1-32-15, p 9) Kohus leiab, et kaitsja poolt on esitatud kõik vajalikud dokumendid menetluskulude tekkimise ja suuruse kohta – kohtueelses- ja kohtumenetluses 16 tundi kokku 1920 eurot (keskmise tunnihinnaga 120 eurot). Kohus leiab, et kulu suurus on mõistlik ja kaitsja poolt põhjendatud. Kohus leiab, et osutatud õigusabi eest küsitud tasu suurus on õiglane ja proportsionaalne. Maakohtule esitatud dokumendid on mõistliku mahukusega ja asjassepuutuvad. Kohus nõustub kaitsja poolt väärteoasjas esitatud kaebuses toodud seisukohtadega. Kohus on seisukohal, et osutatud õigusabi oli vajalik. Kuna kaebus oli kaitsja poolt esitatud kolme menetlusaluse isiku huvides ning kaitset teostati OÜ Artselon, E.R-i ja U.G suhtes, siis tuleb tekkinud menetlus kulu jagada kolmega, et välja selgitada OÜ-le Artselon hüvitatava menetluskulu suurus. 1920:3=640. Lähtudes VTMS § 23, 38 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 tuleb kohtumenetluse kuluna menetlusaluse isiku OÜ Artvelon kasuks välja mõista riigilt 640 eurot. KOHTU MEETMED Menetlusaluste isikute esitatud kaebus tuleb osaliselt rahuldada. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Larissa Prokopenko 28

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

4-19-3959/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2020 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-19-3959 (940018001032) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi se

§ 49

§ 70

§ 69

§ 61

§ 85

§ 85

§ 85lg 2 järgi rahatrahvi 20 000 eurot.

§ 49

§ 85lg 1 järgi).

§ 70

§ 69

§ 76lg 1 järgi).

§ 61

§ 77lg 2 järgi).

§ 77lg 2, 76 lg 1, 85 lg 1 ja Kar

§ 76lg 2, 85 lg 2 ja Kar

§ 77

§ 76

§ 85

§ 76

§ 76

§ 70

§ 69

§ 77

§ 77

§ 61

§ 85

§ 85

§ 49

§ 76lg 1, § 77 lg 2, § 85 lg 1 järgi ning Kar

§ 76lg 1, § 77 lg 2, § 85 lg 1, Kar

§ 76

§ 76lg 1, § 77 lg 2, § 85 lg 1, Kar

§ 76lg 2, § 85 lg 2, Kar

§ 49

§ 85lg 2 järgi).

§ 69

§ 76lg 2 järgi).

§ 76lg 1, § 85 lg 1, Kar

§ 77

§ 76

§ 85lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk summas 1200 eurot. 26 Kar

§ 85lg 1 järgi rahatrahviga 250 trahviühikut s.o 1000 eurot.

§ 76

§ 76