järgi; Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: G.V (isikukood XXX , elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond); emakeel – eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, haridus – kesk-eri , töökoht Härjanurme Mõis, tööline, varem kriminaalkorras karistatud 6 korral: 1) 24.07.2002. Jõgeva MK poolt KrK § 204 lg 3 alusel 4 kuud vabadusekaotust 1 aastase katseajaga , lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks 2) 09.06.2004. Tartu MK poolt
lg 1 alusel 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust 2 aastase katseajaga 3) 21.06.2005.Tartu MK poolt
alusel 5 kuud vangistust 18 kuulise katseajaga , lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks 4) 11.07.2007.Viru MK Rakvere kohtumaja poolt
alusel 1 aasta vangistust 2 aastase katseajaga , lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks 5) 29.11.2007.Tartu MK Tartu kohtumaja poolt
ja § 329 alusel 1 aasta 27 päeva vangistust ,
lg 2 alusel liitkaristus 2 aastat 27 päeva vangistust , lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks 8 kuuks 6) 01.12.2009.Tartu MK Tartu kohtumaja poolt
alusel 5 kuud vangistust ,
§ maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : 1. Süüdi tunnistada G.V
2. Kohaldada
lg 1,3 sätteid ja määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täitmisele, kui G.V 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 2.1 elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; 2.2 ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.3 alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.4 saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 2.5 saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 3.
lg 2 p 2 alusel kohustada G.V mitte tarvitama katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume. 4.
lg 1 p 1 alusel võtta G.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) aastaks. 5.
lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend - sõiduauto Volkswagen Golf, riiklik reg nr 287AYB, mis asub PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas, riigi kasuks. 6. Tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendiks tunnistatud ja konfiskeeritud sõiduauto Volkswagen Golf reg. nr . 287AYB võõrandamine ja raha tagastamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korra kohaselt. Kriminaalmenetluse kulud: 2
-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Süüasi on saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Kohtule on esitatud kriminaalasja toimik ning prokuratuuris sõlmitud kokkulepe. Kohtunik kontrollis kriminaalasja materjali hulgas kohtualluvust määrava t alust KrMS § 24 lg.1 järgi - et tegu on toime pandud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja tööpiirkonnas. Vastavalt KrMS § 2451 lg 1 p 1 tegi kohus määruse süüdistatava G.V kohtu alla andmiseks kokkuleppemenetluses. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et G.V -le on esitatud süüdistus selles , et tema , olles alkoholijoobes ( ühes liitris väljahingatavas õhus 1,00 mg/l alkoholi ) , juhtis 3
Asitõendina on vaadeldud ja PPA Lõuna Prefektuuris hoiule võetud G.V -le kuuluv sõiduauto Volkswagen Golg reg.nr.287 AYB ( tl.41 ) kui kuriteo toimepanemise vahend. Prokurör, süüdistatav ning tema kaitsja on sõlminud alljärgneva kokkuleppe, mille kinnitamist nad kohtult paluvad: 1.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 ( kaks ) aastat vangistust; 2.
lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata , kui G.V 3 ( kolm ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid : 2.1 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2.2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 2.3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 2.4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ; 2.5 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2.6
lg 2 p 2 alusel kohustub G.V mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3.
4.
lg 1 alusel kuulub asitõendiks tunnistatud ja Lõuna Prefektuuri asitõendit hoidlas hoiul olev s õiduauto Volkswagen Golf reg.nr 287AYB kui kuriteo toimepanemise vahend konfiskeerimisele. Kohtuistung. Kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle kinnitada. Prokurör selgitas kuriteo asjaolusid, andis hinnangu süüdistatava käitumisele eelmise karistuse kandmisest kuni käesolevas asjas arutatava kuriteo toimepanemiseni ja palus kokkuleppe kinnitada. Prokuröri hinnangul ei ole otstarbekas kohaldada süüdistatava osas reaalset vangistust, kuivõrd viimase katseaja läbis süüdistatav edukalt ning enne käesol eva kuriteo toimepanemist kahel aastal ei pannud süüdistatav toime uusi kuritegusid. Sanktsioonide rakendamine maksimaalses määras loodetavasti mõjutab süüdistatavat oma käitumist kontrollima. Et olemasolev sõiduk ei ahvatleks uusi kuritegusid toime panema, on kokku lepitud selle võõrandamine ja juhtimisõiguse äravõtmine maksimaalseks tähtajaks. Süüdistatav kinnitas, et ta saab aru talle esitatud süüdistusest, tunnistab end süüdi ning on nõus kokkuleppega. Süüdistatav kahetses oma tegu ning lubas teha edaspidi kõik, et vältida alkoholi tarvitamist . Süüdistatav soovib käia tööl ja elada normaalset elu. Ta on viimased kaks aastat teinud kõik selleks, et alkoholist eemale hoida. Juhtimisõiguse sai tagasi juunis 2012, tegi selleks uuesti eksami. Praegu on tal kodus ja töö juures hea õhkkond, jooma ei ahvatleta. Alkoholist loobumine ei ole kerge, aga ta püüab. On nõus sellise lisakohustuse võtma ja ka autost ilma jääma. Ta ei jõua oma sissetuleku juures nagunii autot ülal pidada. 4
sätestatud kuriteo toimepanemises ning prokuröri, süüdistatava ja kaitsja osavõtul sõlmitud kokkulepe tuleb kinnitada. Muuhulgas tuleb süüdistatavalt konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend- sõiduauto Volkswagen Golg reg.nr. 287AYB. Kohus, uurides tõendeid, kriminaalasja materjale ja prokuröri poolt esitatud kokkulepet, leiab, et G.V-le süüks pandav tegu on tema poolt toime pandud. Tunnistaja ütluste (tl 1-3) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl 4) nähtub, et G.V juhtis sõiduautot seisundis, kus tema poolt väljahingatavas õhus oli alkoholi 1,00 mg/l kohta, mis ületab liiklusseaduse § 69 lõike 4 punktis 1 sätestatud kontsentratsioonimäära. Selline seisund on käsitletav alkoholijoobena
Süüdistatava poolt on süüks arvatav tegu toime pandud
Õigusvastasust (
G.V on vastavalt
lg 1 süüdi temale süüks arvatava kuriteo toimepanemises.
tähenduses raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on vastavalt
lg 1 p 3 kohaselt kahetsus, mida süüdistatav on väljendanud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil. Kohus on seisukohal, et karistuse liik ja määr on sõlmitud kokkuleppes määratud põhjendatult. Arvestades, et tegu on süüdistatava poolt korduva
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega, on asjakohane mõista 2-aastane vangistus, mis ületab keskmist määra. Samas peab kohus võimalikuks mõista karistuseks vangistus, mida rakendada tingimuslikult. Ehkki G.V on neljal korral karistatud samaliigilise kuriteo eest ja kandnud selle teo eest juba ka reaalset vangistust, peab kohus võimalikuks veelkordselt püüda süüdistatavat mõjutada tema üle teostatava järelevalve ja kriminaalhoolduse abil. G.V vabanes ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt 26.10.2010.a., mis tähendab, et juba kinnipidamiskohas olid eeldused uskuda tema suutlikkusse ennast kokku võtta ja seaduskuulekalt käituda. Pärast vabanemist peaaegu kahe aasta jooksul (20 päeva kahest aastast puudu) ei ole ta uusi süütegusid toime pannud ja on ise muutnud oma elukorraldust selliselt, et see toetaks alkoholist hoidumist. Seetõttu on põhjendatud rakendada lisaks tema enda pingutustele kriminaalhoolduse distsiplineerivat tuge alkoholi tarvitamisest hoidumiseks. Eeldused on selleks olemas. G.V on nõus võtma lisakohustuse alkoholi tarvitamisest hoidumiseks. Riskide vähendamiseks on põhjendatud rakendada maksimaalselt eripreventiivseid abinõusid - juhtimisõiguse äravõtmist maksimaalseks võimalikuks tähtajaks ja sõiduki konfiskeerimist. Vastavalt
on põhjendatud määrata ka
Kuivõrd sõiduki joobes juhtimine on enimohtlik süütegu ning on süüdistatava poolt toime pandud korduvalt, on põhjendatud võtta G.V -lt lisakaristusena juhtimisõigus maksimaalses määras, so kolmeks aastaks, ära. 5
lg 1 alusel süüdistatavalt konfiskeerida, kuna G.V on aastate kestel pannud toime samaliigilisi süütegusid - olles alkoholijoobes juhtinud sõidukit . Ta ei suuda hoida sõiduki juhtimist lahus alkoholitarvitamisest. Konfiskeeritav sõiduk, millega kuritegu toime pandi, kuulub G.V-le (tl.24), on hinnatud (tl.28,) ja G.V on selle üle andnud (tl.29,40). Asitõendiks tunnistatud sõiduk on vaadeldud, antud hoiule (tl.30 -41), veokulud on hüvitatud (tl.42-45) summas 176,48 eurot. Konfiskeerimisele kuuluva asitõend võõrandamine ja saadud raha tagastamine toimub KrMS § 126 lg.6, lg.7 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Süüdistatava osas on kohaldatud tõkendit- elukohast lahkumise keeldu- alates 09.10.2012.a., mis tuleb tühistada alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, mil süüdistatav allutatakse käitumiskontrollile. Menetluskulud. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega ja KrMS § 192 lg.1 alusel määrab kohus kuluhüvitise suuruse. Menetluskulud jäävad KrMS § 180 lõike 1 kohaselt süüdimõistetu kanda ning need tuleb välja mõista G.V-lt . Kaitsja on taotlenud tasu määramist kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 19,20 eurot, mis vastab kehtestatud määrale ja tuleb määrata. Tl.60 leidub määrus kaitsjale tasu määramise kohta kohtueelses menetluses summas 86.88 eurot ja kogu õigusabi tasu ja kulu tuleb süüdistatavalt välja mõista summas 106,08 eurot. Menetluskuludeks on sundraha 435 eurot (KrMS § 179 lg 1 p 1), asitõendi veoga seotud kulud 176,48 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 6), t asu riigi õigusabi eest kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 106,08 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 1). Kokku menetluskulud 717,56 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on- tagamaks menetluskulude tegeliku hüvitamise võimalus kaitsja taotlus võimaldada süüdimõistetul menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul võrdsete osamaksetena (59,80 €/kuus) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtunik Ülle Raag 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.