← Eesti

4-19-4401/43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

  1. detsember 2019 (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-19-4401 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Väärteoasi Z.A, Karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 järgi Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. oktoobri 2019 kohtuotsus Vaidlustatud lahend Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Z.A Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet. Lõuna prefektuur. Esindaja Mati Valtna. Menetlusalune isik Z.A (isikukood: XXX). Elukoht: XXX. RESOLUTSIOON
  3. Jätta Tartu Maakohtu
  4. oktoobri 2019 kohtuotsus Z.A süüditunnistamises ja karistamises KarS § 262 lg 1 järgi ning menetluskuludes muutmata.
  5. Tühistada Tartu Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a kohtuotsus osas, milles kohus konfiskeeris Z.A-lt tahtliku süüteo vahendina Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri poolt
  8. septembril
  9. a Z.A-lt hoiule võetud vallasasjade komplekti: MSI arvuti MGFI 101708S/V MSB908H850102393, klaviatuuri S/N
  10. MSI monitori S/N FA6T018360226, kõlarid Logitech S/N 880-
  12. Z.A apellatsioon rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse otsuse teinud Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Väärteoprotokolli nr 2780,19,000537 (4-19-4677, KoTo lk 56) järgi tekitas Z.A
  14. jaanuarist
  15. a kuni
  16. augustini 2019 erinevatel kellaegadel öisel ajal Tartus XXX korduvalt, s.o 369 korral järjepidevalt ja kestvalt oma valju intensiivse röökimise ja trampimisega majanaabrite rahu ja und häirivat lärmi.
  17. Väärteoprotokolli nr 2780,19,008638 (4-19-4401, KoTo lk 3) järgi tekitas Z.A
  18. juulil
  19. a ajavahemikus 00.00-07.00 Tartus XXX kestvalt ja korduvalt lärmi, kisades nii, et see kostus õue ja trepikotta. Sellega rikkus ta oluliselt naabrite rahu. Rahu häirimine reedest laupäevani on keelatud ajavahemikul 00.00-07.
  21. Väärteoprotokolli nr 2780,19,011846 (4-19-5149, KoTo lk 123) järgi tekitas Z.A
  22. augustil
  23. a kella 03.00-ajal Tartus XXX kestvalt ja korduvalt lärmi, s.o röökis valjuhäälselt. Sellega rikkus ta oluliselt naabrite rahu.
  24. Väärteoprotokolli nr 2780,19,011842 (4-19-5152, KoTo lk 108) järgi tekitas Z.A
  25. septembril
  26. a ajavahemikus 00.00-06.00 Tartus XXX kestvalt ja korduvalt lärmi, s.o röökis valjuhäälselt. Sellega rikkus ta oluliselt naabrite rahu. Korrakaitseseaduse § 56 lg 2 järgi on ülemäärase müra tekitamine mujal kui avalikus kohas keelatud. Sellega pani Z.A toime KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  27. Tartu Maakohtu
  28. oktoobri
  29. a määrusega ühendati väärteoasjad nr 4-19-4677, 4-194401, 4-19-5149 ja 4-19-5152 ühte menetlusse. Ühendatud väärteoasja numbriks määrati 4-
  30. MAAKOHTU OTSUS
  31. Tartu Maakohtu
  32. oktoobri
  33. a otsusega tunnistati Z.A KarS § 262 lg 1 järgi süüdi ning teda karistati 30-päevase arestiga. KarS § 69 lg 1 alusel asendati arest 30 päeva üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti Z.A-lt PPA Lõuna prefektuuri poolt
  34. septembril
  35. a Z.A-lt ära võetud vallasasjade komplekt – MSI arvuti MGFI 101708S/V MSB908H850102393 koos klaviatuuri S/N 15042201455, MSI monitor S/N FA6T018360226, kõlarid Logitec S/N
  36. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulu 510 eurot jäeti riigi kanda.
  37. Kohtus üle kuulatud tunnistajad M.S. , E.U. , I.S. , A.B. i ja J.K. kinnitasid üheselt, et Z.A on XXX süstemaatiline rahu rikkuja. Nende tunnistajate ütlustega luges kohus tõendatuks rahu rikkumised väärteoprotokollides osundatud aegadel. Samuti asjaolu, et Z.A karjub korteris 31, trambib ning rikub majaelanike rahu arvutimängude tugeva heliga öösel. Z.A poolt
  38. septembril
  39. a XXX majaelanike rahu rikkumist ning politseipatrulli kohalesaatmist kinnitab sündmuse protokoll-arvestuskaart. Samuti on asja materjalide hulgas valdusesse sisenemise protokoll
  40. juulist 2019 kell 3.08, mis kinnitab, et politsei sisenes korrakaitseseaduse § 50 lg 1 p 3 alusel korterisse korrarikkumise tõkestamiseks. Majaelanike kollektiivne pöördumine näitab, et Z.A on majaelanike rahu rikkunud juba üle 10 aasta. Seni ei ole ükski instants neid aidanud ning rikkumised jätkuvad. Samuti kinnitavad Z.A süstemaatilisi korrarikkumisi politsei väljakutsed. Erinevad süüteoteated kinnitavad samuti Z.A poolt toime pandud rahurikkumisi. Ka kohtuistungil kuulatud helisalvestised kinnitavad eeltoodut. 2
  42. juuli
  43. a ülekuulamise aktis, mille kohus avaldas, ei olnud Z.A korrarikkumise fakti kohta midagi öelda.
  44. märtsil 2019 selgitas ta ülekuulamisel, et mõnel korral rusikaga vastu lauda löömised ei tohiks naabreid häirida. Ta tunnistas arvutimängude mängimist ja sellel ajal vahepeal karjatamist, aga üldiselt pidas end rahulikuks ja leidis, et tegemist on majaelanike kiusuga tema vastu. Kohus pidas Z.A väiteid ennastõigustavateks. Need on vastuolus tunnistajate ütlustega, mille usaldusväärsuses kohus ei kahelnud. Ka helifailid kinnitavad Z.A poolseid rahurikkumisi.
  45. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 89 kohaselt oli Z.A temale süüksarvatavate tegude toimepanemise ajal võimeline oma tegudest aru saama ja nende keelatusest aru saama. Samuti oli ta võimeline oma tegusid juhtima. Ka käesoleval ajal on ta võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Oma vaimse seisundi poolest on Z.A võimeline osalema väärteomenetluses ja kandma süüdimõistmisel karistust.
  46. Rikkumised pani Z.A toime tahtlikult. Arvutimängude mängimise ajal trambib, karjub ja häirib ta tahtlikult majaelanikke. Korralekutsumise korral püüab ta selle eest kätte maksta ning ei allu keeldudele. Z.A süstemaatilist korrarikkumist on majaelanikud pidanud juba aastaid taluma.
  47. Arvestades süü suurust (süstemaatiline majaelanike rahu rikkumine vaatamata politsei sekkumisele), on põhjust karistada Z.A maksimaalse arestimääraga, s.o 30 päevaga. Kohus pidas võimalikuks asendada Z.A-le määratud arest üldkasuliku tööga. Üldkasulik töö on karistusena siiski piisav meede. Ka sotsiaalselt oleks üldkasulik töö Z.A-le vajalik, et ta teiste inimestega suheldes ja tööd tehes tunnetaks, et ka teistel on õigused ja temal kohustus neid austada.
  48. Arvutikomplekt võeti Z.A-lt ära korrakaitseseaduse § 52 lg 1 p 1 alusel. Menetlustoimingu kohta koostati protokoll, milles isikule selgitati tema menetluslikke õigusi. Seda kinnitas Z.A allkirjaga. Kuivõrd väärteoasjad on seotud arvutimängude mängimisest ja erinevate valjude häälte kuuldavale laskmisest, oli põhjendatud võtta korrarikkumiste tõkestamiseks arvutikomplekt hoiule. Kohtuväline menetleja taotles selle konfiskeerimist KarS § 83 lg 1 alusel. Kohus pidas seda taotlust põhjendatuks ja konfiskeeris Z.A-lt tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kuivõrd just suhe arvutiga on see, mis on andnud tõuke Z.A-le kestvaks rahurikkumiseks. APELLATSIOON
  49. Apellatsioonis palub Z.A vaadata väärteoasi ümber ning et teda karistataks öörahu rikkumise eest, mis on tõendamist leidnud (s.o
  50. juuli
  51. a rikkumine). Lisaks palub Z.A tagastada arvutikomplekti. Rakendada lähenemiskeeldu korteri 28 ja 34 elanikele, perekond S. le ja K. ile ning muuhulgas keelata nendel isikutel Z.A-le politsei kutsumine. Lisaks palub Z.A konfiskeerida politseilt ja anda Z.A käsutusse tema ebaseadusliku jälituse käigus tehtud helisalvestised, et ta saaks pöörduda kohtu poole jälitustegevuse ebaseaduslikkuse ja privaatsusõiguse rikkumise pärast.
  52. Z.A leiab, et korteriühistus XXX toimub aastakümneid kestev vaen ja tema perekonna tagakiusamine. Sellega on viimase 4-5 aasta jooksul ühinenud ka politsei. Politsei on asunud Z.A perekonna vastu ignoreerides nende kaebusi laamendavate naabrite osas. Kogu loo peamiseks initsiaatoriks on 49 aastat majas elanud perekond S. , kes ei saanud läbi juba kaebaja 3 vanematega. Nüüd on löögi alla sattunud Z.A ise.
  53. Z.A on vaegkuulja, mida kohus ignoreeris eirates sihilikult asjaolusid. Vaegkuuljad räägivadki valjult, sest neil on raske oma hääletugevust kontrollida. Naabrid kasutavad Z.A puuet ära ning terroriseerivad teda öörahu reegliga. Politsei aga ignoreerib Z.A selgitusi, ei ole erapooletu ning objektiivne ning laimab ausat ja kohusetundlikku inimest vahendeid valimata.
  54. Viimane öörahu rikkumise protokoll pärineb
  55. jaanuarist
  56. Pärast ei ole ühtegi protokolli tehtud. Z.A kinnitab, et spordihuvilise inimesena jälgib ta sageli Ameerika spordiliigades toimuvaid võistlusi ning on aja veetmiseks mänginud ka arvutimänge. Seejuures pobiseb ta omaette, kommenteerib või multimänge mängides vestleb inimestega internetis. Seda kuuldes kasutavad korterite 28 ja 34 tagakiusajad olukorda ning kutsuvad politsei, et lavastada Z.A öörahu rikkujaks. Nagu aga tunnistajad oma kohtus antud ütlustes märgivad, on politsei saabudes vaikus. Ka politseinikud kinnitasid Z.A-le, et helistajateks on naabrid.
  57. Kohtus välja toodud väärteoprotokolle
  58. augustist 2019,
  59. augustist 2019,
  60. ja
  61. septembrist 2019 ei eksisteeri. Ka
  62. oktoobri 2019 protokolli ei eksisteeri (seda ei ole Z.A-le esitatud). Kodanik K. on andnud valetunnistusi, milles väitis, et Z.A ajas kedagi mingi oraga taga ja et tema oli selle tunnistajaks. Politsei aga fabritseeris selle alusel Z.A-le kriminaalasja. Fabritseeritud kriminaalasja ainus tunnistaja on kodanik K. , ehkki teda tegelikult seal ei olnud. Kodanik K. on Z.A vastu meelestatud ning annab tahtlikult valetunnistusi ning maksab kätte. Ka I.S. on Z.A vastu ning tuleks saata psühhiaatrilisse ekspertiisi. Sama käib ka E.U. i kohta.
  63. Politsei rikkus VTMS § 32, mille kohaselt ei tohi väärteomenetluses koguda tõendeid jälitustoiminguga. Pärast seda, kui Z.A ütles politseile, et kohus nõuab rikkumiste protokolle, muutus terroriseerivate majaelanike grupp eriti aktiivseks. Majast kõrvaldati nr 34 elanud S. ja sinna pandi elama politsei provokaator. Sama käib kodanik Silma kohta, kes samuti olevat politseitöötaja.
  64. Tegelikult terroriseerivad majaelanikud Z.A. Z.A nõuab, et öörahu rikkumiste kohta avaldataks video. Politsei ise on arvutivarastamise videos tõestanud, et mingit öörahu rikkumist ei ole. On ainult politsei vägivald.
  65. Z.A märgib, et kiusamine sai alguse sellest, kui ta
  66. veebruaril
  67. a tegi avalduse selle kohta, et üks depressiivne psühhopaat tegi tema suhtes tapmiskatse. Tegelikult aga hakkas politsei hoopis teda ennast kiusama ja asju fabritseerima. Politsei kasutas vääralt Z.A haigusloos olnud delikaatseid isikuandmeid, tungis ebaseaduslikult ja vägivaldselt kahel korral tema korterisse (
  68. jaanuaril 2017 ja
  69. juulil 2019), tekitas Z.A-le kehavigastusi, mida
  70. jaanuaril 2017 arestimajas ebaseaduslikult ei fikseeritud. Ka
  71. juulil 2019 vigastati üleliigset jõudu kasutades Z.A selga ja kaela.
  72. Z.A selgitab seoses
  73. septembri
  74. a juhtumiga, et ta ei mänginud arvutimänge ning mingit rikkumist ei olnud. Tõenäoliselt kutsus politsei naaber korterist 34, kui kuulis, et Z.A on üleval. Sel korral kutsuti ust lahti muukima tuletõrjujad ning rõhutatult demonstreeriti politsei tegevuse seaduslikkust. Sissetungimist salvestati salaja.
  75. Z.A palub mitte uskuda majaelanike juttu, sest nende silmakirjalikkust näeb Z.A 4 siis, kui ametnikke, kohtunikke ja politseinike silmapiiril pole.
  76. Z.A nõustub, et ta mängib vahepeal arvutimänge ning räägib omaette. Seda kuuldes hakkavad teda süstemaatiliselt taga kiusavad naabrid kolkima. Sellele vastab Z.A kõvahäälselt. Seda häält ei põhjusta arvuti. Öösel on Z.A kõvemat häält teinud vaid siis, kui naabrid teda terroriseerivad omaette rääkimise pärast. Naabrite öö läbi kestvad koputamised on Z.A ära talunud, sest kuhugile tal kaevata ei ole. Arvuti võttis politsei temalt ära viimase aja tegevuse õigustamiseks. Salvestised, mida Z.A kuulnud ei ole, on tehtud päevasel ajal, mida tunnistas ka politseiametnik, kes koostas koputajate kalendrit. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
  77. Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas palutakse jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  78. Apellatsioonikaebuses süüdistab Z.A teisi XXX kortermaja elanikke koos politseiga enda kui vaegkuulja tagakiusamises ja terroriseerimises. Taolised väited on paljasõnalised, ennastõigustavad ning vastuolus nii väärteoasja kohtuvälises menetluses kui ka kohtumenetluses kogutud tõenditega. Nii tunnistajate ütlused ja nendele lisatud helifailid kinnitavad tunnistajate ütlustes kirjeldatud Z.A poolseid rahurikkumisi.
  79. Karistusõiguslik sekkumine Z.A tegevusse on leidnud kohaldamist viimase abinõuna, kui politsei ja sotsiaaltöötajate mitmeaastased jõupingutused Z.A intensiivsete rahurikkumiste lõpetamiseks tulemusi ei andnud. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemustest selgus, et Z.A oli võimeline aru saama nii oma tegude keelatusest, kui ka endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima.
  80. Apellant ei eita öösel kõvema hääle tegemist. Seda kinnitavad ka kohtuvälises ja kohtumenetluses kogutud uuritud tõendid. Paika ei pea Z.A väited tema tegevuse vastureaktsioonist naabritepoolsele terroriseerimisele. Psühhoterrorina võib olla tajutav hoopis apellandi järjekindla iseloomuga rahu rikkuv tegevus. Apellatsioonis märgib selle esitaja, et on asunud nüüd kasutama sülearvutit. Kaebuse kohaselt Z.A enda sõnutsi nüüd „pobiseb endiselt sporti vaadates või mängib ajaviiteks“ ning lisab, et naabrid on hetkeks lõpetanud talle politsei kutsumise. Hiljuti aset leidnud sündmuste tõttu on aga PPA Lõuna prefektuur alustanud Z.A suhtes uued väärteomenetlused (asjades nr 278019013807 ja 278019013805 on alustatud KarS § 262 lg 1 tunnustel menetlust, kuna Z.A mitmel korral öisel ajal tekitas kestvalt ja korduvalt lärmi, st röökis valjuhäälselt, millega häiris oluliselt naabrite rahu). Sülearvuti kasutusse võtmisega on taas kaasnenud öised, teisi elanikke häirivad rahurikkumised. See kinnitab Z.A karistamise ja temalt arvutikomplekti konfiskeerimist otsuse õiguspärasust ja proportsionaalsust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  81. Maakohus leidis, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis, et Z.A on toime pannud koosseisupärased, õigusvastased ja süülised väärteod. Z.A apellatsiooni läbiv eesmärk on veenda ringkonnakohut selles, et tegelikult on süütuks kannatanuks hoopis apellant ise, keda majaelanikud vaenavad. Viimase 4-5 aasta jooksul on naabritega ühinenud politsei. Kaebaja arvates ignoreeritakse tema selgitusi, ent menetletakse naabrite alusetutel kaebustel põhinevaid süüdistusi. Apellant kirjutab, et tema rahu rikuvad hoopis korterite 28 ja 34 elanikud, kes kolgivad öösel vastu põrandat. 5
  82. Ringkonnakohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, ei nõustu Z.A väidetega, justkui oleks tegemist fabritseeritud süüdistustega, mille eesmärgiks on kaebaja kiusamine. Väärteoasjas on tunnistusi tõepoolest andnud Z.A majanaabrid. Siiski puudub põhjus arvata, et kõik nimetatud isikud on koondunud Z.A vastu, andes valeütlusi. Esiteks hoiatatakse tunnistajaid, et teadvalt vale ütluse andmise eest järgneb vastutus KarS § 318 ja § 320 järgi. Tunnistajate ütlused on omavahel kooskõlas faktiliste asjaolude kirjelduse osas. Ütluste järjepidevus kohtueelses ja kohtus antud ütlustes toetab samuti tunnistajate ütluste usaldusväärsust. Ka apellant ise ei ole salanud, et spordihuvilisena jälgib ta sageli võistlusi, mis toimuvad Ameerika spordiliigades ning on aja veetmiseks mänginud nii video- kui arvutimänge omaette pobisedes, kommenteerides või multimänge tehes vestelnud internetis inimestega (KoTo, tl 152). Seega kinnitab ka Z.A ise öist eluviisi. Lisaks on Z.A kinnitanud sedagi, et pärast naabrite poolt talle kutsutud politsei lahkumist on ta „terroriseerijatele hõiganud, mis pähe tuleb“ (tlk 152). Ringkonnakohus leiab, et väärteoasjas tunnistusi andnud isikute tegevus Z.A vaenamiseks eeldaks nende isikute ütluste kooskõlastamist detailideni. Stsenaariumi, kus mitmed ühes ja samas väärteoasjas tunnistajatena üle kuulatud isikud lepiksid kokku omavahel riimuvates ütlustes ning tegutseksid ühiselt ja kooskõlastatult Z.A vastu (tehes alusetuid väljakutseid öisel ajal politseile) riskides seejuures valeütluste andmise eest ise kriminaaluurimise alla sattuda, ringkonnakohus mingil juhul tõenäoliseks ei pea. Z.A kinnitusel on tema vaenamise taga korter 34 elanik. Apellatsioonikohtul nimetatud isiku ütluste usaldusväärsuses kahtlust ei tekkinud. Eaka tunnistaja I.S. e ütluste kohaselt on Z.A majaelanikke rahu rikkunud mitu aastat. I.S. e
  83. juulil
  84. a vahetult väljakutsele järgnenud ülekuulamisel (kell 03.22) antud ütlusi arvestades kutsus ta politsei alumise naabri järjekordse röökimise ja karjumise peale. Kell 01.45 saabus politsei, kes koputades üritas kontakti saada. Kell 03.00 algas röökimine uuesti pihta ning taas kutsus ta politsei (KoTo, tl 4). Kell 03.42 kuulati menetlusaluse isikuna üle ka Z.A, kellel ei olnud väärteo kohta „midagi öelda“. Ütlusi antud episoodi puutuvas osas andis Z.A ka
  85. märtsil 2019 (KoTo, tl 8), oma süüd ta ei tunnistanud. Kohtus selgitas tunnistaja Z.A käitumist selliselt, et kõripõhjast karjumine hakkab õhtul pihta ja kestab hommikuni (KoTo, tl 135 pöördel ja 136). Selline selgitus omakorda riimub mitmete teiste tunnistajate ütlustega, milliseid kohus otsuses ka analüüsis (vt otsuse lk 4-5).
  86. Pärast korteri 34 võõrandamist käesoleva aasta juulis korterisse kolinud M.S. a ütluste kohaselt sai perekond juba esimesel nädalal selgeks, et Z.A röögib ja karjub, mille kohta ta tegi politseile
  87. augustil ka avalduse (tl 136 pöördel). Tunnistaja M.S. on XXX majas „alles uus inimene“ (tl 136 pöördel), kes nägi kohtuistungil Z.A „alles teist korda“ (KoTo, tl 137). Samasse korterisse kolinud A.B. i ütlused kinnitavad M.S. a ütlusi. Ka nimetatud tunnistaja kokkupuuted Z.A-ga on napid. Tunnistaja kinnitusel on röökimised olnud augustis ja septembris ning kasvõi tund aega järjepidevalt sellised, et ei lasknud tunnistajal ja tema lapsel magada (tl 137). Arvestades, et Z.A-le etteheidetav tegevus häirib ka uusi majaelanikke, ei saa korrarikkumistest teavitamist pidada vaid teiste majaelanike aastatepikkuseks luiskelooks, mille eesmärgiks on, nagu apellant seda väidab, „teda taga kiusata“.
  88. Samuti peab apellatsioonikohus täiesti kohatuteks Z.A väiteid, justkui oleks korteri 34 uus elanik politsei provokaator, kes pandi sinna elama, et koguda enne kohut Z.A vastu tõendeid. Samuti ei saa ebaseaduslikuks jälitustegevuseks pidada meeleheitel majaelanike ülestähendusi kuupäevadest ja kellaaegadest, mil nende öörahu oli rikutud. Samuti ei saa pidada ebaseaduslikuks jälitustegevuseks politseile korrarikkumistest teadaandmist ning seda, kui isik 6 oma korteris helisalvestab (tunnistaja J.K. i ütluste kohaselt on Z.A karjumised ja trampimised salvestatud 4 korruse korteris (Z.A elab
  89. korrusel). (KoTo, tl 64 pöördel). Z.A taotluse - konfiskeerida politseilt ja anda Z.A käsutusse tema suhtes tehtud helisalvestised, jätab ringkonnakohus rahuldamata. Helisalvestis on tunnistaja ülekuulamise protokolli lisa ning see on esitatud kohtule tõendina. Ringkonnakohtu jaoks lisab kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlustele usaldusväärsust kohtutoimikus olev
  90. jaanuari
  91. a kuupäeva kandev 14 majaelaniku pöördumine Z.A öise lärmamise tõttu Sotsiaal- ja tervishoiuosakonda pikaajalisele probleemile lahenduse leidmiseks (KoTo, tl 7). Pikaajalisi probleeme Z.A probleemidega (mh mängusõltuvusega) ja aastatepikkuse ametkondade uste kulutamisega on vanemväärteomenetleja M.T. le saadetud kirjas möönnud ka menetlusaluse isiku õde (KoTo, tl 36). Eeltoodut arvestades puudub vähimgi kahtlus, et tunnistajate ütlused oleks väljamõeldis. Z.A taotluse: rakendada lähenemiskeeldu korteri 28 ja 34 elanikele, perekond S. le ja K. ile ning muuhulgas keelata nendel isikutel Z.A-le politsei kutsumine rahuldamiseks puudub menetluslik ja sisuline alus.
  92. Ringkonnakohus leiab, et karjumist ja röökimist ei saa seletada ka Z.A vaegkuulmisega. Z.A kinnitusel räägivadki vaegkuuljad valjult ning neil on võimatu täpselt oma hääletugevust kontrollida (apellatsiooni lk 1). Apellatsioonikohtu arvates suudavad ka vaegkuuljad edukalt ühiselu reegleid rikkumata ning teistega arvestavalt käituda. Esitatud kaebusest nähtuvalt kuulis Z.A eelmise aasta vahetuse paiku I.S. e tütre laste mänguautoga ringisõitmist ning see häiris teda (apellatsiooni lk 4). Kuivõrd mänguauto heli ei ole teadaolevalt eriti tugev, ei saa kaebaja kõrvakuulmine olla sedavõrd halb, et õigustada sellega oma hääle tugevuse kontrollimatust. Liiatigi on põhjust pidada Z.A selgitusi, mille kohaselt tema vaid „omaette pobises ja kommenteeris“ või kõrvakuulmisest tulenevalt kõvemini kõneles valedeks, kuivõrd tunnistajate kinnitusel häirib kohtus üle kuulatud tunnistajaid Z.A „elajalik, loomalik röökimine ja trampimine (--). Kõige sagedamini lihtsalt oma hääle väljalaskmine, nagu siga tapetakse“ (tunnistaja J.K. i ütlused, KoTo, tl 134 pöördel). Ka tunnistaja I.S. e sõnul Z.A „Karjub kõripõhjast“ (KoTo, tl 136). Tunnistaja I.S. kirjeldab samuti Z.A egevust, kui „täisest kõrist karjumist“ (KoTo, tl 136 pöördel) ning ka tunnistaja A. Bedaši väitel „ei ole röökimine nii, et röögatan ja olen vait (-) röögib kasvõi tund aega järjepidevalt“ (KoTo, tl 137). Tunnistaja E.U. kinnitab eelnevate ütluste andjate sõnu ja kirjeldab samuti Z.A käitumist „röökimise ja karjumisena“. (KoTo, tl 136 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodud käitumist pidada teist isikut oluliselt häiriva müra tekitamiseks korrakaitseseaduse § 56 lg 2 mõttes. Tunnistaja J.K. i sõnul on Z.A-le ka teada antud, et tema karjumine naabreid häirib, ent selle peale hakkas Z.A ähvardama (KoTo, tl 134 pöördel). Z.A-le on seega teada, et tema tegevus teisi majaelanikke häirib, ent sellele vaatamata ei ole ta oma käitumises midagi muutnud. Ringkonnakohus nõustub kogutud tõendeid hinnates kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Z.A väited tuleb lugeda paljasõnalisteks ning väärteoasjas kogutud tõenditega vastuolus olevateks. Ka politsei esindaja kinnitas kirjalikes seisukohtades, et probleem Z.A-ga on väldanud viimased aastad ning nii politsei- kui sotsiaaltöötajad on rakendanud hulgaliselt jõupingutusi, leidmaks mittekaristuslikke mooduseid Z.A intensiivsete rahurikkumiste lõpetamiseks (KoTo, tl 163). Seega nähtub ka kohtuvälise menetleja seisukohast, et Z.A ei ole näidanud üles mingisugust koostöövalmidust.
  93. Z.A sõnul pärineb viimane öörahu rikkumise protokoll
  94. jaanuarist
  95. Pärast seda ei ole ühtegi protokolli tehtud (talle ei ole esitatud protokolle
  96. ja
  97. augustist,
  98. ja
  99. septembrist ning
  100. oktoobrist 2019). 7
  101. Ringkonnakohus märgib, et
  102. juulil 2019 koostatud väärteoprotokolli asjas nr 2780,19,008638, milles menetlusalusele isikule heideti ette
  103. juulil KarS § 262 toime pandud väärtegu, on Z.A-le tutvustatud. Selle kohta andis ta allkirja (KoTo, tl 3 pöördel). Ülekuulamise protokollis aga kinnitas, et tal „pole midagi öelda“ (KoTo, tl 6). Antud episoodi osas on
  104. märtsil 2019, milles Z.A leidis, et tegemist on temavastase kiusuga (KoTo, tl 8).
  105. augustil
  106. a väärteoprotokolli asjas 2780,19,000537, tutvustati Z.A-le, ent isik keeldus seda allkirjastamast (KoTo, tl 56-60). Protokollis sisaldub siiski menetlejale antud selgitus, milles menetlusalune isik rikkumistega ei nõustunud, kuna „need ei ole protokollitud“. Ta ei mäleta protokollis märgitud kuupäevi ja kellaaegu. Z.A kinnitusel ei ole ta röökinud, vaid kõvasti rääkinud, kuna tal on kehva kuulmine (KoTo, tl 60).
  107. oktoobri
  108. a protokolli, milles menetlusalusele isikule heideti ette väärteo toimepanemist
  109. septembril, on Z.A-le tutvustatud, ent ka selle allkirjastamisest ta keeldus (KoTo, tl 108). Küll aga sisaldub vallasasja hoiulevõtmise protokollis menetlusaluse isiku selgitus, mille kohaselt ei ole ta öörahu rikkunud (KoTo, tl 112 pöördel).
  110. oktoobril
  111. a koostatud protokolli asjas nr 2780,19,011846, milles menetlusalusele isikule heideti ette väärteo toimepanemist
  112. augustil
  113. a tutvustati Z.A-le samuti. Protokollil on märge allkirjastamisest keeldumise kohta (KoTo, tl 123). Seega on toimikust nähtuvalt Z.A-le tema süüasju puudutavaid protokolle tutvustatud ning menetlusalusele isikule võimaldatud ka vastuväidete esitamist.
  114. Z.A järgmine suur argumendiring on seotud tema suhtes väidetavalt algatatud kriminaalasjaga (apellatsiooni lk 1 lõpp ja lk 2). Ka seda peab Z.A fabritseerituks. Sellega seonduvalt toob menetlusalune isik välja erinevaid uurimist puudutavaid nüansse ning peab end süütuks kannatanuks. Ringkonnakohus ei analüüsi väidetava süüasjaga seotud argumente, sest need ei seondu antud väärteoasjaga. Lisaks on kaebaja kirjeldanud politseinikke vägivaldset tungimist tema korterisse
  115. jaanuaril 2017 ja talle kehavigastuste tekitamises arestimajas, mida ei fikseeritud. Ka selles osas ei saa ringkonnakohus seisukohta võtta, kuivõrd tegemist on
  116. a sündmustega, mille kohta Z.A (arvestades, et ta kirjutab
  117. a sündmustest alles selles apellatsioonis) ei ole kohtuvälise menetleja esindajale kaebust esitanud.
  118. Ringkonnakohtul puudub vähimgi kahtlus arvata, et
  119. juulil
  120. a Z.A korterisse sisenemine oli õigusvastane. Valdusesse sisenemise protokollist nähtuvalt hoiatati Z.A ukse tagant ning paluti uks avada. Protokollist nähtuvalt oli antud aadressile kaks kutset ning kuna korteris karjuti, oli alust arvata, et isik võib olla abitus seisundis (KorS § 50 lg 1 p 2). Korterisse siseneti ohu ennetamiseks ja väljaselgitamiseks. Arvestades ka öörahu rikkumisest teatamist, oli korterisse sisenemise aluseks ka korrarikkumise kõrvaldamine (KorS § 50 lg 1 p 3). Vahetult pärast sündmust üle kuulatud Z.A ei olnud ütlusi ega taotlusi (KoTo, tl 5 pöördel) ning väärteo kohta ei olnud tal midagi öelda (KoTo, tl 6). Seega ei ole Z.A ei valdusesse sisenemise protokollis (KoTo, tl 5), ukse avamise järel tema vahetul ülekuulamisel (KoTo, tl 6) ega
  121. märtsil
  122. a toimud ülekuulamisel (KoTo, tl 8) avaldanud, et politseinikud oleksid talle
  123. juulil
  124. a tekitanud kehavigastusi (st vigastanud tema selga ja kaela, üle mille ulatus verine kriimustus, apellatsiooni lk 4).
  125. Pikemad selgitused sisalduvad apellatsioonis ka
  126. septembri
  127. a väärteo kohta. Taas kinnitab Z.A, et tegemist on teda jälitava naabri valeväljakutsega. Z.A vahel arvutimänge mängides või telerist midagi vaadates räägib omaette, mille peale hakkavad teda „süstemaatiliselt taga kiusavad lähinaabrid kolkima“. Selle peale hõikab ta neile valju häälega vastu. Arvuti töötab vaikselt. Arvuti heli tugevusega õigustatakse vaid selle äravõtmist. Z.A selgitas politseile, et mängis sel hetkel arvutiga, kui politsei saabus. Sellest tehti lihtsustatud järeldus. Tõele vastab see, et pärast arvuti äravõtmist toimus muutus ja Z.A kasutab sülearvutit ning selle peale on naabrid lõpetanud politsei kutsumise. 8
  128. Ringkonnakohus mingeidki minetusi
  129. septembri
  130. a episoodiga seonduvalt maakohtu otsusest ei tuvastanud. Kohus on tõendipõhiselt (sündmuse protokoll-arvestuskaart, tunnistajate ütlused) tuvastanud nimetatud kuupäeval XXX elanike öörahu rikkumise. Samuti on kohus tuvastanud, et Z.A hoiatati sunni kasutamisest korterisse sisenemisel korrarikkumise tõkestamisel.
  131. Apellatsioonikohus leiab, et Tartu Maakohtu
  132. oktoobri
  133. a kohtuotsus tuleb tühistada osas, milles kohus konfiskeeris Z.A-lt tahtliku süüteo vahendina Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri poolt
  134. septembril
  135. a Z.A-lt hoiule võetud vallasasjade komplekti: MSI arvuti MGFI 101708S/V MSB908H850102393, klaviatuuri S/N
  136. MSI monitori S/N FA6T018360226, kõlarid Logitech S/N 880-
  138. Riigikohtu praktikas on süüteo toimepanemise vahend defineeritud esemena, millega rünnatakse süüteo objekti või mida süüdlane muul viisil oma teos kasutab. Vahend on ese, mis tööriistana hõlbustab koosseisupärase teo toimepanemist (RKKKo 3-1-1-37-07, p 16). Kohtupraktikas on kuriteo toimepanemise vahendiks loetud näiteks joobes autojuhi sõidukit (RKKKo 3-1-1-1-37-07, 3-1-1-15-14), sõidukit, mida kasutati varguse toimepanemisel (RKKKo 3-1-1-68-10), arvutit, mida kasutati arvutikuriteo toimepanemisel (RRKKKo 3-1-183-14). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul pidada p-s 26 nimetatud esemeid süüteo toimepanemise vahendiks. Nimelt ei ole üheski Z.A-le ette heidetud süüteokirjelduses ära toodud, et menetlusalune isik oleks koosseisupärase teo toimepanemisel kasutanud temalt ära võetud esemeid. Seejuures ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav kohtu viide vallasasjade hoiulevõtmise protokollile, s.o viide naabrite häirimisele arvutimängude vali heliga (otsuse lk 7) ega Z.A tunnistusele (SA TÜ Kliinikumi päeviku kanne
  139. jaanuarist 2017), et ta võib mõnikord arvutimänge mängides karjuda ja vastu lauda lüüa. Naabrite häirimist arvutimängude valju heliga ei ole Z.A-le üheski etteheidetavas väärteokirjelduses inkrimineeritud.
  140. Juhindudes VTMS § 145 lg-st 1, § 148 p 2, § 149 p 2 ning § 151 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  141. oktoobri
  142. a otsuse osaliselt, s.o osas, millega kohus konfiskeeris KarS § 83 lg 1 alusel tahtliku süüteo toimepanemise vahendina Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri poolt
  143. septembril
  144. a Z.A-lt hoiule võetud vallasasjade komplekti: MSI arvuti MGFI 101708S/V MSB908H850102393, klaviatuuri S/N
  145. MSI monitori S/N FA6T018360226, kõlarid Logitech S/N 880-
  146. Muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.