4-13-6896 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-6896 Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõlk Oksana Mametova Väärteoasi K.P väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 tunnustel Väärteoprotokoll: AB1353864 (väärteoasi nr 2316,13,008360) Menetlusalune isik K.P (isikukood XXX, elukoht XXX, asukoht vanglas; kodakondsus määratlemata, töökoht puudub) Kriminaal- ja väärteokorras karistatud korduvalt; Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Põhja korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg ja koht 06.11.2013.a s Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Liisi Närep menetlusalune isik K.P Prefektuuri RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ja VTMS § 83 p 2, § 107-111, 113, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada K.P väärteo toimepanemises NPALS § 15 talle karistuseks arest kümme
(10)päeva. 1 järgi ja mõista
- K.P-le mõistetud arest kümme päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn vahetult pärast kriminaalkorras mõistetud karistuse ärakandmist.
- Aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.
- Välja mõista K.P-lt menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 35 (kolmkümmend viis) eurot joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 1 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049777, märkides maksekorraldusele „K.P, 4-13-6896, menetluskulud“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav 06.11.2013.a. Asjaolud, menetluskäik 25.09.2013.a. on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokoll AB1353864, mille kohaselt K.P 25.09.2013.a. kella 16:55 ajal Tulika 7 juures s oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma sellise tegevusega rikkus K.P narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 nõudeid ning pani toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: - tunnistaja Meeri Seliste VTMS § 99 lg 8 korras avaldatud ütlused, - indikaatorvahendi kasutamise protokoll, - isikusamasuse tuvastamise protokoll, - joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 2998T, - karistusregistri väljavõte. Menetlusalune isik ei soovinud kohtuistungi protokollimist ja seletas istungil, et on väärteo toime pannud ja kahetseb. Midagi lisada tal ei olnud. Kohtuväline menetleja ei soovinud istungi protokolli koostamist ja leidis, et isiku süü on tõendamist leidnud ja isikule kohane määr on arest 10 päeva, mis tuleb ärakanda peale kriminaalkorras mõistetud karistuste ärakandmist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, leiab, 1 et K.P süü 25.09.2013 NPALS § 15 rikkumises on tõendamist leidnud. Teo asetleidmine ja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, s.o asjaolu, et K.P oli tarvitanud narkootilist ainet, on tõendatud tunnistaja Meeri Seliste ütlustega, mille kohaselt olles autopatrullis 25.09.2013 kella 16:55 ajal, patrullis ta Tulika 7 maja juures, kui nägi kahte noormeest. Ühel noormehel oli seljas musta värvi dressipüksid, musta värvi jalanõud, musta värvi dressipluus. Isik kõndis ning korraks seisis ja lasi põlvedest longu ja hakkas alla vaatama ja jäi tukkuma. Kontrollides oli näha, et isiku silmad ja pupillid olid niisked. Kontrollimisel selgus, et isik on K.P (XXX); indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt K.P indikaatorvahendi kasutamisega ei nõustunud. Isikul olid punetavad silmad ja väikesed silmapupillid, reaktsioonikiirus oli häiritud, koordinatsioonis on kerged häired. Käitumine oli unine; isikusamasuse tuvastamise protokolliga, mille kohaselt K.P isik on tuvastatud süüteomenetluse tagamiseks. Isikusamasuse tuvastamiseks võrreldi isiku ütlusi ja välimust politsei andmekogude KAIRI ja MIS andmetega ning lisaks 2 rahvastikuregistri andmetega. Visuaalse võrdlemise tulemus: isik on sarnane; joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga nr 2998T, mille kohaselt on uuringuga K.P uriinist tuvastatud fentanüül ja 7-aminoklonasepaam. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud aine tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Kohtu hinnangul on süüteod toime pandud kavatsetusega, kuivõrd ta on tarvitanud narkootikume teadlikult, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu hinnagul on süüteod toime pandud kavatsetusega, kuivõrd ta on tarvitanud narkootikume teadlikult, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. K.P karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikult korduvalt karistatud kriminaalkorras; väärteokorras NPALS § 151 rikkumiste eest karistatud korduvalt arestiga, viimati 18-päevase arestiga 27.08.
- Rahalised karistused tasumata. Sotsiaalministri
- mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Fentanüül kuulub esimesse nimekirja. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud K.P käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaoluna märgib kohus süü tunnistamist. Karisust kergendava asjaoluna ei arvesta kohus puhtsüdamlikku kahetsust, kuivõrd materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud, kuid jätkab tegude toimepanemist. See ei anna aga alust rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest teo suhtes. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on K.P varasemalt karistatud NPALS märgitud rikkumise eest. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et K.P on karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata ja kriminaalkorras vangistustega, isik jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohus peab kohaseks karistuse määraks 10 päeva aresti. Kuivõrd menetlusalune isik viibib hetkel Vanglas seoses kriminaalmenetlusega, siis kuulub mõistetud arest ärakandmisele peale kriminaalkaristuse ärakandmist. 3 Tulenevalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel kuulub K.P-lt välja mõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 35 (kolmkümmend viis) eurot joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest. Kristina Väliste 4