) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest.
lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu.
lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi.
lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav Z.H on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult
S § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kohus leiab, et süüdistatava Z.H´i karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et Z.H ´i on võimalik karistada rahalise karistusega. Z.H sissetuleku olemasolu ei leia kinnitust kriminaaltoimikus olevate tõenditega, mistõttu on alust arvata, et mõistetav rahaline karistus jäetakse täitmata, arvestades siinjuures ka tsiviilhagide suurust ja seaduses sätestatud süüdistatava kohustust tasuda kriminaalmenetluse kulud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Z.H varem kriminaalkorras karistatud kahel korral ja mõlemal korral vangistusega. Arutatavad kuriteod on ta toime pannud ajal, mil kohus vabastas ta karistusest tingimusel, et ta ei pane toime uusi kuritegusid. Seega oli Z.H´ile antud võimalus tõestada, et tema karistamine vangistusega ei ole otstarbekas ning ta on võimeline edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, Z.H aga seda võimalust ei 9 realiseerinud ning on kohtu usaldust kuritarvitanud. Sellises olukorras ei vasta isiku karistamine kergemaliigilise karistusega karistuse mõistmise põhimõtetele, kuna sellega ei saavutata karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohus leiab, et kui karistuse täitmisele pööramise võimalus katseaja jooksul ei ole pannud Z.H muutma oma väärtushinnanguid ega elama seaduskuulekalt, siis olukorras, kus isikul sellist kartustunnet ei ole, on tõenäosus mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest veelgi väiksem. Seega Z.H-le mõistetavaks karistuseks saab olla vaid vangistus. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü ning kannatanule tekitatud kahju suurusest ning leiab, et Z.H ´i tuleb karistada mõlema kuriteo toimepanemise eest vangistusega sanktsiooni alammäära piirides. Kuivõrd aga inkrimineeritavad kuriteod on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, siis kuulub käesoleva otsusega mõistetav karistus suurendamisele eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra. Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.