5 alusel sundraha 2,5 palga alammäära – 695.05 eurot 2)
4 alusel kaitsjatasu 1265,57 eurot 3)
lg 1 p.3 alusel ekspertiiside maksumused: surnu ekspertiisi maksumus – 273 eurot, DNA ekspertiisi maksumusest -500 eurot, kiuekspertiiside maksumused – 1314 eurot, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus – 383,47 eurot, kokku 2470,47 eurot
lg 3 alusel jätta riigi kanda osaliselt DNA ekspertiisi maksumus summas 3661 eurot.
lg 3 alusel määrata A.A kriminaalmenetluse kulude kogusummas 4431,09 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, igas kuus kuulub tasumisele 369,25 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti Filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-11-8344 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid: 1)S.G kampsun, päevasärk, T-särk, viigipüksid, dressipüksid, aluspüksid, sokid, pruun nahast rahakott, visiitkaardid, paberitükid, ühistranspordi piletid, 50 eurosenti, 1-eurone metallmünt, väike punasest plastikust ehitusnuga, neli suitsukoni, üheksa küüslaugu tükki, must kamm, riietelt võetud kiud seitsmes ümbrikus ja S.G laibalt võetud küüned –
4 alusel hävitada; 2)suitsukoni, voodilinast väljalõigatud riidetükk, tühi odekolonnipudel, tühi konservipurk, kaks karva, lusikas, märkmik, mustad plastikkaaned koos sisuga, Töötukassa teatis S.G , pastapliiats, kaks mütsi –
A.A asjad: hall pikkade varrukatega särk, sinakas-halli värvi kootud müts, lilla-hall kampsun, musta-valgekirju džemper, tumedad viigipüksid, beež kootud müts, mobiiltelefon Nokia - hävitada; (süüdistatav asju tagasi ei soovinud) 4)neli CD-plaati –
1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus A.A süüdistatakse selles, et tema 19.02.2011.a õhtul kella 19.30 paiku Tallinnas XXX korteris ühisel alkoholitarvitamisel tekkinud omavahelise tüli käigus pani sealsamas korteris ja korteri ukse juures koridoris toime S G (s XXX.a.) tahtliku tapmise, lüües teda korduvalt tugevajõuliselt noaga, põhjustades S.G´le torke-lõikehaava vasakus kaenlaaugus kaenlaarteri ja –veeni vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust (verekaotusšokk) ehk eluohtliku tervisekahjustuse, millise vigastuse tagajärjel S.G suri XXX.a. hiljemalt 10 minutit peale vigastuste tekitamist sündmuskohal, lisaks põhjustas A.A S.G´le ka pehmetesse kudedesse ulatuvad torke-lõikehaavad vasakul õlavarrel ja vasakul pool rindkere külgpinnal ehk mitteeluohtlikud tervisekahjustused. Kirjeldatud käitumisega pani A.A toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Otsuse põhjendus Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et A.A viibis 19.02.2011.a. õhtul oma tuttava S G elukohas Tallinnas aadressil XXX. Süüdistatava ütluste kohaselt olid nad eelnevalt tarvitanud alkoholi tema elukohas, pärast käinud poes, ostnud kaks pudelit viina ja läinud siis S G elukohta. Seal jõid kahe peale ära pool pudelit viina. Kui ta tahtis hakata lahkuma, jättis ta pooliku viinapudeli G , terve pudeli tahtis aga kaasa võtta, kuna oligi ostnud selle eesmärgil, et võtta järgimisel päeval kalale minnes ühes. G sellega ei leppinud ja nõudis ka tervet viinapudelit endale. Sellest tekkis tüli, mille käigus liiguti korterite ühiskoridori, kus läks lausa kähmluseks. Mingil hetkel nägi ta G käes nuga, toimus võitlus noa pärast ja kui ta sai noa oma kätte, haaras G tal kätega kõrist ning kägistas. Selleks, et G endast eemale saada, hakkas ta kätega vehkima ja andis masinlikult mitu hoopi noaga G kuskile külje pihta. Seda, et ta noaga kannatanut oleks tabanud, ta ei näinud ega saanud aru. Verd ei näinud ja G jäi tema lahkudes koridori püsti seisma. Noa viskas G kõrvale maha. Kokkuvõtvalt süüdistatav küll tunnistas G löömist noaga, kuid eitas tapmise tahtlust. Kaitsja taotles kuriteo ümberkvalifitseerimist provotseeritud tapmisele, leides, et G poolt A.A kägistamine oli selline vägivald, mis põhjustas süüdistataval tugeva hingelise erutuse seisundi ja sellises seisundis toime pandud tapmine tuleb kvalifitseerida KarS § 115 järgi. Juhul, kui kohus selle seisukohaga ei nõustu, palus kaitsja kuriteo kvalifitseerida KarS § 118 p. 1 ja § 117 kogumina. Kaitsja leidis ka, et A.A oli hädakaitseseisundis, kuid süütegu toime pannes ületas hädakaitse piire, mis on karistust kergendav asjaolu. S G tapmine Tallinnas XXX korteri 79 ukse juures koridoris on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja fotodega, mille kohaselt koridori lõpus korteri nr. 79 ja varuväljapääsu uste vahel on vanemaealise meesterahva laip selili asendis. Laiba riided määrdunud verekahtlase ainega, laiba juures maas ja seintel rohkelt verekahtlasi määrdumusi ja pritsmeid (lk. 22-52). Tapmist tõendab ka laiba vaatlusprotokoll, mis viidi läbi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi PõhjaEesti Kohtuarstliku ekspertiisiosakonna morgis aadressil Tervise 30, Tallinn. Vaatlusega tuvastati, et S G laiba seljas oleva kampsuni esiosal vasakul pool õlaõmblusest 20,5 cm madalamal ja käisõmblusest 1,5 cm eespool on pikisuunaline 3 cm pikkune siledate servadega riidevigastus. Riidevigastus on ka vasaku käise tagaosal. Vigastused on ka päevasärgi ja T-särgi vasakus osas. Laibal tuvastati vasaku õlavarre välisküljel alumise ja keskmise kolmandiku piiril ristisuunaline kahe kanaliga haav. Haavad tuvastati ka vasaku kaenlaaugu piirkonnas ja tagumisel kaenlajoonel abaluu alumisest nurgast umbes 4 cm kõrgemal (lk. 53-60). Surnu ekspertiisiaktis nr. 78 oleva eksperdiarvamuse kohaselt oli S G surma põhjus torkelõikehaav vasakus kaenlaaugus kaenlaarteri ja –veeni vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust (verekaotusšokk). Vigastus on tekitatud löögist ühe lõikeserva ja suhteliselt paksu või kandilise seljaosaga torke-lõikevahendiga (noaga). Ka eksperdiarvamus tõendab, et S.G laibal oli peale kaenla all oleva haava torke-lõikehaavu veel vasakul õlavarrel ja vasakul pool rindkere külgpinnal, millised on samuti tekitatud torke-lõikevahendiga (lk. 140153). Täiendavalt süüdistatava enda poolt S.G konflikti tunnistamisele ja tema noaga löömisele, tõendavad asjaolu, et selleks isikuks oli just süüdistatav, tunnistaja NT isikute fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll ja DNA ekspertiisiaktis eksperdiarvamus. Tunnistaja on fotol ära tundnud A.A, kui meesterahva, kes 19.02.2011.a. tema korteris ründas S.G ja viimase ees noaga vehkis. DNA eksperdiarvamuse punktist 2 nähtub, et XXX korterist kaasavõetud suitsukonilt võetud proovist saadud DNA täisprofiil on kokkulangev A.A võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Viimane tõend tõendab A.A viibimist N.T korteris, kus elas ka S.G. 3 Kohus vaidleb vastu kaitsja seisukohale, et A.A poolt toimepandud tapmine oli provotseeritud kannatanu poolt Kohus leiab, et süüdistatava ütlused nagu oleks tüli põhjuseks olnud viinapudel ja tüli algatajaks G, ei vasta tõele. Sellisel juhul pidanuksid korteris nr. 79 olema poolik ja täis viinapudel, sest süüdistatava ütlustest tulenevalt ta lahkudes viinapudelit kaasa ei võtnud. Korteri nr. 79 vaatlusprotokollist ei nähtu ei pooliku ega täis viinapudeli olemasolu, oli vaid tühi odekolonnipudel. Järelikult ei saanud tüli alata viinapudelist, mida väidetavalt kannatanu süüdistataval kaasa võtta ei lubanud, sest seda lihtsalt ei olnud. Konflikti põhjuseks oli hoopiski S.G poolt tunnistajale NT süüdistatava kohta sosistatud lause, et see on väga ohtlik mees. Ilmselt süüdistatav märkas seda tegevust, sest tunnistaja sõnul nõudis ta S.G selgitust, mida too ütles ja sai vastuseks „Mida ütlesin, seda ütlesin“. Selle peale lõi süüdistatav S.G näoga vastu kappi ja algaski õiendamine. Tunnistaja ütlustest tulenevalt algas seega tüli süüdistatava ja kannatanu vahel kannatanu poolt tunnistajale öeldud fraasist süüdistatava kohta ja tüli algatajaks ning agressiivsuse väljendajaks oli hoopiski A.A. Sellest järeldab kohus, et isegi kui S.G haaras tal koridoris mingil hetkel kõrist, ei saanud see kohtu hinnangul niigi vihases A.A küll enam esile kutsuda äkilist tugevat hingelise erutuse seisundit. Asjaolu, et A.A oli füüsiliselt aktiivsem ja agressiivsem, tuleneb tunnistaja N.T ütlustest, et võõras mees käis ümber S ja vehkis noaga ning seletas midagi. Ei ole usutav ka süüdistatava väide, et algselt oli nuga kannatanu käes, kes teda sellega ähvardas. Kannatanu laiba vaatlusel leiti tema taskust ehitusnuga, mis ei olnud taparelvaks. Ei ole usutav, et ta kandis endaga kaasas mitut nuga. Kui S.G aga oleks noa võtnud kuskilt korterist, oleks A.A pidanud seda nägema, kuid ei näinud, sest ta ise on öelnud, et ta ei tea, kuidas kannatanu kätte nuga sattus. Tunnistaja N.T ei ole ka kurtnud, et tema korterist mõni nuga kaduma oleks läinud. Kuna S.G laiba juures nuga ei olnud, võttis A.A selle järelikult lahkudes kaasa, kuigi ta ise seda eitas. Seega on kohus veendunud, et nuga, millega süüdistatav vehkis ja S.G surma põhjustas, oli tema enda nuga. Eeltoodu kokkuvõtteks märgib kohus, et süüdistatav ei olnud S.G noaga löömise ajal äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis ning see välistab kuriteo kvalifitseerimise provotseeritud tapmisena. Eelnevalt tuvastatu pinnalt leiab kohus, et A.A ei olnud ka hädakaitseseisundis, sest rünnatav pool oli tegelikult S.G. Kätega kõrist haaramine oli kannatanupoolne vastureaktsioon A.A tegevusele, mis seisnes noaga vehkimises ja mis ohustas kannatanu elu ja tervist. Kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt oli kannatanu raskes joobes. On üldteada, et selliste isikute kätes ei ole väga tugevat jõudu, mistõttu on kohus seisukohal, et kätega süüdistatava kõrist pigistamine ei saanud olla tugev ega ohustanud tema elu. Raskes joobes kannatanu käte eemaldamine oma kõri ümbert ei tohtinuks A.A-le olla probleemiks. Seega ei olnud A.A hädakaitseseisundis ja järelikult puudub alus rääkida ka hädakaitsepiiride ületamisest. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga viitega Riigikohtu lahendile nr. 3-1-1-128-06 selles, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost või kui toimepanija tegu iseloomustab toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus. A.A järjekindel käitumine S.G suhtes ja talle nelja noahaava tekitamine, millest üks kaenla alla tabanud löök osutus surmavaks, välistavad A.A käitumise käsitlemise ettevaatamatult toimepandud kuriteona. Kohus ei tuvastanud aga A.A käitumises kavatsetust tapmiseks. Süüdistatava ütluste kohaselt ta konkreetselt kannatanut ei sihtinud, lõi kuhugi külje pihta masinlikult. Kui tal oleks 4 olnud eesmärk tappa, oleks tal selleks olnud võimalusi, lüües noaga tugevajõuliselt näiteks südame piirkonda. Löögi andmine kaenla alla, mis tõi kaasa tugeva verejooksu ja mille tagajärjel saabus surm, ei tõenda siiski tapmise kavatsetust, sest kaenlaalune piirkond iseenesest ei ole inimese elutähtis piirkond. Ka masinlikult noaga löömine näitab süüdistataval tapmise kavatsetuse puudumist. Küll aga viitab see tapmisele kaudse tahtlusega. Kaudne tahtlus tähendab, et isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Eksperdiarvamuse kohaselt olid kõik haavad keha ülemises piirkonnas ja vasakul pool. Nimelt selles piirkonnas asuvad inimesel süda ja kopsud, s.o. inimese elutähtsad organid. Lüües noaga valimatult südamepoolsesse keha piirkonda, pidas A.A kui normaalne ja süüdiv inimene võimalikuks ka surma saabumist ja möönis seda. Kuna surm ka tegelikult saabus, tuleb tema käitumine kvalifitseerida kaudse tahtlusega toimepandud tapmisena. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tegemist võib olla KarS § 118 p.1 ja § 117 kogumiga, sest kui isik möönab juba eluohtlikku tervisekahjustust, möönab ta üldjuhul mistahes tagajärge, sealhulgas ka surma. Seega on kuritegu kvalifitseeritud õigesti KarS § 113 järgi ja ümberkvalifitseerimiseks puudub alus. Karistuse mõistmine KarS § 113 sanktsioon näeb ette karistusena vangistuse kuuest kuni viieteistkümne aastani. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust ja vastutust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid. A.A pani toime esimese astme kuriteo. Tema ohvriks oli talle tuttav isik, kellega koos oldi varasemalt alkoholi tarvitatud. A.A iseloomustatakse eksperdi poolt kui ärritudes kergesti enesekontrolli kaotavat ja agressiivseks muutuvat inimest. Prokurör taotles karistamist 9-aastase vangistusega, kuigi leidis, et puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Kohus nõustub vangistuse pikkusega alla sanktsiooni keskmist, kuid arvestab siiski karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, sest oma viimases sõnas avaldas süüdistatav kahetsust toimepandu üle. Kuna süüdistataval puudus tapmise kavatsetus ja ta pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, võib seda asjaolu arvestada tema süüd vähendavana. Viimati karistati teda Tallinna Linnakohtu poolt 07.07.2004.a., kuid see karistus oli kuriteo toimepanemise ajaks kustunud. Seega tuleb A.A pidada varem kriminaalkorras karistamata isikuks. Eeltoodud asjaolusid arvestades võib A.A karistada vangistusega alla KarS § 113 sanktsiooni keskmist ja kohus mõistab karistuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust. Kohus juhindub
, § 309 lg 3, § 311-313 Kohtunik Rahvakohtunikud 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.