KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2019.a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-19-2593 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi Politse

§ 72

lg 1 ja

§ 69

alusel asendada N.A-le Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 07.01.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2317,15,000141 määratud rahatrahv 30 (kolmkümmend) trahviühikut, so 120 (ükssada kakskümmend) eurot arestiga 3 (kolm) päeva ning arest asendada 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga. 3.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates N.A Harju Maakohtu 04.05.2018.a otsusega nr 1-17-6840 mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist.

1. Edastada kohtumäärus sissenõudjale, N.A-le ja kohtutäitur Mati Kadakule.
2. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saata jõustunud kohtulahend Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. Üldkasuliku töö tegemist koordineerib Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks tuleb isikul olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral tuleb pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 07.01.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2317,15,000141 määrati N.A-le

§ 218lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut ehk 120 eurot.

Otsus jõustus 23.01.2015.a. Kuna N.A ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Mati Kadak 08.06.2015.a tema suhtes täitemenetluse. Kohtutäitur teavitas 05.05.2016.a kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 07.05.2019.a esitas sissenõudja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur Tartu Maakohtule taotluse N.A-le asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna rahatrahvi sundtäitmine on isiku materiaalsest seisundist tulenevalt võimatu. MENETLUSOSALISE SEISUKOHT N.A kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. On nõus, et arest asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Viis tundi tööd saab ära teha pärast vanglast vabanemist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (

) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.

§ 72

lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.

§ 69lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga.

Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. N.A ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur Mati Kadaku kinnitusel ei ole N.A ka vara, millele sissenõuet pöörata. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et N.A-le Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 07.01.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2317,15,000141 määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga, kuivõrd isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda. N.A avaldas nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks. Kõrvutades üldkasulikku tööd arestiga, tuleb tõdeda, et see on ühiskonnale kasulikum kui süüdlase poolt aresti kandmine. Kohus ei täheldanud, et N.A ei saaks tervisest tulenevalt üldkasulikku tööd teha. N.A-le on määratud rahatrahv karistuseks

§ 218

lg 1 järgi 30 trahviühikut, so 120 eurot, millele

§ 72lg 2 alusel vastab 3 päeva aresti (30/10).

Asendades süüdlase nõusolekul 3 päeva aresti 5 tunni üldkasuliku tööga, määrab kohus, et N.A tuleb lähtuvalt

§ 69

lg-st 3 temale määratud üldkasulik töö ära teha 2 kuu jooksul alates Harju Maakohtu 04.05.2018.a otsusega nr 1-17-6840 mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist. 2