1 Kriminaalasi nr 1-15-6444 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-6444 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enj

§ 751

lg 3 p 1 määrata H.L-i elektroonilise valve tähtajaks 3 (kolm) kuud.

§ 76lg 5, 78 p 2 määrata H.L-ile kohtumääruse jõustumisest kuni 21.06.2017.

katseaeg alates käesoleva Kohustada H.L-i katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada H.L-i katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,8,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema sotsiaalprogrammis; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata H.L kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada H.L karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.04.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.L-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. H.L kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 11.08.2015 kohtuotsusega nr 1-15-6444 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 424 ja 329 järgi ning KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades mõisteti talle KarS § 424 alusel karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 15.07.2015 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta vangistust võrra ning H.L-i liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud vangistust. H.L kannab nimetatud karistust alates 21.09.

1. Harku ja Murru Vangla poolt 14.03.2016 koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 9 korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Isik on toime pannud erinevaid kuritegusid. Varasemalt on ta toime pannud huligaansuse ja varavastaseid kuritegusid. Viimased süüdimõistmised, sealhulgas praegune, on mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Individuaalse täitmiskava tegevuseks on psühholoogilised nõustamised alkoholi probleemiga tegelemiseks. Kinnipeetav osaleb nõustamistel, väljendades sõnas valmidust teha muudatusi alkoholi tarvitamise osas. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud veidi vähem kui 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 1 kuu vangistust. 3 Kinnipeetavale on vangistuse jooksul määratud 2 distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos abikaasa, kahe alaealise ja ühe täiskasvanud lapsega aadressil xxxx. Tegemist on 3-toalise ahiküttega eramajaga, mis kuulub isiku abikaasale. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Lähedased (abikaasa ja kodus elav tütar) on oma nõusoleku andnud selle kohta, et isik elektroonilise valvega vabaneks. Kinnipeetaval on keskeriharidus. Peale põhikooli lõpetamist läks ta õppima Viljandi Kutsekeskkooli elektrikuks, kuid seal tekkinud probleemi tõttu suunati ta Sindi Erikutsekooli, kus ta õppis aastatel
2. Hiljem lõpetas ta Tihemetsa Tehnikumis põllumajanduse mehhaniseerimise eriala. Ta on läbinud ka keevitaja, katlakütja ja traktoristi kursused. Isiku sõnul on ta töötanud peamiselt treialina, kuid teinud vajadusel ka muid töid. Pikemaajaliselt töötas ta Pärnu-Jaagupi ja Kadrina EPT-s, Haapsalu MEK-s, tootmisettevõttes Silikaat. Viimati töötas ta xxx. Isiku sõnul olid kõik töökohad ametlikud. Umbes 5 aastat tagasi määrati talle xxxx töövõimetus. Pere majanduslikku olukorda hindab kinnipeetav rahuldavaks. Isik tunnistab, et kulutas tuntava osa pere eelarvest alkoholi ostmiseks. Vabanedes oleks tema peamiseks sissetulekuks pension, võimalusel teeks ta ka juhutöid. Enamus aeg kulub siiski kodusele majapidamisele. Vanglas ei ole kinnipeetav töötanud, rahaliselt on teda toetanud lähedased. 18.03.2016 seisuga on vabanemisfondis 312,55 eurot ning K-Raha andmetel on isikul täitmata nõudeid summas 14950,28 eurot. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa ja kuus last, kellest üks on alaealine. Abikaasaga ei ole alati olnud läbisaamine hea. Üks poegadest on kriminaalkorras karistatud. Tuttavaid on palju, kelle hulgas on ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Mõjutatavaks kinnipeetav ennast ei pea, samas mitme kuriteo puhul istus purjuspäi autorooli teiste survel. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitab korduv karistatus joobes juhtimise eest. Vanglas on kinnipeetav endaga tööd teinud ning on teadvustanud oma väärkäitumist, olles motiveeritud oma elustiili muutma. Vangla meditsiiniosakonna andmetel ei ole isikul alkoholisõltuvust diagnoositud, kuid isikul esineb alkoholi kuritarvitamist. Alkoholi tarvitamist põhjendab kinnipeetav asjaoluga, et see aitas leevendada jalavalu. Isik mõistab oma käitumise hukka. Nüüdseks on ta teadlikum oma probleemist ja soovib leida endale sobivat lahendust. Isiku hoiakuid ja suhtumist ühiskonda ilmestavad kõige paremini korduvad joobes juhtimised. See ei viita üksnes alkoholi probleemile, vaid ka asjaolule, et isik ei lähtu alati reeglitest ja ühiskonna normidest. Ta ei mõistnud, mis olukorda ta seadis enda ja kaasliiklejad. Väidetavalt on ta nüüdseks oma hoiakuid korrigeerinud. Ametnikega suhtlemisel probleeme ei ole esinenud. Kinnipeetav on pannud toime uue kuriteo katseajal. Isikul on olemas soov ja eneseusk käitumise muutmiseks. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud krooniline haigus. Isik kurdab kroonilist selja- ja jalavalu, on käinud operatsioonidel. Umbes 20-25 aastat tagasi kukkus ta kuklaga vastu betooni, kuid arsti juurde ei pöördunud. Enda sõnul tekkisid pärast seda probleemid mäluga. Isiku suhtlemisoskused on head. Alaealisena suunati ta peksmise pärast Sindi Erikutsekooli ning nooruses on teda karistatud huligaansuse eest. Impulsiivsusele viitavad korduvad joobeseisundis juhtimised. Probleeme on isik lahendanud endale sobival viisil. Kinnipeetav mõistab, et käitumise muutmiseks peab ta ise pingutama. Tema eesmärgiks on senist käitumist muuta ning selleks peab ta endale määrama ka vastava tegevuskava. Kinnipeetava puhul seisneb oht mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 12%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 21%. Arvestades isiku ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla H.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kui kohus otsustab H.L-i tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata H.L-ile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 21.06.
3. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata H.L-ile KarS § 75 lg 2 p 2,8,9 sätestatud kohustused, elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 3 kuud. 4 Kriminaalhooldusametnik märgib oma arvamuses, et H.L-i lähedasteks vabaduses on abikaasa A Õ ja lapsed. Kodus elavad veel 2 nooremat last: tütar E Õ ja poeg O-E Õ. Teised lapsed on täiskasvanud ja elavad oma elu. Puudub info negatiivset mõju avaldavate isikute kohta, pigem on H.L ise teadlikult oma otsused ja käitumised kavandanud. Pere tuleb majanduslikult toime. Abikaasa A Õ töötab xxxx, H.L on ise pensioniealine. Vabanedes tuleb isikul pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole, et korda ajada oma pensioniasjad. Varasemad tingimuslikud karistused ei ole oma eesmärki täitnud – isik on jätkanud kuritegelikku käitumist. Vabanedes oleks soovitav H.L pöörduda alkoholivastasele ravile, kui isik seda ise sooviks. Juhul, kui kohus leiab, et H.L tuleb käesoleval hetkel vabastada vangistusest ennetähtaegselt koos elektroonilise järelevalvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p 2,8,9 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata H.L-ile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 21.06.2017 ning elektroonilise valve pikkuseks 3 kuud. H.L kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Ta selgitas, et ta ei pea tööd tegema, aga läheb niikuinii tööle. Pension on vormistatud, aga pension on väike, kaht last on vaja toetada. Üks töökoht on xxxx, teine töökoht on xxxx, aga xxxx käimiseks ei sobi bussiajad. Ühtegi garantiikirja tal tööle saamise kohta esitada ei ole. Ta jättis suitsetamise maha ja on ka alkoholist loobunud. Ta on aru saanud, et kolme suitsu pärast ei ole mõtet ennast narrida. Viimase distsiplinaarkaristuse on ta vaidlustanud ja käib sellega kohut. Ta on kõvasti endaga tööd teinud. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa H.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Harku ja Murru Vangla poolt 14.03.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur kinnitab, et ei seisa vastu kinnipeetav H.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamisele. H.L-i vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – alkoholi probleemiga tegelemiseks psühholoogilistel nõustamistel osalemine jm - viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks H.L jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Antud juhul oleks ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 21.06.
4. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ning katseaja ja elektroonilise valve tähtaja kohta. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur H.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu H.L-i võib 3 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et 5 teda on kriminaalkorras karistatud 9 korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol, samas alkoholisõltuvust isikul diagnoositud ei ole. Väärib märkimist, et vangistuses on isik osalenud psühholoogilistel nõustamistel alkoholiprobleemiga tegelemiseks, jätnud väidetavalt suitsetamise maha. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Lähedased (abikaasa ja kodus elav tütar) on andnud selleks oma nõusoleku. Kuna H.L on pensionär, siis on talle tagatud vähemalt minimaalne materiaalne toimetulek vabaduses. Kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik abikaasa ja laste näol. Vangla on hinnanud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise 2 aasta jooksul 12% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks sama aja jooksul 21%. Seega ei ole uue kuriteo toimepanemise riskid kõrged. Vangla ja prokurör toetavad H.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus H.L viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski, mis peamiselt seondub alkoholi tarvitamisega (mootorsõiduki joobes juhtimine), saaks kohtu hinnangul veelgi maandada katseajaks, s.o kuni 21.06.2017 H.L-ile KarS § 75 lg 2 p 2,8,9 sätestatud kohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava H.L-i elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus leiab, et H.L-ile tuleb anda võimalus näidata seda, et tema väärtushinnangud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda ning kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõudeid ja talle pandud kohustusi täita. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik