← Eesti

1-07-13977\18

Obsah (11)§ 424§ 209§ 199§ 64§ 74§ 75§ 50§ 65§ 69§ 345§ 263

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-07-13977 (06231503675, 07231602259) Otsuse kuupäev 10. aprillil 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga Anneli

§ 424

, § 209 lg 2 p 1,3 järgi; K.T süüdistuses

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi; R.I süüdistuses

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi ja V.L süüdistuses

§ 209

lg 2 p 1,3, § 209 lg 1, § 345 lg 1, § 263 p 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav L.V , elukoht: xxx, isikukood XXX, EV kodakondsus, keskharidus, emakeel – vene keel, töötab OÜ D , varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 5 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld K.T , elukoht: xxx, isikukood XXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, töötab OÜ , varem kriminaalkorras karistatud 1 korral 24.05.2006.a. Harju MK poolt

§ 199

lg 2 p 4 alusel tingimisi vangistus 6 k, katseaeg 2 a, tõkend – elukohast lahkumise keeld R.I, elukoht: xxx, isikukood XXX, EV kodanik, 11 klassi haridus, emakeel – vene keel, töötab OÜ MV x, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld V.L , elukoht: xxx, isikukood XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, töötab GMBH , varem kriminaalkorras karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada L.V:

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, lugeda 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: Xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata L.V katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 10.04.2008.a.

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta L.V ´ilt mootorsõiduki juhtimisõigust 1 aastaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõusutmisel tühistada. Välja mõista L.V´ilt tsiviilhagi summas 6 622,90 krooni ND(XXX) kasuks. Välja mõista L.V´ilt (ik XXX, elukoht Xxx) riigituludesse sundraha 6525,-krooni ja ekspertiisitasu 460,- krooni. L.V ´il tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXXXXXXXXXXXXX või Hansapangas nr XXXXXXXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXXXXXXXX ning selgitus „L.V , 1-07-13977, sundraha, joobeseisundi ekspertiis“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Süüdi tunnistada K.T:

§ 209lg 2 p 1,3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 24.05.2006.a.

Harju Maakohtu otsusega mõistetud ning kandmata jäänud karistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks lugeda 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada vangistuse üldkasulikku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat.

§ 69

lg 4 alusel määrata, et süüdimõistetu peab üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75sätestatule.

Määrata K.T ÜKT tegemise ajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõusutmisel tühistada. Välja mõista K.T-lt (ik XXX, elukoht XXX ) riigituludesse sundraha 6525,-krooni. K.T tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXXXXXXXXXXXXX või Hansapangas nr XXXXXXXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXXXXXXXX ning selgitus „K.T, 1-07-13977, sundraha“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Süüdi tunnistada R.I:

§ 209lg 2 p 1,3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX ; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata R.I katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 10.04.2008.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõusutmisel tühistada. Välja mõista R.I-lt tsiviilhagi summas 15 122,90 krooni ND(XXX) kasuks. Välja mõista R.I-lt (ik XXX, elukoht XXX ) riigituludesse sundraha 6525,-krooni. R.I tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXXXXXXXXXXXXX või Hansapangas nr XXXXXXXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXXXXXXXX ning selgitus „R.I, 1-07-13977, sundraha“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Süüdi tunnistada V.L:

§ 345

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

§ 263

p 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, lugeda 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 10 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX ; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata V.L katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 10.04.2008.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista V.L´ilt tsiviilhagi summas 15 122,90 krooni ND(XXX) kasuks. Välja mõista V.L ´ilt tsiviilhagi EFOÜ (esindaja RL, aadress XXX) kasuks 33 846,- krooni. Välja mõista V.L ´ilt (ik XXX, elukoht XXX ) riigituludesse sundraha 6525,-krooni ja kaitsjatasud summas 4860,30 krooni. V.L ´il tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXXXXXXXXXXXXX või Hansapangas nr XXXXXXXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXXXXXXXX ning selgitus „V.L , 1-07-13977, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendid kriminaalasja juures on salvestid diskettidel, mis jätta kriminaalasja juurde. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK L.V on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 30.10.2006 pettuse teel teada saades kannatanu IZ`ilt laenu võtmiseks vajalikud andmed, koos K.T ja R.I-ga kannatanu teadmata kasutasid neid andmeid OÜ F`ist laenu võtmiseks kannatanu nimele summas 2000 krooni ning seejärel viies kannatanu eksitusse raha päritolu kohta, mistõttu kannatanu tegi varakäsutuse ja andis nimetatud rahasumma kahtlustatavatele, arvates, et tegemist on nende rahaga. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, 02.11.06 sai koos R.I ja K.T-ga varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja nimelt sama skeemi alusel võeti SMS LOÜ-st I.Z nimele laenu 3000 krooni suuruses summas, millega tekitati I. Zle varalist kahju. Samuti tema, 25.10.06 Tallinnas sai koos R.I-ga varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja nimelt sama skeemi alusel võeti OÜst F kannatanu UR nimele laenu 2000 krooni suuruses summas, millega tekitas URvaralist kahju. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, 30.10.2006 Tallinnas sai koos R.I-ga varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja nimelt sama skeemi alusel võeti SMS LOÜ-st kannatanu UR nimele laenu 3000 krooni suuruses summas, mille L.V kandis eelnevalt saadud interneti panga paroolikaardi abil AT kontole ning saades hiljem A.T kontolt sularahas kätte, tekitas sellega UR varalist kahju 3000 krooni suuruses summas. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, 25.10.2006 Tallinnas sai koos R.I-ga varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja nimelt sama skeemi alusel võeti MCBOÜ-st kannatanu UR nimele laenu 3000 krooni suuruses summas, millega tekitas UR varalist kahju. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, 18.11.2006 Tallinnas sai koos R.I-ga varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja nimelt sama skeemi alusel võttis M AS-st UR nimele laenu 3200 krooni suuruses summas, millega tekitas UR varalist kahju. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 25.10.2006 Tallinnas koos R.I-ga ja nimelt sama skeemi OÜ F-ist AT nimele laenu saamiseks 2000 krooni suuruses summas, mille kandis internet-panga paroolikaardi abil UR kontole ja sai UR sularahas kätte, millega tekitas A Tle varalist kahju. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 30.10.06 Tallinnas koos Maksim R.I-ga ja nimelt sama skeemi alusel võttis SMS L OÜ-st AT nimele laenu 3000 krooni suuruses summas, mille kandis internet-panga paroolikaardi abil UR kontole ja sai UR sularahas kätte, millega tekitas A Tle varalist kahju 3000 krooni suuruses summas. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 25.10.06 Tallinnas koos R.I-ga ja nimelt sama skeemi alusel võttis MCBOÜ-st AT nimele laenu 3000 krooni suuruses summas, mille kandis internet-panga paroolikaardi abil UR kontole ja sai UR sularahas kätte temale tuttava poolt ülekantud rahana, millega tekitas A T varalist kahju 3000 krooni suuruses summas. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, 01.11.06 Tallinnas koos R.I-ga ja nimelt sama skeemi alusel võttis M AS-st AT nimele laenu 1600 krooni suuruses summas, mille kandis internet-panga paroolikaardi abil IZi kontole ja sai IZilt sularahas kätte, millega tekitas A T varalist kahju 1600 krooni suuruses summas. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 13.11.06 kell 19.22 koos R.I ja V.L-iga ja nimelt sama skeemi alusel võttis M AS-is ND nimele laenu 3200 krooni suuruses summas, mille sai hiljem sularahas I.Z , millega tekitas ND varalist kahju 3200 krooni suuruses summas. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 14.11.06 Tallinnas koos R.I ja V.L-iga ja nimelt sama skeemi alusel võttis M OÜ-st ND nimele laenu 1000 krooni suuruses summas, kandis summa üle tuttavale ning sai hiljem summa sularahana, millega tekitas ND varalist kahju . Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 13.11.06 Tallinnas koos R.I ja V.L-iga ja nimelt ND teadmata võeti tema nimele Hansapanga interneti pangas laenu 22 000 krooni suuruses summas, mille kandis üle V.L-i tuttavate kontodele ja saades neilt sularahana summa, millega tekitas ND varalist kahju . Seega L.V pani toime kelmuse, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, isikute grupis s.o

§ 209lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles 18.01.2006.a. karistatud Liiklusseaduse § 74’19 lg 1 alusel rahatrahviga 10200.- krooni, 29.03.06.a kell 00.15 juhtis Tallinnas Vesivärava ja Poska tn ristmikul mootorsõidukit XXXreg numbriga XXX, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, Samuti tema 12.01.07.a kell 04.45 juhtis Tallinnas Gonsiori ja Pronksi tn ristmikul mootorsõidukit XXXreg numbriga XXX, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis; Samuti tema 23.04.07.a kell 01.05 juhtis Tallinnas, XXX tn maja 5 juures mootorsõidukit XXX, reg numbriga XXX, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Samuti tema, 30.07.07.a kell 02.00 juhtis Tallinnas, Õismäe teel maja 13 juures mootorsõidukit XXX, reg numbriga XXX, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Seega L.V oma tahtliku tegevusega toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, isiku poolt, keda on varem sellise teo eest karistatud, s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K.T on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 30.10.2006 pettuse teel teada saades kannatanu IZ`ilt laenu võtmiseks vajalikud andmed, koos L.V ja R.I-ga kannatanu teadmata kasutasid neid andmeid OÜ F`ist laenu võtmiseks kannatanu nimele summas 2000 krooni ning seejärel viies kannatanu eksitusse raha päritolu kohta, mistõttu kannatanu tegi varakäsutuse ja andis nimetatud rahasumma kahtlustatavatele, arvates, et tegemist on nende rahaga. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 02.11.06 koos L.V ja R.I-ga ja nimelt sama skeemi alusel SMS LOÜ –st I.Z nimele laenu 3000 krooni suuruses summas, millega tekitas I.Zle varalise kahju . Seega K.T pani toime kelmuse, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, isikute grupis s.o

§ 209lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.L on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja nimelt viibides 13.11.06 Tallinnas Õismäe tee 88a asuvas interneti saalis, ND teadmata võttis MCBOÜ-st ND nimele laenu 3000 krooni suuruses summas, mille kandis üle eelnevalt saadud N.D interneti panga paroolikaardi abil SK kontole ja viiest SK eksitusse raha päritolu kohta, tegi viimane varakäsutuse ja andis oma kontolt summa sularahas, millega tekitati ND varalist kahju 3000 krooni suuruses summas. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, viibides 14.11.06 Tallinnas XXX asuvas korteris, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise ja nimelt ND teadmata võttis SMS LOÜ-st ND nimele laenu 3000 krooni suuruses summas, mille kandis üle N.D internet-panga paroolikaardi abil tuttavate kontodele ja sai neilt hiljem summa sularahana, millega tekitas ND varalist kahju .. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 13.11.06 kell 19.22 koos L.V ja R.I-ga ja nimelt sama skeemi alusel võttis M AS-st ND nimele laenu 3200 krooni suuruses summas, mille sai sularahas I.Zlt millega tekitas ND varalist kahju . Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 14.11.06 Tallinnas koos L.V ja R.I-ga ja nimelt sama skeemi alusel võttis M OÜ ND nimele laenu 1000 krooni suuruses summas, kandis üle tuttavate kontodele ja sai summa hiljem sularahana, millega tekitas ND varalist kahju . Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 13.11.06 Tallinnas koos L.V ja R.I-ga ja nimelt sama skeemi alusel võttis Hansapanga Hansaneti kaudu, ND nimele laenu 22 000 krooni suuruses summas, mille kandis üle V.L-i tuttavate kontodele ja saades selle summa hiljem sularahana, millega tekitas ND varalist kahju. Samuti tema 23.12.06 püüdis saada varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja nimelt ta esitas Tallinnas Suur-Sõjamäe 4 asuvas AS BIG kontoris laenu saamiseks dokumente, sealhulgas oma Hansapanga arveldusarve nr XXXXXXXXXXX võltsitud väljavõtte, millede alusel soovis saada laenu 75 000 krooni suuruses summas, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest AS BIG töötajad tegid kindlaks, et kontoväljavõtted on võltsitud. Samuti tema 27.12.2006.a. Tallinnas, Pronksi 7/9 asuvas OÜ EF kontoris lõi laenuandjale OÜ-le EF varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et esitas OÜ-le EF27.12.2006.a. eraisiku laenutaotluse, märkides laenutaotlusesse enda tööandjaks AS G ja keskmiseks netosissetulekuks 9000,- krooni kuus, kuid AS-s G ta tegelikult ei töötanud, samuti esitas ta koos laenutaotlusega võltsitud Hansapanga konto väljavõtte perioodi 01.06.2006.a. kuni 22.12.2006.a. kohta. Esitatud dokumentide alusel sõlmiti 04.01.2007.a. OÜ EF ja V.L ´i vahel laenuleping nr LT-70001-040107, mille kohaselt sai V.L firmast laenu 20 000,- krooni, mis kanti laenulepingu alusel 04.01.2007.a. üle V.L´i №rdea panga kontole nr XXXXXXXXXX. Seega V.L pani toime kelmuse, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, isikute grupis s.o

§ 209lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 23.12.2006 esitas AS BIG kontoris Tallinnas Suur –Sõjamäe 4 teadvalt võltsitud Hansapanga arveldusarve nr XXXXXXXXXX väljavõtte saamaks laenu AS BIG-ilt summas 75 000 krooni. Seega V.L pani toime võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigus, s.o

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 15.11.2007.a. kella 20.45 ajal Tallinnas, Mustjõe 39/Laski 4A asuva autoremonditöökoja juures kasutas JB´i suhtes vägivalda, pritsides JB´ile pipraga täidetud gaasipihustist gaasi näkku, mille tagajärjel JB tundis füüsilist valu. Sellise tegevusega rikkus V.L avalikus kohas teiste isikute rahu ja kindlustunnet. Seega pani V.L toime

§ 263p 1 ette nähtud kuriteo, s.o.

rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. R.I on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 30.10.2006 pettuse teel teada saades kannatanu IZ`ilt laenu võtmiseks vajalikud andmed, koos K.T ja L.V-ga kannatanu teadmata kasutasid neid andmeid OÜ F`ist laenu võtmiseks kannatanu nimele summas 2000 krooni ning seejärel viies kannatanu eksitusse raha päritolu kohta, mistõttu kannatanu tegi varakäsutuse ja andis nimetatud rahasumma kahtlustatavatele, arvates, et tegemist on nende rahaga. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, 02.11.06 sai koos L.V ja K.T-ga varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja nimelt sama skeemi alusel võeti SMS LOÜ-st I.Z nimele laenu 3000 krooni suuruses summas, millega tekitati I. Zle varalist kahju. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, 25.10.06 Tallinnas sai koos L.V-ga varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja nimelt sama skeemi alusel võeti OÜ-st F kannatanu UR nimele laenu 2000 krooni suuruses summas, millega tekitas UR varalist kahju. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, 30.10.2006 Tallinnas sai koos L.V-ga varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja nimelt sama skeemi alusel võeti SMS LOÜ-st kannatanu UR nimele laenu 3000 krooni suuruses summas, mille L.V kandis eelnevalt saadud interneti panga paroolikaardi abil AT kontole ning saades hiljem A.T kontolt sularahas kätte, tekitas sellega UR varalist kahju 3000 krooni suuruses summas. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, 25.10.2006 Tallinnas sai koos L.V-ga varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja nimelt sama skeemi alusel võeti MCBOÜ-st kannatanu UR nimele laenu 3000 krooni suuruses summas, millega tekitas UR varalist kahju. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, 18.11.2006 Tallinnas sai koos L.V-ga varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja nimelt sama skeemi alusel võttis M AS-st UR nimele laenu 3200 krooni suuruses summas, millega tekitas UR varalist kahju . Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 25.10.2006 Tallinnas koos L.V-ga ja nimelt sama skeemi OÜ F-ist AT nimele laenu saamiseks 2000 krooni suuruses summas, mille kandis internet-panga paroolikaardi abil UR kontole ja sai UR sularahas kätte, millega tekitas A Tle varalist kahju. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 30.10.2006 Tallinnas koos L.V-ga ja nimelt sama skeemi alusel võttis SMS LOÜ-st AT nimele laenu 3000 krooni suuruses summas, mille kandis internet-panga paroolikaardi abil UR kontole ja sai UR sularahas kätte, millega tekitas A Tle varalist kahju 3000 krooni suuruses summas. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 25.10.2006 Tallinnas koos L.V-ga ja nimelt sama skeemi alusel võttis MCBOÜ-st AT nimele laenu 3000 krooni suuruses summas, mille kandis internet-panga paroolikaardi abil UR kontole ja sai U R sularahas kätte temale tuttava poolt ülekantud rahana, millega tekitas A Tle varalist kahju 3000 krooni suuruses summas. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, 01.11.2006 Tallinnas koos L.V-ga ja nimelt sama skeemi alusel võttis M AS-st AT nimele laenu 1600 krooni suuruses summas, mille kandis internet-panga paroolikaardi abil IZi kontole ja sai IZilt sularahas kätte, millega tekitas A Tle varalist kahju 1600 krooni suuruses summas. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 13.11.2006 kell 19.22 koos L.V-ga ja V.L-iga ja nimelt sama skeemi alusel võttis M AS-is ND nimele laenu 3200 krooni suuruses summas, mille sai hiljem sularahas I.Zlt, millega tekitas ND varalist kahju 3200 krooni suuruses summas. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 14.11.2006 Tallinnas koos L.V-ga ja V.L-iga ja nimelt sama skeemi alusel võttis M OÜ-st ND nimele laenu 1000 krooni suuruses summas, kandis summa üle tuttavale ning sai hiljem summa sularahana, millega tekitas ND varalist kahju . Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel 13.11.2006 Tallinnas koos L.V-ga ja V.L-iga ja nimelt ND teadmata võeti tema nimele Hansapanga interneti pangas laenu 22 000 krooni suuruses summas, mille kandis üle V.L-i tuttavate kontodele ja saades neilt sularahana summa, millega tekitas ND varalist kahju . Seega R.I pani toime kelmuse, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, isikute grupis s.o

§ 209lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

L.V , K.T , R.I ja V.L esitasid taotlused kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 04.04.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitasid L.V , K.T, R.I ja V.L , et on neile esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistasid endid süüdi täielikult ning kahetsesid tehtut, nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäid eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Kinnitasid, et käesoleval ajal töötavad, tsiviilhagidega olid nõus. Kaitsjad asusid seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning L.V ´i, K.T , R.I ja V.L ´i poolt toimepandud kuriteod on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatavate L.V ´i, K.T, R.I ja V.L´i süü on täielikult tõendatud nende enda eeluurimisel antud ütlustega, mis olid avaldatud kohtuistungil (k I lk 54 – 60, 72 – 78 K.T ütlused; k I lk 63 – 70 k II 43 – 46, 110 – 125 k III lk 33 – 35, 58 – 59 L.V ütlused; k I lk 87 – 96, 153 – 160 k II lk 25 – 27, 37 – 39, 93 – 107 R.I ütlused; k II lk 17 – 20, 82 – 90, 164 – 168, k 07231602259 tl. 24 – 27, 71 - 75 V.L ütlused). K.T tunnistas, et pani antud kuriteod toime ja kahetses. Seletas, et laenu vormistamise võimaluse kohta telefoni teel ja interneti kaudu rääkisid talle L.V ja R.I. Samuti küsisid nad, kelle nimele oleks võimalik laene vormistada. L.V tegi ettepanku vormistada laenud meie ühise tuttava I.Z nimele, kellega kohtusid 30.10.2006.a.. Sõitsid I maja ette XXX. Seletasime, et meil on vaja tema kontot kasutada, sest Maksimi ja Toliku kontod on arestitud ja neil pole raha kuhugile üle kanda. Nad palusid Il vormistada internetikaardi. Selle jaoks sõitsid Sikupilli Prismasse, kuhu I läks temaga koos ja vormistasid I nimele internetikaardi. Mina maksin 30,- krooni kaardi vormistamise eest. Pärast internetikaardi vormistamist sõitsid neljakesi Maardusse. Maardus asub autobaas, mis kuuluba Maksimi isale ning seal vormistasid I nimele laenu arvutilt, mis asub selles baasis. Keegi seda ei rääkinud Ile, et Lvormistatakse tema nimele. Enne Iga kohtumist oli tal vist jutuajamine Toliku ja Maksimiga, et I nimele vormistavad kaks laenu. Tolik ja Maksim läksid autobaasi, tema ja I jäid autosse istuma. Tagasi tulid siis nad ütlesid, et raha kantakse praegu kohe üle ning võib sõita seda välja võtma minna. Raha võeti välja Peterburi teel asuvas Statoilis. I võttis välja 2000,- krooni ja andis selle kellegile. Hiljem jagasid nad tema, Maksim ja Toliku vahel selle raha ära. Maksim ja Anatoli ei öelnud mulle, et nad vormistasid I.Z nimele 3000.- kroonise laenu firmas SMS LOÜ. Tema ei võtnud selle laenu vormistamisest osa. Ta teadis, et raha on saadud pettuse teel. Tema UR ja A.T´iga suhelnud ei ole ega vormistanud nende nimele mingeid laene. L.V tunnistas oma süüd ja kahetses. Selgitas, et sai internetist ja massiteabevahendist teada laenu vormistamise võimaluse kohta telefoni teel ja interneti kaudu. Tal tuli sellest jutt R.I-ga . Jutuajamise juures viibis ka K.T. Otsustasid, et sellisel moel võib laene vormistada I.Z nimele, kes oli ühine tuttav. 30.01.2006.a. kohtusid Iga tema maja ees XXX. seletasid talle, et on vaja I kontot, sest Maksimi ja Toliku kontod on arestitud ja neil pole raha kuhugi kanda. Palusid Il vormistada internetikaardi. Selleks sõitsid Sikupilli Prismasse, kus Lev ja I läksid panga harukontorisse. Pärast internetikaardi vormistamist läksid Maardusse Maksimi isa autobaasi, kus sai internetti kasutada. Keegi ei rääkinud Ile seda, et Lvormistatakse tema nimele. Maksim avas firma F kodulehekülje, kus täitis taotluse ja saatis mobiiltelefonilt sõnumi firmasse F. Maksim märkis taotluses IZi andmed. Mõni päev enne ostsid Maksimiga Lukoili tanklast telefonikaardi numbriga XXX, spetsiaalselt kuriteo toimepanemiseks. Firmalt F said teate, et L on eraldatud. Raha võtsid välja Peterburi teel asuvast Statoilist. I võttis välja 2000,krooni, mille jagasid kolme (tema, Maksim ja Lev) vahel ära. Samal päeval vormistasid laenu I nimele SMS Laen. 02.11.06 helistasid Ile, et tuleb sõita raha saamiseks. Selle raha võtsid välja Sikupilli Prismast. Kohtusid R.I-ga ja V.L-iga Õismäe, V.L olid kaasas tundmatu naisterahva Hansa – neti pangarekvisiidid ja paroolid. Läksid mänguautomaatide ruumidesse Meelespea kaupluse lähedal, vormistasid selle naise nimele Interneti teel kokku kolm krediiti: ühe summas 22 000,- krooni, teise summas 3200,- krooni ja kolmanda 1000,- krooni. Kui raha oli selle naise nimele laekunud, kandis ta raha üle A S nimele (juhuslik inimene tänavalt) summas 7000,- krooni. Kui ta oli oma arvelt raha väljavõtnud andis ta teene eest 500,- krooni. Ülejäänud raha kandis Pavel oma tuttavate ja sugulaste arvele. Koos R.I-ga vormistasid laenud ka U.R nimele, kes on tema tuttav. Sõitsid R.I-ga ühiselamusse R juurde ning ütlesid, et meie kontod on arestitud ja meile kantakse üle raha. Palusid, et saaks kasutada R kontot. Sõitsid temaga Hansapanga kontorisse ja avasid tema nimele pangas konto ja internetikaardi. Internetikaardi andis ta nende kätte, sest seletasid, et neil on igaks juhuks vaja. U ei seletanud, et hakkavad tema nimel laine tellima. Nad A.T kontolt kandsid raha U.R kontole, kuna neil oli vaid T internetikaart. UR nimele vormistasid 4 laenu: MCBOÜ 3000,- krooni, F OÜ 2000,- krooni, SMS L3000,krooni, M AS 3200,- krooni. Laenufirmadelt laekunud raha U.R võttis oma kontolt välja ise ja andis meile. Üks kord kandsid U.R kontolt raha I.Z kontole. U.R saadud raha jagasid R.I-ga pooleks. Maksimiga vormistasid laenu ka A.T nimele, kellega said juhuslikult tänaval tuttavaks. Koos Tga läksid Mustamäel pangakontorisse kus avas ta konto ja vormistas internetipanga kaardi. Meie kätte Tn andis internetikaardi. T nimele vormistasid 4 laenu: SMS L3000,- krooni, Fis 2000,- krooni, Krediit24 3000,- krooni ja Minetti vist 1600,- krooni. 18.01.06 määrati talle rahaline karistus 10 200,- krooni, mis on tasumata, oli teadlik, et karistus on kehtiv, kuid ei olnud teadlik, et kehtiva karistuse ajal karistatakse teda

§ 424järgi.

29.03.2006.a. kella 00.15 peatas politsei, kui ta juhtis mootorsõidukit XXX reg.nr XXX Vesivärava ja Poska tn. Politsei küsis dokumente ja kutsus politseiautosse. Alkomeeter näitas alkoholijoovet. Sõitsid Wismarisse ekspertiisi, kus tuvastati keskmine alkoholijoove 0,89 promilli, millega oli nõus. 11.01.07 õhtul oli kesklinnas baaris ja tarvitas alkoholi, õlut. Alkoholi tarvitamise lõpetas 01.00 – 02.00 paiku. Sisi oli vaja sõpra viia kesklinnast Lasnamäele. Istus auto XXX reg.nr XXX rooli ning jõudis 5 minutit sõita, kui Gonsiori ja Pronksi ristimikul politseipatrull pani vilkurid põlema. Politsei küsis dokumente ja lasi puhuda alkomeetrisse. Sõitsid ekspertiisi, kus arst tuvastas keskmise alkoholijoobe 1,75 promilli. 22.01.2007.a. oli kesklinnas baaris ning tarvitas alkoholi, viina ja õlut. Alkoholi tarvitamise lõpetas kella 23.00 – 00.00 paiku. Istus XXX reg.nr XXX rooli. XXX tn 5 maja juures nägi, et politseipatrull pani vilkurid põlema. Politsei kontrollis dokumente ja lasi puhuda alkomeetrisse. Sõitsid ekspertiisi, kus arst tuvasta keskmise alkoholijoobe 1,72 promilli. 29.07.2007.a. õhtul kella 22.00 – 23.00 paiku oli Õismäel baaris ning tarvitas alkoholi, õlut. Alkoholi tarvitamise lõpetas kella 01.00 paiku. Siis oli vaja autot tasulisse parklasse panna. Kella 02.00 ajal istus XXX reg.nr XXX rooli. Õismäe teel maja nr 13 juures nägi, et politseipatrull pani vilkurid põlema. Politsei küsis dokumente ja lasi puhuda alkomeetrisse, mis näitas alkoholijoovet 1,69 promilli. R.I tunnistas oma süüd ja kahetses. Selgitas, et telefoni teel ja interneti kaudu laenu vormistamise võimaluse kohta sai teada internetist ja ajakirjandusest. Tema, L.V ja Ištsanov otsustasid oktoobri lõpus vormistada laenu I.Z nimele. Kohtusid Zga 30.10.06.a. I maja ees XXX. Seletasid, et meil on vaja kasutada I kontot, sest meie kontod on arestitud ja neil pole raha kuhugi kanda. Nad sõitsid Sikupilli Prismasse, kus Lev ja I läksid panga harukontorisse ja vormistasid I nimele internetikaardi. Pärast seda sõitsid Maardusse, tema isa autobaasi, kus sai vormistada I nimele laenud kontoris olevast arvutist. Keegi Ile ei rääkinud, et Lvormistatakse tema nimele. Vormistasid Anatoliga interneti teel kaks laenu Z nimele. Vastuse laenu eraldamise kohta said telefonile 56165831, mille olid koos Anatoliga ostnud spetsiaalselt sel eemärgil. Raha võtsid välja Peterburi mnt Statoilist. I võttis välja 2000,- krooni, mis jagasid Lev, Anatoli ja minu vahel võrdselt ära. 02.11.06 said teate et SMS Llaenu eraldamise kohta. 30.10.06.a. rääkisid koos Tolikuga Levile, et Z nimele vormistavad 2 laenu 3000,- krooni ja 2000,- krooni peale. 25.10.06.a. sõitsid Tolikuga valget värvi XXX reg.nr XXX. A.T nähes oli kindel, et ta nõustub laenu vormistamisega, kuna ta ei olnud päris kaine. Läksid T juurde ja ütlesid, et nende kontod on arestitud ja neil on vaja avada kontot, mille peale tehakse raha ülekanne. Abistamise eest lubasid T´le raha. Läksid Sõpruse pst asuvas Hansapanga harukontorisse. T´il oli Hansapangas kontonumber olemas, andsid talle raha internetikaardi vormistamiseks. Peale internetikaardi vormistamist sõitsid koos Tolikuga Õismäele kaupluses Meelespea olevasse arvutisaali. T nimele vormistasid 4 laenu: SMS L3000,- krooni, F´i 2000,- krooni, M 1600,krooni, Krediit 24 3000,- krooni. laenufirmadest vastuse saamiseks nimetasid kontaktnumbrina XXXXX. Samal päeval tulid teated firmast F ja Kredit

  1. Tolik helistas oma tuttvale, küsis, kas saab meid aidata: võtta oma kontolt välja raha, mille kanname tema kontole. Sõitsid U juurde XXX tänavale. Ta andis meile oma kontonumbri ning nad kandsid raha U kontole. U võttis 5000,- krooni välja. 25.10.06.a. said kaks laenu ja võtsid selle raha U.R konto kaudu välja. A.Tl ei olnud pangakaarti, seepärast pidid raha välja võtma tuttavate kontode kaudu. 30.10.06.a. tuli vist telefonile sõnum SMS Laenult 3000,- krooni eraldamise kohta. Selle raha võtsid ka vist U kaudu välja. 01.11.06 tuli sõnum Monetti´lt 1600,- krooni eraldamise kohta. Selle raha võtsid välja I.Z konto kaudu. Pärast vormistasid ka samal viisil laenu UR nimele. V.L tunneb 2006.a. aasta suvest, tutvusid ühise tuttava SK kaudu. V.L-iga kohtumisel ütles Pavel, et tal on tundmatu naise Hansaneti pangaarved. Ta tegi ettepaneku võtta krediiti selle naise arvele. Kolmekesi (V.L, tema ja L.V) vormistasid krediidid: üks summas 3200,- krooni, teine 22 000,- krooni, sellest rahast 7000,- kandis Anatoli oma tuttava arvele, ülejäänud raha kandis Pavel oma tuttavate ja sugulaste arvele. U.R on L.V tuttav, kes tegigi ettepaneku. Koos L.V-ga sõitsid ühiselamusse U.R juurde. Ta ütles, et meie kontod on arestitud ja et meil tuleb raha ja palus kasutada U kontot. U nõustus. Sõitsid koos Hansapanga kontorisse ja vormistasid pangas tema nimele konto ja internetikaardi. U.Rle ei seletanud, et hakkavad tema nimele mingisuguseid laene tellima. Nad kandsid R kontole raha A.T kontolt. U nimele vormistasid 4 laenu: MCBsummas 3000,- krooni, F AS 2000,- krooni, SMS L3000,- krooni ja M AS 3200,krooni. U võttis laenufirmadelt laekunud raha oma kontolt ise välja ja andis meile. U nimele laene tellisid kaupluses Meelespea olevast interneti kohvikust. Taotlustesse laenu saamise kohta märkisid kontakttelefonid, ostsid spetsiaalselt telefonikaarte. Pärast kasutamist viskasid telefonikaardid ära. U.Rlt saadud raha jagasid koos L.V-ga pooleks. 2006.a. novembris andis V.L talle paroolide numbrid ND internetikaardilt. Koos L.V-ga tellisid 3 laenu N.Dmitrijaeva nimele: Hansapangas 22 000,- krooni, Monettis 3200,- krooni, Mis 1000,- krooni. D kontolt tegid V.L-i tuttavate pangakontodele ülekandeid ja üks kord L.V tuttava kontole, ning nemad võtsid raha välja ja andsid meile. Zle andis ta detsembris ja jaanuaris kahju katteks kokku 2100 krooni. V.L tunnistas oma süüd ja kahetses. Selgitas, et ostab kokku vanu autosid ja müüb vanametalli kokkuostu. Harku karjääri lähedal eramaja hoovis nägi kolme vana autot. Tegi peremehele ettepaneku, et ta müüks talle need autod. Leppisid kokku summas 2000,- krooni. neljapäeval tuli ja võttis kolm autot aga raha ei andnud. Esmaspäeval andis 500,- krooni ja ülejäänud raha lubas hiljem tuua. Oktoobri alguses helistas S, kelle võõrasisa on autode müüja. S uuris millal ma tagastan tema võõrasisale raha. Ta helistas võõrasisale ja leppisid kokku kohtumise Järveotsa tee lasteaia juures. Tegin meesterahvale ettepaneku ülejäänud raha kanda tema pangarvele, kui tal on internetipangas arve. Meesterahvaga kohtumisel küsis talt hanzaneti andmeid. Isik andis mulle hanza – neti andmed ja paroolid kaardil. Ta kohtus Maksimiga ja edasta talle kõik andmed. Järgmisel päeval helistas Maksim ja ütles, et raha on arvel, kuid on vaja inimesi, kelle arvetele raha üle kanda, et pärast võtta need arvetelt sularahana välja. Ta andis DS(sõbratar), RL(vend) ja SK(tuttav) andmed. Nende arvetele kanti raha ja ta võttis nende arvetelt selle raha. 13.11.06.a. tellis oma koduarvutist N.D dokumentide alusel tema nimele laenu firmas M C 3000,- krooni. Raha kandis üle tuttavale S.K. laenutellimuses nimetas telefoninumbri XXX. pärast kohtus Baraniniga ja L.V-ga ning andis neile N.D kaardid tema nimele laenude vormistamiseks. Samuti andis neile telefonikaardi. Raha N.D kontolt kandsid nad minu tuttavate kontodele. 14.11.06.a. andsid nad mulle N.D kaardid ning tellis SMS Laenust 3000,- krooni. selle laenu tellis kodust arvutist aadressilt Astangu 60 -
  2. Seda raha ta välja ei võtnud. Hanza – neti kaudu ta kontrollis N.D kontot ja nägi, et 14.11.06.a. on kontolt välja võetud 2000,- krooni ja kontol oli pisut üle 11 000,- krooni. ma kandsin 10 000,krooni D.S nimele, kontole jäi pisut üle 1000,- krooni. 23.12.06.a. helistas koduselt telefonilt BIG´i ja ütles, et tahab tellida 100 000,- krooni laenu. 27.11.06.a. helistas ja ütles, et tahab 100 000,- krooni laenu asemel 75000,- kroonist laenu. Kas siis samal või järgmisel päeval viis dokumendid Suur – Sõjamäe 4 asuvasse BIGi. BIG´ile andis oma passi ja kontoväljavõtte. Pangast ta seda väljavõtet ei võtnud, see oli võltsitud. Firmas G pole ta kunagi töötanud ja sellest firmast pole palka üle kantud. Panga väljavõtte aitas tema palvel teha üks meesterahvas, kellega tutvus juhuslikult kohvikus Moskva. Andis sellele meesterahvale enda andmed, isikukoodi ja panga kontonumbri. Kui kohtusid, andis ta mulle võltsitud pangaväljavõtte minu pangakontolt. Võltsitud väljavõtte eest maksis 1000,- krooni. Pani ajalehte Referent kuulutuse, et kes saaks aidata laenu saamisel. Sergei helistas talle ja pakkus kokkusaamise Eurexi ees ja ütles, et ma võtaks dokumendid passi ja enda konto väljavõtte kaasa. Eurexi ees andis Sergeile enda passi ja Hansapanga väljavõtte. Sama päeva õhtul leppisid Sergeiga kokkusaamise järgmisel hommikul Eurexi ees. Sergei saatis teda esimesse kontorisse, kus mind pidi ootama mingi meesterahvas. Sergei andis talle kaasa võltsitud Hansapanga väljavõtte ja passi. Meesterahvale ütles, et soovib väikelaenu ja andis võltsitud kontoväljavõtte ja passi talle. Meesterahvas andis talle laenutaotluse, mille ta täitis ära ja siis kirjutas ta paberitele alla ja läks koju. Rohkem Sergeiga ei rääkinud. Sergei soovis paberite eest saada 10 000,- krooni. Sergeile andis järgmine päev 10 000,- krooni, mille oli võtnud SMS laenu teel läbi internetti. Sergei andis talle kolm eksemplari võltsitud Hansapanga väljavõtteid, millega ta käis Eurexis Bigis ja №rdeas. Kõikidest kohast sai ta ka laenu. Sergei ütles, et töökohaks nimetas G ja keskmise palgaks näitas 9000,- krooni. Tagasi laenu maksnud ei ole. 2007.a. juuli keskpaigast kuni septembri lõpuni töötas OÜ B bussijuhina. Nimetatud firma peremees on JB. Talle kuulub ka autoremonditöökoda. Juri vallandas ta ja ta torkas Juhuslikult bussi kummi katki. B jäi talle võlgu 800,- krooni. Ta oli B ´i peale tige ja otsustas talle halba teha. Ta otsustas talle balloonist gaasi näkku pritsida. Kaubanduskeskusest ostis ballooni pisargaasi teades, et see gaas ei tee tervisele ega silmadele kahju. Nädal pärast ballooni ostmist läks autoremonditöökotta ja ootas töökoja ukse taga B ´i ja pritsis talle balloonist gaasi näkku ja jooksis minema. Autotöökotta viis teda R.I , kes ei teadnud kätte maksust midagi. Seda ta ei teadnud, et ballooni võrdsustatakse relvana kasutatava esemega. Ballooni viskas ära. Samuti on süüdistatavate süü tõendatud ka järgmiste kriminaalasja materjalides leiduvate lubatavate tõenditega, mis olid avaldatud kohtuistungil: 30.10.2006; 02.11.2006.a. episoodis - kannatanu IZ ütlused lisadega / I kt tl. 2 -7; 11-19;21-23;146-148/, 30.10.2006.a. helistas minule L.V , kes ka töötas Skorpion Julgestusteenistuses (elab kusagil Õismäe teel) ja rääkis, et vajab minu abi, kuna tema pangaarve on suletud, et minu arvele tulevad ülekanded ning et ma võtaksin välja sularaha ja annaksin temale. Olin nõus, kuna L.V oli tema tuttav. Peale kella 17.00 tulid tema juurde koju Tallinnas, XXX – 72 L.V, keegi noormees nimega Maksim ja K.T (töötas ka Skorpion Julgestusteenistuses, elab Õismäe teel). L.V rääkis, et on vaja teha minu nimele isikuttõendava dokumendiga internetipanga leping Hansapangas. Neljakesi koos läksid samal õhtul Hansapanga kontorisse, mis asub Tartu maanteel. Hansapanga kontorisse läks koos K.T-ga , kus sõlmis oma nimele internetipanga lepingu, Maksim ja L.V olid samal ajal spordikaupade poes, samas hoones, peale seda sõitsid kõik neljakesi Maardusse. Internetipanga leping ja paroolikaart olid minu käes (arvas sel hetkel nii, leping ja paroolikaart olid tema jope taskus ja jope oli tagaistmel, kus istusid L.V ja Maksim). 02.11.2006.a. laekus Hansapanga arvele 1600,- krooni, ei tea kellelt, kuna ei võtnud kontoväljavõtet. Enne seda helistas L.V ja ütles, et minu arvele laekub raha. Sama päeva õhtul kella 17.00 paiku tuli L.V tema juurde, helistas, et on kohal ja ma läksin välja. Samal päeval võtsin Tartu mnt 87 Hansapanga sularahaautomaadist välja laekunud summa 1600,- krooni ja andis koheselt L.V kätte. Samuti viibis juures Maksim. L.V pakkus alguses tasuks 100 krooni väljavõetud summast, aga ma polnud nõus, kuna enda arvates osutas teene sõbrale. Siis lubas L.V õlut osta mida ta ei teinud. 27.11.2006.a. avastasin, et internetipanga lepingut ja paroolikaarti mu jope taskus enam ei ole. Internetipanka ma ei kasuta ja seetõttu ei tundnud huvi, kas nimetatud esemed on minu jope taskus alles, samuti ei kandnud vahepeal seda jopet. 27.11.2006.a. võttis väljavõtte Hansapangast, väljavõttest selgus, et 02.11.2006.a. on minu arvele laekunud summa kelleltki AT, keda ma ei tunne. 26.11.2006.a. sain teatise Filt, et võlgnen neile 2600,- krooni. Ise ma Fist SMS laenu pole võtnud. Selle fakti kohta tegi avalduse 27.11.2006.a. avalduse Ida Politseiosakonda. - Hansapanga vastus lisadega / I kt tl. 36-41/, Hansapank tõendab, et IZile väljastati internetipanga paroolid 30.10.2006.a. kell 18.23 Sikupilli kontoris. Samuti esitati Sikupilli kontori videokaamerate 30.10.2006 salvestused. - Tunnistaja EB´i ütlused / I kt tl. 83-86/, minu pojal R.I on võimalus käia minu firmas olevas ametiruumis XXX. Konkreetselt me ei lepi kokku päeva ja aega, millal ta sinna läheb. Ka ei keela ma kontoris tal arvutit kasutamast. Ta ei kanna mulle kunagi ette seda, et ta käis kontoris ja mida ta seal tegi. Selle kohta, et poeg viibis kontoris 30.10.2006 sain ma teada alles pärast väljakutset politseisse. Poeg rääkis, et oli kontoris ja tegi seal midagi. Minu jaoks oli ebameeldivaks üllatuseks teada saada, et poeg pani toime kuriteo. Ta töötab alates 15ndast eluaastat, iseseisvalt teenis endale raha, ise otsis endale tööd. 25.10.2006.a.; 30.10.2006.a.; 01.11.2006.a. episoodis - Kannatanu ATütlused lisadega / I kt tl. 102-107;126-128/, 21.10.2006.a. kella 10.00 paiku läks kodust välja poodi, elan Tallinn, Akadeemia tee XXX. Akadeemia tn jäi minu juurde seisma valget värvi mikrobuss, mille numbrit ei tea. Autos istus 2 vene keelt kõnelevat meesterahvast. Mehed tegid ukse lahti ja küsisid kas ma teenida tahan. Vastasin, et tahan küll. Siis küsisid kas mul dokumendid on, ID – kaart. Näitasin neile oma dokumente, mille peale tundsid huvi kas need on ehtsad. Mehed ütlesid, et neil on probleem, et nende kaup on arestitud, et sõidame aitad pangas asju ajada, saad selle eest pudeli viina. Oli nende pakkumisega nõus ning istus autosse. Nad viisid ta Sõpruse pst Hansapanga filiaali, kus mehed vormistasid minu nimele mingeid pabereid. Tema kirjutas ainult paberitele alla. Mehed rääkisid, et nad kirjutavad kauba minu nimele, mis on arestitud politsei poolt. Kõik paberid, mis pangas vormistasid jäid nende kätte. Pangast viidi mind koju ja lubati viina tuua. Mehed kirjutasid ülesse minu aadressi ja telefoni. Kolme päeva pärast tulid nad minu juurde ja tõid mulle 2 pudelit lauaviina. 26.10.2006.a. tuli mulle OÜ Credit24 võlanõue 3600,kroonile, kust ma olevat nagu 25.102006.a. kiirlaenu võtnud, mina sealt laenu võtnud ei ole. 27.10.2006.a. tuli mulle firmast F võlanõue 2400,- krooni suhtes, ma pole sellest firmast kunagi raha laenanud. Materiaalne kahju kokku 6000,- krooni. Minu nimele olid vormistatud krediidid, mulle saadetakse firmadest nõudeid krediitide välja maksmiseks: firma SMS LOÜ summas 6801,- krooni, MCBOÜ summas 3750,- krooni, M AS summas 1930,- krooni, firmast F ei ole mulle midagi saadetud. Tsiviilhagi summas 14 881,- krooni. - Hansapanga vastus lisadega / I kt tl 122-125/, ATarvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX juurde sõlmiti internetipanga leping 23.10.2006.a. kell 14.10 Sõpruse pst. kontoris (asukoht Sõpruse pst 237/239, Tallinn), pangakaarte ei ole konto juurde väljastatud. Esitatakse panga poolt ka Sõpruse pst kontori videokaamerate salvestuste väljatrükid lepingut sõlminud isikutest. 25.10.2006.a.; 18.11.2007.a. episoodis - Kannatanu UR ütlused lisadega / I kt tl. 166-169;190-191/, 22.10.2006.a. õhtul tuli tema juurde L.V koos oma sõpradega, ütlesid, et neil on probleeme ja nad ei saa kasutada oma pangaarvet. Palusid vormistada minu nimele interneti kaardi. Tahtsin neid aidata, L.V ja veel üks neist, töötasid Falckis ja ma mõtlesin, et nad ei tee midagi ebaseaduslikku. Neljakesi läksid pangakontorisse Viru keskuses. Nad olid valge bussiga, roolis oli L.V sõber. Viru keskuses võttis ta uue kaardi paroolidega, kuna interneti kaart mul oli vormistatud varem, kaart oli Hiiumaal. Uue kaardi andis ta L.V-le koos kasutajatunnusega. Nad viisid mind tagasi ühiselamusse ja lubasid kaardi tuua mingi ajapärast tagasi. Nad selgitasid, et kannavad minu arvele raha üle ja ma pean raha võtma ja andma neile. Ei mäleta kas samal päeval või teisel tuli L.V sõbraga tema juurde ja palusid raha välja võtta kontolt. XXX tn Selveris ma võtsin automaadist raha välja. Nad kandsid raha minu arvele ja palusid raha välja võtta 4 korda. Tema koju Hiiumaale tuli 3 kirja teatega, et võtsin krediiti ja pean raha tagastama. Abi eest L.V andis mulle 600,- krooni. Minu nimele vormistati 4 krediiti ning nõudekirjad tulevad SMS LOÜ-lt summas 5904,- krooni, OÜ F summas 2675,- krooni, M AS summas 4053.54,- krooni, MCBOÜ summas 3700,- krooni, tsiviilhagi kokku summas 16 332.54 krooni. - Hansapanga vastus lisadega / I kt tl. 171-172/, UR omab arvelduskontot nr XXXXXXXXXX. U Rle väljastati internetipanga paroolikaart 22.10.2006.a. kell 20.44 Viru kontoris. Viru kontori videokaamera 22.10.2006.a. salvestus ei ole säilinud. Pank esitab kontoväljavõtte ajavahemikul 22.10 – 30.11.2006.a., millest nähtub, et 25.10.2006.a. on MCBOÜ-lt laekunud 3000,- krooni ja F Estonia OÜ-lt 2000,- krooni. 18.11.2006.a. on M AS laekunud 3200,- krooni ja 30.10.2006.a. SMS LOÜ-lt summas 3000,- krooni. - Väljavõte kanntanu R Hansapanga arveldusarvelt / I kt tl 197-199/, väljavõttest nähtub, 25.10.2006.a. on laekunud ülekanne AT, 25.10.2006.a. MCBOÜ-lt laekus 3000,- krooni ja F Estonia OÜ-lt 2000,- krooni, 30.10.2006.a. laekus SMS LOÜ-lt 3000,- krooni ja AT´ilt 2995,krooni, 18.11.2006..a laekus M AS 3200,- krooni. 13.11.2006.a.; 14.11.2006.a. episoodis - Kannatanu ND ütlused lisadega / II kt tl 4-9;40-42;61-64;126-137;138-140/, 14.11.2006.a. minu elukaaslane A N läks võtma minu arvelt raha. Kui koju tuli, tõi ta arve väljatrüki. Väljatrükist oli näha, et arve jääk oli 12 002,- krooni. Meid pani imestama arvele laekumine 13.11.2006.a. summas 22 000,- krooni ja 14.11.2006.a. summas 3000,- krooni, siis veel 1000,- krooni. arvelt oli võetud 13.11.2006.a. summas 7000,- krooni, 14.11.2006.a. summas 10 000,- krooni. kohe panka selgituse järele ei pöördunud. 15.11.2006.a. tuli A N peale tööd ja võttis veelkord väljatrükki ning nägi, et 15.11.2006.a. on arvelt võetud 10 000,- krooni. 15.11.2006.a. pöördus Hansapanga kontorisse Õismäel, kuna ei leidnud kodus Nanza neti kaarti. Pangas palus selgitada välja lood minu arvega, kuna arvel laekunud raha ja arvelt võetud raha ei kuulunud mulle. Pangatöötaja avas minu arve ja hakkas iga konkreetse summa kohta mind küsitlema. Pangatöötajalt sai teada, et minu nimele on võetud 2 krediiti, üks 14.11.2006.a. summas 300,- krooni ja teine 14.11.2006.a. summas 1000,- krooni. inimeste nimed ja tehingud minu pangaarvel olid mulle täiesti tundmatud. Firmad, milledes on sõlmitud krediidilepingud minu nimele saadavad teatiseid krediitide väljamaksmise vajaduse kohta: MCBOÜ 3600,- krooni, M summas 3790,- krooni, SMS L4947,- krooni, Hansapank 22 000,- krooni, M 100,- krooni. Kokku võlgnevust antud hetkel 35 337,- krooni. A.N ei küsinud minult luba, selleks, et anda kolmandatele isikutele minu pangaarvenumber, aga samuti minu isiklike andmeid, paroole koos Hansapanga interneti kaardi paroolidega. N andis raha väikelaenude tasumiseks MCBOÜ summas 3600,- krooni, M summas 4129.34,- krooni, SMS Lsummas 4947,- krooni, M summas 1000,- krooni, need laenud ja intressid on tasutud. Esitab tsiviilhagi summas 31442.35 krooni Hansapanga laen, mida maksab, raha võetakse pangakontolt. Laenu vormistamise eest tasutud 250,- krooni. ka 13676.34 krooni, mille maksin väikelaenude eest. Esitab tsiviilhagi summas 43 368.69 krooni. - Tunnistaja A N ütlused / II kt tl 10-12;141-144/, 2006.a. suvel müüs ta ära oma XXX marki autod (2 tükki) ja XXX vanametalliks. 11.11 või 12.11.2006.a. helistas S D ja küsis millal ma saan P kohtuda ning palus, et ma võtaks kaasa internetipanga rekvisiidid. Määras kohtumise 13.11.2006.a. kella 16.30 Pagari kaupluse juures Järveotsa teel. Paša tuli üksi, mina ise võtsin taskust välja Hanza.neti pangakaardi, et ta kirjutaks maha andmed: paroolid, Pin-koodid. Umbes pool poole tunni pärast ta helistas ja ütles, et kood ei tule läbi, arvuti ei võta vastu, s.t. niimoodi ta selgitas, miks raha ülekandmine viibib. Ta helistas mulle tollel õhtul mitmelt telefoninumbritelt. Paša helistas ja küsis, millal oleks meil temaga parem kohtuda, et ma saaksin talle üle anda uued Hanza.neti andmed. Määras kohtumise 15.11.2006 kella 16.30 ajaks Järveotsa tee pagaritöökoja juurde. Kuid ma jäin hiljaks, kuna selgitasin pangas kummaliste raha ülekannete asju minu elukaaslase pangaarvel. Kohtumisele jõudes Pašat ei olnud. N.D ga on vabaabielus olnud 9 aastat ja ta on korduvalt andnud mulle oma pangakaarti. Kui tellisid Hansapangas pangakaarte soovitati ka vormistada Hansanet koos internetiparoolidega. Vormistamise dokumendid asusid sektsioonikapis. Internetiparoolide kaartidele olid kleebitud paberiga kahe püsiparooliga. Nende peal ei olnud meie isikuandmeid, seega kui võtsin sektsioonikapist internetiparoolidega kaardi oli selgusetu, kelle oma see on kas minu või N. D oma. Tal on mitu internetiparoolidega kaarti, kuid kehtib ainult üks. Ülejäänud on blokeeritud, kuna kaotas paroolidega lehe. Esmalt andis Pavlile paroolikaardi andmed telefoni teel ning ta helistas tagasi ja ütles et parool ei kehti. Pavel kirjutas teiste internetikaartide paroolide andmed. - Tunnistaja RL ütlused / II kt tl 14-16/, 2006.a. novembris minu vend V.L küsis minu pangaarve numbrit. Ta ütles mulle, et ta peab üle kandma mingi raha. Ma ei hakanud täpsustama, mis raha, kuna Pavel on ka varem minu arvet kasutanud, sest tal ei ole enam pangaarvet. Tema arvele kantakse sageli raha, kuid kui ei ole oma pangaarvet, ta ei saa raha kätte. Andsin Pavelile oma panga deebetkaardi, ütlesin arve numbri ja PIN – koodi. Päev pärast seda tagastas Pavel mulle midagi selgitamata minu pangakaardi. Ta ei tea, mis raha minu arvele kanti ja mida Pavel hiljem selle rahaga tegi. Mulle minu pangaarve kasutamise eest Pavel midagi ei maksnud. - Tunnistaja DSütlused / II kt tl 22- 24/, tunneb V.L umbes aasta, on temaga hea sõber. Umbes kuu aega tagasi palus Pavel luba kasutada minu pangaarvet, sest tal endal pangaarvet ei olnud. ta selgitas mulle, et talle peab üle kantama raha. Ma usaldasin teda väga ja ütlesin talle oma pangaarve numbri, andsin pärast oma deebetkaardi ja PIN – koodi, et ta saaks võtta minu arvelt oma raha. Mulle ta minu pangaarve kasutamise eest raha ei andnud. Seda, kes ja mille eest talle minu arvele raha üle kandis ja mida ta pärast selle rahaga tegi, ma ei tea. - Tunnistaja SK ütlused / II kt tl. 29-31/, kaks nädalat tagasi oli mänguautomaatide ruumis, mis asub Õismäe teel, kaupluse Rimi taga. Kella 18.00 ajal sisenes ruumi noormees, kelle nime ma ei mäleta, oleme temaga visuaalselt tuttavad, suhted on tere ja head aega tasemel. See noormees tuli minu juurde ja küsis kas mul on pangaarvet. Vastasin et on küll. Siis ta palus luba kanda minu arvele raha, aga milliselt arvelt ja kelle raha ta ei rääkinud. Andsin oma arve numbri ja jätkasin mängimist. Ta tõi varsti tagasi minu pangaarve numbri, ütles, et ootab väljas ja väljus. Mina jäin edasi mängima. Varsti tuli minu mobiilile teade, et minu pangaarvele on laekunud raha summas 3000,- kooni. Ta läks välja ja ütles noormehele, et raha on juba minu arvele üle kantud. Koos läksid pangaautomaadi juurde, kus võtsin arvelt välja 3000,- krooni ja andsin talle. Teenus eest ta ei andnud mulle midagi. Vaadanud Põhja PO fotokartoteeki, arvab, et antud noormees oli V.L , keda ta abistas raha ülekandmisel, s.t andis talle oma pangaarve. R.I nimelist isikut ta ei tunne. - Tunnistaja S D ütlused / II kt tl. 32-34/, 2006.a. suvel tutvus V.L ´iga. Minu võõrasisa A N müüs vanu autosid XXX, aga Paša rääkis, et ta tahaks osta endale vana autot XXX. Ma tutvustasin Pašat võõrasisaga ja edaspidi nad suhtlesid omavahel. Tean, et Paša maksis võõrasisale vanade autode ostmisel ära osa rahast, kuid jäi 1500,- krooni võlgu. Ükskord ta küsis, kas mul on internetipangas arve. Ma vastasin, et ei ole ja tundsin huvi, milleks talle seda vaja on. paša vastas, et kannaks kuidagi minu arvele raha, mis ta on minu võõrasisale võlgu. Peale selle ütles Pašale, et mul ei ole ka lihtsat pangaarvet. Siis palus Paša võõrasisa käest teada saada, kas temal on internetipangas arve. Mind veidi üllatas selline võla maksmise viis, kuid küsis võõrasisalt seda, mida Paša palus. Edaspidi kohtusid nad omavahel ise. Ma ei teadnud mis juhtus minu ema pangaarvega seni, kuni mind kutsuti politseisse. Pašaga viimasel ajal ei suhtle. Tema tuttavate seas ei olnud noormehi nimega R.I , SKka ei tunne. - Hansapanga vastus lisadega / II kt tl 73-76/, hansapank tõendab, et ND omab väikelaenu ja püsimaksega krediitkaarti. Väikelaenu leping sõlmiti internetipangas ning raha laekus kontole 13.11.2006.a. kell 20.
  3. esitatakse krediitkaardi taotluse väljatrüki ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu koopia. Väikelaenu leping paberkandjal puudub. 23.12.2006.a. episoodis - AS BIG avaldus lisadega / II tl. 148-154/, 23.12.2006.a. esitati avaldajale sidekanali vahendusel V.L-i nimelt tagatiseta laenu taotlus krediidi 100 000,- krooni saamiseks. 27.12.2006.a. teatas V.L telefoni teel, et soovib 100 000 krooni asemel saada krediiti 75 000,- krooni. 28.12.2006.a. esitati avaldajale Ülemiste keskuses asuvas esinduses V.L-i AS Hansapanga konto väljavõte perioodi 01.06.2006.a. – 22.12.2006.a. kohta, millel on Liivalaia kontori pitsat. V.L-i passist tehti koopia. Seoses 2006.a. oktoobri, novembri ja detsembrikuus esitatud mitmetele võltsitud konto väljavõtetele kontrollis avaldaja esitatud konto väljavõtete eriti hoolikalt ning äratasid võltsituse kahtlust alljärgnevad asjaolud: V.L-i konto väljavõtte kohaselt maksti talle G Tallinn AS poolt palka 10.06.2006.a. mis on laupäev ning 06.08.2006.a., mis on pühapäev. Kui kreeditkanded kokku liita, siis kreeditkäive tuleb kontol märgitud 87 800,- krooni asemel tegelikult 71 780,krooni. Kui deebetkanded kokku liita, siis deebetkäive tuleb kontol märgitud 85 212, 65 krooni asemel tegelikult 72 200,- krooni. V.L´i konto väljavõtte lõpus on kasutatud sõna „lõppsaldo „ kirjutamisel #õ“ tähte aga AS Hansapank kasutab konto väljavõtetel „õ“ tähe asemel „n“ tähte, seega õige oleks Lnppsaldo. V.L´i konto väljavõtte lõpus on sõna Lõppsaldo kirjutatud trükitähtedega, kuid AS Hansapank kasutab konto väljavõtetel selle kirjutamisel kirjatähti. Konto väljavõttest nähtuvasse töökohta G Tallinn AS internetist saadud numbril 634 4728 helistades, vastati, et V.L ei tööta seal. Tekkis kahtlus, et V.L ning V.L konto väljavõtted on sisuliselt ühtemoodi võltsitud. - Tunnistaja MO ütlused / II kt tl 170-173/, 23.12.2006 meie arvuti programmi andmetel V.L helistas meile firmasse numbrile 1333 ja tellis laenusumma 100 000,- krooni. 23.12.2006 klient esitas oma dokumendi ja konto väljavõtte Tallinn Ülemiste kontorisse. Ma võtsin temalt dokumendi ja tegin passi koopia. Dokumentide vastuvõtmisel kontrollisin, kas tegu on dokumendi peal oleva isikuga, tol momendil tundus, et too isik, kes dokumendi esitas, oli la passi pildil. Konto väljavõtet ma ei kontrollinud, kuna kliendi haldur oli teises osakonnas. Seda ta ei tea, kes andis vastus, et ta ei sa krediiti. 29.03.2006.a.; 12.01.2007.a.; 23.04.2007.a.; 30.07.2007.a. episoodides - Väärteomenetluse lõpetamise määrus 12.04.2006 / III kt tl. 3/, 12.04.2006.a. lõpetati L.V suhtes väärteomenetlus ning alustati

§ 424alusel kriminaalmenetlust.

- Koopia väärteoprotokollist / III kt tl. 4/, 26.12.2005.a. kell 22.26 juhtis L.V mootorsõidukit joobeseisundis omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Sõidukil olid suverehvid, puudusid kohustuslikud talverehvid. Juhti ei esitanud sõiduki kasutamiseks õigustavat dokumenti ning puudus esitamiseks kehtiv liikluskindlustuse poliis. - Koopia alkoholijoobe tuvastamise kohta / III kt tl. 5/, 26.12.2005.a. kella 22.50 ajal tuvastati L.V alkoholi joove. - Väärteoprotokoll 29.03.2006; / III kt tl. 7/, 29.03.2006.a. kell 00.15 juhtis L.V mootorsõidukit alkoholijoobes, puudus juhtimisõigus, sõitis ühesuunalisel teel vastassuunas (eiras märgi 524 sõit ühesuunalisele teele) nõudeid. - Joobeseisundi med. tuvastamise akt nr 1137/429/ III kt tl 8/, 29.03.2006.a. kell 00.40 tuvastati L.V´il kerge alkoholijoove, sõidukijuhtimine on keelatud. - Väärteomenetluse lõpetamise määrus 21.01.2007 / III kt tl 11/, 31.01.2007.a. lõpetati L.V suhtes väärteomenetlus ja alustati

§ 424alusel kriminaalmenetlust.

- Väärteoprotokoll 12.01.007 / III kt tl 12/, 12.01.2007.a. kella 04.45 juhtis L.V mootorsõidukit alkoholijoobes, samuti puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning puudus kohustuslik liikluskindlustus maksevabal perioodil. - Joobeseisundi med. tuvastamise akt nr 118/118 / III kt tl 13/, 12.01.2007.a. kell 04.55 tuvastati L.V´il keskmine alkoholijoove, sõiduki juhtimine ei ole lubatud. - Joobeseisundi med. tuvastamise akt nr 1535/385 / III kt tl. 18/, 23.04.2007.a. kell 01.55 tuvastati L.V´il keskmine alkoholijoove, sõidukijuhtimine keelatud. - Tunnistaja I. T ütlused / III kt tl 20-20A/, 23.04.2007.a. olles autopatrullis kella 01.05 ajal märkasid sõitmas mööda XXX tänavat sõiduautot XXX reg.nr XXX kahtlase sõidustiiliga, mis liikus Paldiski maantee sunnas. XXX 5 maja juures auto oli kinnipeetud, roolis oli L.V , kes oli alkoholijoobe tunnustega. Kuna alkoholi lõhn tuli suust ja isik oli ebaadekvaatne. - Tunnistaja Indrek Siitan ütlused / III kt tl 46/, 30.07.2007.a. olles autopatrullis peatasid kella 1.35 ajal Õismäe tee 13 maja juures sõiduauto XXX reg.nr XXX. Sõiduk liikus mööda Õismäe teed Ehitajate tee ja Paldiski mnt vahel suunaga Paldiski mnt poole. Kontrollimisele selgus, et sõidukit juhtis L.V, kellel polnud esitada juhiluba ja liikluskindlustuse poliisi. Täiendaval kontrollimisel selgus, et isikul puudub juhiluba ja vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus ning sõidukil puudub kohustusliku liikluskindlustuse poliis. Juhil oli alkoholijoove 1,51 promilli. - Alkoholijoobe tuvastamine / III kt tl 47/, 30.07.2007.a. kella 02.00 tuvastati L.V 1.69 promilline joove. 27.12.2006.a. episood: - OÜ EF avaldus (tl. 2), 27.12.2006.a. esitas V.L EFOÜ-le kirjaliku laenutaotluse tagatiseta laenu saamiseks summas 20 000,- krooni. Koos taotlusega esitas ka oma Hansapanga konto väljavõtte. 04.01.2007.a. sõlmiti OÜ EFja V.L vahel laenuleping, mille alusel kanti V.L arvele 19700,- krooni. Kontrollides Hansapanga konto väljavõtte ehtsust, selgus, et tegemist on võltsimistunnustega dokumendiga. V.L pole laenu koos intressiga maksnud tagasi. Palutakse algatada menetlus V.L suhtes seoses dokumendi võltsimisega, mille tulemusel on EFOÜ kandnud varalsit kahju summas 23 253.14 krooni. - OÜ EFvastus järelpärimisele (tl. 53), EFesindajaks on antud kriminaalasjas RL ning kahjusumma seisuga 21.01.2008.a. on 33 846.95 krooni (põhiosa 20 000,- krooni, intress 1998.65 krooni ja viivis 11 848.30 krooni). - Väljavõte äriregistri teabesüsteemist OÜ EFkohta (tl. 54), millest nähtub, et OÜ EF tegevusalaks on laenude andmine ja juhatuse liige on RL. Firma asub XXX, Tallinn. - Laenuleping nr LT-70001-040107 koos lepingu üldtingimustega (tl. 4 – 12), millest nähtub, et lepingu poolteks on EFOÜ ja teiselt poolt V.L . Laenu summaks on 20 000,krooni, intress 24 % aastas ja laenuperiood 8 kuud. Laenu tagastamistähtaeg on 11.09.2007.a. - V.L-i laenutaotlus (tl. 13), millest nähtub, et V.L on taotlenud laenu summas 20 000,- krooni, tähtajaga 7 kuud. Tööandjaks on märgitud AS Gs, asukohaga Peterburi tee

  1. Taotleja netosissetulekuks kuus on märgitud 9000,- krooni. Laenutaotlus on allkirjastatud 27.12.2006.a. - V.L-i poolt esitatud Hansapanga konto väljavõte ajavahemikul 01.06.2006.a. kuni 22.12.2006.a. (tl. 14 – 16), millest nähtub, et V.L-ile on laekunud G Tallinn AS-ilt palka. - AS Hansapank vastused päringutele koos V.L-i Hansapanga konto väljavõttega perioodil 01.06.2006.a. kuni 22.12.2006.a. (tl. 31 – 34), millest ei nähtu palgatasu maksmist AS G. Ajavahemikus 01.
  2. – 22.12.2006.a. ei olnud V.L-i arvelduskonto nr XXXXXXXXXX juures toimivat pangakaarti ning nimetatud perioodil oli kontol 13 toimingut. - Kannatanu esindaja RL ütlused (tl. 55 – 56), töötab OÜ-s EF, kus on juhatuse liige ning esindab OÜ EF. 2007.a. mais saadeti firmale politseist päringud, kas meie firma on andnud teatud isikutele laenu. Firma sekretär L J hakkas Hansapanga kaudu kontrollima isikute poolt esitatud Hansapanga konto väljavõtete õigsust ning sai Hansapangast juhised, kuidas saab avastada võltsitud pangakonto väljavõtteid. Avastasid, et V.L oli võltsinud pangakonto väljavõtet. 27.12.2006.a. esitas V.L laenutaotluse, kus tööandjaks oli märgitud AS G ja keskmine netosissetulekuks 9000,- krooni. Samuti esitas Hansapanga konto väljavõtte. 04.01.2007.a. sõlmiti laenuleping, kuna võltsimisest said teada alles 2007 mais. Hetke seisuga, ei ole V.L teinud ühtegi tagasimakset ning 21.01.2008.a. seisuga on võlgnevus kokku 33 846.95 krooni. - Tunnistaja LJ ütlused (tl. 21 -23), mai kuus tehti politsei poolt päring V.L kohta ja sooviti teada saada, kas on pretensioone kliendi kohta. L kontoväljavõtte oli võltsind. Seejärel vaatas ta kõik lepingud üle ja avastas veel viis võltsimist. Üks võltsitud kontoväljavõtte oli esitanud V.L, kes esitas laenutaotluse summas 20 000,- krooni. Koos taotlusega esitas V.L ka Hansapanga konto väljavõtte. V.L-i esitatud kontoväljavõtte puhul ei vastanud standardile templijäljend, lõppsaldo kirjaviis, konto väljavõtte kirjasuurus ja font. 15.11.2007.a. episood: - Kannatanu JB´i ütlused (tl. 61 – 66), 15.11.2007.a. umbes kell 20.45 pritsis keegi tänaval töökoja juures aadressil Mustajõe39/Laki4a mingit gaasi talle silmadesse, tekitades talle sellega füüsilist valu ja moraalset kahju. Nägi, et sissepääsu juures seisavad kaks noormeest ja kohe peale seda tundis, et talle pritsiti gaasi näkku. Silmis hakkas kipitama, pisarad voolama ning nägu hakkas põletama. №ormehed jooksid erinevates suundades. Inimeste nägusid ei näinud. Kutsus kohe välja kiirabi ja politseinikud soovitasid avalduse kirjutada. Kui talle gaasi näkku pritsiti tundis ta füüsilist valu. Arvab, et kallaletung võis olla seotud sellega, et umbes kuu aja eest vallandas ta V.L-i. - Tunnistaja R.I ütlused (tl. 77 – 81), tunneb V.L 2 aastat. Mõnikord palub ta end kuhugi viia. Kaks kuud tagasi palus Pavel teda sõidutada kuhugi. Sõitsid autoteeninduse juurde Tallinnas Laki tänaval. Tegid autoteeninduse juures suitsu, kui autoteenindusest väljus mees. Pavel võttis äkki taskust ballooni ja pritsis mehele näkku. Mees haaras näost ja hakkas karjuma ja sõimama. Mees ei hakanud Pavelit jälitama vaid helistas kellelegi. Nemad istusid Paveliga autosse ja sõitsid Õismäele. Pavel vastas, et nii oli vaja. Nagu ta aru sai töötas Pavel ennem selle mehe juures. - V.L-i 27.11.2007.a. ülestunnistus (tl. 69 – 70), tegi 15.11.2007.a. õhtul oma sõbrale ettepanku tulla seltskonna mõttes kaasa tema endise tööperemehe JBi juurde (ütles, et on vaja üks asi ära anda). Pärast seda, kui jõudsid autoservise B juurde, pritsis ta JBile näkku gaasiballoonist. Tema sõber ei teadnud tema tegevusest midagi, tema osalust selles ülesastumises ei olnud. Kohtunik asub seisukohale, et L.V , K.T , R.I ja V.L on kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, nende, kannatanute ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning L.V , K.T , R.I ja V.L süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on nende käitumine õigesti kvalifitseeritud L.V

§ 424

, § 209 lg 2 p 1,3 järgi, K.T

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi, R.I

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi ja V.L

§ 209lg 2 p 1,3, § 345 lg 1, § 263 p 1 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik L.V , K.T, R.I ja V.L süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. L.V on varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest on karistatud korduvalt, oma süüd ta tunnistab, samuti on vabatahtlikult asunud hüvitama kannatanu ND tekitatud kahju ( on juba tasunud 8500 krooni), mis on tema karistust kergendavateks asjaoludeks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et L.V ´ile tuleb karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga L.V ´il on kindel elukoht olemas, ta töötab, võib tema suhtes kohaldada

§ 74

, 75 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajal tuleb ta anda kriminaalhooldaja järelevalve alla. Samuti arvestades seda, et L.V on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, saanud selle eest karistusena rahatrahve, kuid need pole avaldanud mingit mõju, tuleb seekord määrata talle ka lisakaristuse. K.T on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral, oma süüd ta tunnistab, mis on karistust kergendav asjaolu, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et K.T-le pole otstarbekas karistuseks määrata rahalise karistuse, vaid tuleb seekord karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. K.T pani kuriteod toime katseajal, tuleb mõistetud karistust suurendada varem talle mõistetud karistuse kandmata osa võrra. Kuna aga K.T on kindel elukoht olemas, ta on terve töövõimeline isik, ta oli nõus tegema üldkasulikku tööd, võib tema suhtes kohaldada

§ 69sätteid, määrates, et mõistetud vangistust asendatakse üldkasulikku tööga.

ÜKT tegemise ajal tuleb ta anda kriminaalhooldaja järelevalve alla. R.I on varem kriminaalkorras karistamata, oma süüd ta tunnistab, mis on karistust kergendav asjaolu, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et R.I pole otstarbekas karistuseks määrata rahalise karistuse, vaid tuleb seekord karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga R.I on kindel elukoht olemas, ta töötab, võib tema suhtes kohaldada

§ 74

, 75 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajal tuleb ta anda kriminaalhooldaja järelevalve alla. V.L on varem kriminaalkorras karistamata, oma süüd ta tunnistab, mis on karistust kergendav asjaolu, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et V.L´ilr pole otstarbekas karistuseks määrata rahalise karistuse, vaid tuleb seekord karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga V.L´il on kindel elukoht olemas, ta töötab, võib tema suhtes kohaldada

§ 74

, 75 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajal tuleb ta anda kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tsiviilhagi on esitanud N.D poolt summas 36 868.69 krooni, mis on põhjendatud ja kuulub solidaarselt L.V´ilt, R.I-lt ja V.L´ilt välja mõista. Samuti on tsiviilhagi esitanud EFOÜ summas 33 846.95 krooni (seisuga 21.01.2008.a.), mis on põhjendatud ja kuulub V.L´ilt välja mõistmisele. Teistele kannatanutele on eeluurimise raames kahjud hüvitatud. Asitõendiks kriminaalasja juures on salvestised diskettidel, mis tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Süüdistatavatelt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.