← Eesti

4-18-6603/24

Väärteoasi 4-18-6603 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6603 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Väärteoasi Nadežda Bõstrova Menetlusaluse isiku E.M-i kaebus Keskkonnainspektsiooni 07.12.
  3. a otsusele väärteoasjas nr 940018000703 Menetlusalune isik: E.M (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe-post: Menetlusosalised ja nende esindajad Kaitsja: advokaat Allan Valk (JeweLex Advokaadibüroo OÜ; asukoht: Sompa 3, Jõhvi linn; e-post: allan.valk@jewelex.ee); Kohtuväline menetleja: Keskkonnainspektsioon (registrikood 70003106, asukoht: Roheline 64, Pärnu linn, e-post: valve@kki.ee); esindaja õigusosakonna juhataja Väino Vaidla. Kohtuistungi toimumise aeg
  4. aprill
  5. a RESOLUTSIOON
  6. Jätta Keskkonnainspektsiooni 07.12.
  7. a otsus väärteoasjas nr 940018000703 muutmata ja E.M-i kaebus rahuldamata.
  8. Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt
  9. maiks
  10. a kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele ning otsuses märgitud viitenumbri ja selgitusega.
  11. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni ja rahatrahv on tähtajaks jäetud täitmata suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  12. Jätta menetluskulud E.M-i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 09.11.
  13. a koostati E.M-i suhtes väärteoprotokoll. Väärteokirjelduse kohaselt heidetakse E.M-ile ette, et ta jättis 16.07.
  14. a kalalaevadega VLD-669 ja BMB-199 Peipsi järvelt kutseliselt kalapüügilt Lohusuu sadamasse saabudes esitamata eelteate toimunud kalapüügi kohta. Samuti ei olnud E.M esitada rannapüügipäevikut. Lisaks viskas E.M Avijõe läänekaldale valge koti 51 ahvena ja 4 latikaga. Kirjeldatud tegudega rikkus E.M kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 61 lg 9 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 23.12.
  15. a määrust nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ (edaspidi Määrus nr 155) § 10 lg 1 ja § 20 lg
  16. E.M-i poolt toimepandud väärtegu on kvalifitseeritav KPS § 77 lg 2 järgi. Keskkonnainspektsiooni 07.12.
  17. a otsusega leiti, et E.M on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo (tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxe ütlused, sündmuskoha vaatluse protokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll). Väärteod tuleb kvalifitseerida KPS § 77 lg 2 järgi. KarS § 47 lg 1 ja VTMS § 73 lg 1 p 2 alusel määrati E.M-ile karistus KPS § 77 lg 2 järgi 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Lisaks konfiskeeriti asitõendina vaadeldud kalad ja määrati need KrMS § 126 lg 1 alusel hävitamisele. 27.12.
  18. a esitas E.M kohtule kaebuse, milles taotleb Keskkonnainspektsiooni 07.12.
  19. a otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu. Lisaks taotleb E.M , et menetlusaluse isiku õigusabi kulud jäetaks kohtuvälise menetleja kanda. Alternatiivselt taotleb E.M kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist karistuse osas ja uue otsuse tegemist, millega mõista E.M-ile kergem karistus. 22.01.
  20. a määrusega võttis kohus E.M-i kaebuse menetlusse ja nõudis kohtuväliselt menetlejalt kirjalikku seisukohta kaebuse kohta, mis edastati kohtule tähtaegselt. 2 Kohus arutas väärteoasja 11.04.
  21. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi kui ka kirjalikke tõendeid. KOHTU SEISUKOHT
  22. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Keskkonnainspektsiooni 07.12.
  23. a üldmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja E.M-i kaebus rahuldamata.
  24. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et 16.07.
  25. a läks E.M koos xxxxxxxxxxxxxxi, xxxxxxxxxxxki ja xxxxxxxxxxxa Peipsi järvele kokku kolme kalalaevaga, s.o BMB-199, VLD-669 ja VLT-
  26. E.M koos xxxxxxxxxxxxxxxxx viibisid kalalaevas VLD-669, mille järel haakes oli teine, väike kalalaev BMB-
  27. xxxxxxxxxxxx koos xxxxxxxxxxxx viibisid kalalaevas VLT-
  28. Vaidlust ei ole selles, et ühiselt paigaldati esmalt püügile mõrd. Pärast mõrra püügile asetamist suundus kaldale kalalaev VLT-023, mida juhtis xxxxxxxxxxxk ja mille peal viibis kaxE.M. E.M ja xxxxxxxxxxxxxn jäid kalalaevadega BMB-199 ja VLD-669 Peipsi järvele. Andmebaasi OKAS väljatrüki kohaselt on xxxxxxxxxxxx teinud 16.07.
  29. a kell 12.16 eelteate selle kohta, et mõrd on püügile asetatud ja püütud on kala – 2 kg ahvenat ja 1350 kg rääbist (väärteotoimik tl 65,70). Seda kinnitab ka rannapüügipäevik (väärteotoimik tl 36). Seega ei ole tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx(ja ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx) ütlused, mille kohaselt xxxxxxxxxxxxxl kaldale jõudes kala ei olnud, kooskõlas teiste tõenditega. Lisaks sellele, et xxxxxxxxxxxx tegi eelteate kala olemasolu kohta, nähtub ka andmebaas Ecofleet väljavõtetelt, et xxxxxxxxxxxk käis kalalaevaga VLT-023 enne mõrra püügile panekut teises kohas püügil olevat mõrda nõudmas ja seda ajavahemikul 6.46 kuni 09.00 (väärteotoimik tl 60-63). Andmebaas Ecofleet väljavõtetelt nähtuvalt alustati kalalaevadega BMB-199 ja VLD199 mõrra püügile asetamist 16.07.
  30. a kella 8.24 ajal. Kalalaev VLT-023 jõuab mõrra asetamise koha peale kella 9.21 ajal. Mõrra püügile asetamine lõpetatakse kella 11.04 ajal (väärteotoimik tl 62-64). Kalalaev VLT-023 jõuab Rannapungerja sadamasse kella 13.07 ajal (väärteotoimik tl 68-69).
  31. Väärteoasjas on vaidlus selles, kas pärast mõrra püügile asetamist (ning xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx lahkumist) on E.M tegelenud Peipsi järvel kutselise kalapüügiga või mitte. Kohtu hinnangul on kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et E.M tegeles Peipsi järvel kutselise kalapüügiga. 2.1 Andmebaas Ecofleet väljavõtete kohaselt liikus kalalaev BMB-199 (kus viibisid E.M ja xxxxxxxxxxxxxx) kella 12.42 ajal mõrra juurde, mis on asetatud püügile 12.07.
  32. a ja viibis seal kuni 13.05 (väärteotoimik tl 66-67). Seega selleks ajaks oli xxxxxxxxxxxxxjõudmas juba Rannapungerja sadamasse ja nõutava eelteate Keskkonnainspektsioonile juba teinud (vt otsuse p 2). Andmebaas Ecofleet väljavõtete kohaselt on 12.07.
  33. a asetatud Peipsi järvele, Eesti-Vene piiri lähedusse kalalaevadega BMB-199 ja VLT-023 püügile mõrd. Pärast mõrra püügile asetamist suundub kalalaev BMB-199 Rannapungerja sadamasse. Kalalaev VLT-023 käib veel Peipsi järvel mõrdu nõudmas (väärteotoimik tl 45-56). Kalalaeva VLT-023 kapten xxxxxxxxxxxxxon 12.07.
  34. a kell 12.23 teinud eelteate kala kohta (85 kg latikat, 10 kg haugi, 45 kg ahvenat ja 75 kg rääbist) (väärteotoimik tl 57). 2.2 Menetlusaluse isiku E.M-i ning tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxi ütluste kohaselt läksid nad 16.07.
  35. a pärast mõrra püügile asetamist teise mõrra juurde, millele paigaldasid nad lisaankru. Arvestades E.M-i ja xxxxxxxxxxxxxxx ütlusi ning andmebaas 3 Ecofleet väljavõtetelt nähtuvalt, on kohtu arvates ilmselge, et väidetava lisaankru paigaldamist vajas mõrd, mis oli Peipsi järve paigaldatud 12.07.
  36. a kalalaevade VLT-023 ja BMB-199 poolt. Kuigi E.M-i väitel ei olnud 12.07.
  37. a järve asetatud mõrd püügil, kuna sellele oli vaja paigaldada lisaankur ja seda tegi ta 16.07.
  38. a, ei pea kohus nimetatud ütlusi usaldusväärseteks. Siinkohal peab kohus oluliseks, et juba 12.07.
  39. a ei olnud OKAS väljatrüki kohaselt esitatud eelteadet mõrra Peipsi järve asetamise kohta. Eelteadet mõrra püügile asetamise kohta ei esitanud E.M ka 16.07.
  40. a. Ka E.M-i arusaamatu käitumine (millele ei olnud võimalik saada ka kohtuistungil põhjendatud selgitusi) ja keskkonnainspektorite poolt leitud kott kaladega viitavad kohtu hinnangul selgelt sellele, et E.M tegeles 16.07.
  41. a Peipsi järvel kalapüügiga, s.o mõrd oli 12.07.
  42. a asetatud püügile ja E.M käis antud mõrda 16.07.
  43. a nõudmas. Kuna E.M oli kala, tuli tal esitada selle kohta eelteade ja teha märked rannapüügipäevikusse. E.M aga ei teinud seda. Kuigi kalapüük antud ajal oli Peipsi järvel lubatud ja E.M tõepoolest puudus põhjus jätta kalast teatamata, on kohtu hinnangul oluline, et E.M oli jätnud teatamata püügile asetatud mõrrast, kust ta 16.07.2018.a kala sai. Seega on arusaadav, miks E.M pidas vajalikuks kala olemasolu keskkonnainspektorite eest varjata. Tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxütlustest nähtub, et Lohusuu sadamasse läksid nad 16.07.
  44. a põhjusel, et kaardirakenduse kohaselt (kalalaeva jälgimise süsteemist) oli sadamasse saabumas kalalaev, mis ei olnud teinud eelteadet. Kalalaevas oli E.M ja xxxxxxxxxxxxxx. Suure laeva järel oli väike laev. Tunnistajate ütluste kohaselt palusid nad E.M laeva kinnitada kaile, et inspektorid saaksid laeva üle vaadata. E.M sõitis selle peale aga laevaga minema. Tunnistajad jälgisid laeva, tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx jooksis mööda kallast. Korra kadus laev jõe käänaku taha. Järgmise sadama koha pealt nägid tunnistajad, et E.M-i juhitav kalalaev manööverdas teisel pool kallast. Pärast seda, kui laev taaskord teisele poole kallast tagasi tuli, laev randus ja E.M lubas laeva üle vaadata. E.M on väitnud, et ta ütles keskkonnainspektoritele, et tal ei ole lubatud randuda kohta, kuhu inspektorid soovisid ja seda ütles ta ka inspektoritele. Kohus ei pea E.M-i sellesisulist väidet usutavaks. Nimelt tuleneb tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx ütlustest, et mõlemad inspektorid suhtlesid E.M-iga ja selgitasid, et neil tuleb randuda. Kusjuures tunnistaja Peeter Jazõkov tegi fotosid. Fotodelt nähtub, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx hoiab telefoni käes ja E.M on väljunud kapteniruumist (väärteotoimik tl 37-38). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxütluste kohaselt filmis tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxesimest kohtumist. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx kohtus ütlusi andes video või piltide tegemist maininud ei ole. Samuti ei ole kohtule esitatud videot tõendina. E.M-i ütluste kohaselt ei ole tema xxxxxxxxxxxxxxx tehtud videot näinud ja ta arvas, et xxxxxxxxxxxxxn tegi üldse pilte. Seda, miks xxxxxxxxxxxxxx pilte tegi, E.M ei huvitanud. Fotode pinnalt on aga võimalik teha järeldust, et keskkonnainspektorite ning E.M-i ja xxxxxxxxxxxxxxx vahel toimus teatav suhtlus ja seda vahetult (E.M oli väljunud kapteniruumist). E.M-i viited sellele, justkui tema ja keskkonnainspektorite vahel võis tekkida kommunikatsiooniprobleem seoses sellega, et tema räägib vene keeles, ei ole tõsiseltvõetavad. Esiteks nähtub tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxi ütlustest, et juba esimesel kohtumisel suhtlesid nad mõlemad E.M-iga. Teiseks on kohtu arvates oluline, et kommunikatsioon keskkonnainspektorite ja E.M-i vahel toimis tõrgeteta ajal, kui E.M laevaga lõpuks randus. Seega ei ole usutav, et kommunikatsiooniprobleemid, mis väga tõsiselt üksteisest arusaamist takistasid, sedavõrd lühikese ajaga lahenesid. Lisaks pidi E.M keskkonnainspektoreid kaldal nähes 4 mõistma, et vajaduse korral tuleb tal inspektoritele oma kalalaevad ette näidata. Seda, et E.M sellest aru sai, kinnitavad ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt oli talle arusaadav, et keskkonnainspektorid soovivad kalalaeva peatamist. Kohtu hinnangul ei ole E.M-i keskkonnainspektorite eest ära sõitmist õigustavaks asjaoluks ka tema väide, justkui tal ei olnud õigust keskkonnainspektorite poolt soovitud sadamasse randuda. Ära sõitmine nimetatud põhjusel on lubamatu, kuna kalapüügiga tegeleval isikul tuleb alluda keskkonnainspektorite seaduslikele korraldustele. Kuna E.M-ile oli antud korraldus, tuli tal kalalaevaga peatuda ja juhinduda edasistest keskkonnainspektorite korraldustest. Kohtu hinnangul on ilmselge, et kutselise kalurina E.M seda ka teadis. Ära sõitmise vajadus oli põhjustatud aga sellest, et E.M-i kalalaevas oli kala, mille kohta ei olnud E.M eelteadet teinud. 2.3 Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxütluste kohaselt tundus talle E.M-i manööver arusaamatu ja selle tõttu suhtles ta tunnistaja Ivo Kasega. Seda on kinnitanud ka tunnistajad xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxx Pärast telefoni teel suhtlemist sõitis xxxxxxxx Lohusuusse ja kontrollis vastaskallast, kust ta leidis koti kaladega. Koti leidmisest andis ta teada tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxe ja xxxxxxxxxxxxxxxxx, kes koheselt sinna läksid. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt leiti Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Lohusuu külas Tartu mnt 12 maaüksuse kirde nurgas kulgeva Avijõe lõunapoolse kallase juures (mööda Jõhvi-Tartu maanteed) on taimestiku vahel valget värvi plastikkiududest kott, mille suu on avatud ja selle kõrval rohus on 3 ahvenat. Kotis on ahvenad ja latikad. Koti asukohast üle jõe asub xxxxxxxxxxx kalalaevade randumise koht. Nimetatud kohas on randunud kalalaev VLD669 ja BMB-199 (väärteotoimik tl 1-9). Kohus ei nõustu kaitsja väidetega ja leiab, et sündmuskoha vaatluse protokoll on usaldusväärne tõend. Siinkohal peab kohus oluliseks, et kuigi tõepoolest tuleb pidada ebatavaliseks, et menetleja ei tee sündmuskoha vaatlemisel märkmeid enne protokolli koostamist, on tegemist menetleja töö meetodiga, mille peab enesestmõistetavalt menetleja ise valima.xxxxxxxxxxxxxx on selgitanud kohtuistungil, et kuigi ta märkmeid kohapeal ei teinud, tehti kohapeal fotod. Nimetatud fotod on lisatud sündmuskoha vaatlusprotokollile. Sündmuskoha vaatluse protokoll on koostatud päev pärast sündmust, s.o 17.07.
  45. a. Seega peab kohus usutavaks (arvestades, et sündmus toimus 16.07.
  46. a õhtul), et menetlejaxxxxxxxxxxxxxi oli suuteline fotode pinnalt fikseerima kogu olulise informatsiooni sündmuskoha vaatluse protokollis. Siinkohal peab kohus oluliseks, et ka kaitsja ei ole välja toonud konkreetseid asjaolusid, mis sündmuskoha vaatluse protokollis ekslikud on või mida kontrollida oleks vaja. Asjaolu, et keskkonnainspektorid on leidnud koti kaladega, on fikseeritud ka fotol, nagu ka muud sündmuskohta iseloomustavad asjaolud. Nimetatud koti leidis tõepoolest tunnistaja xxxxxxxxx kuid pärast koti leidmist läksid selle juurde ka tunnistajad xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx Seega on sadama, kuhu lõpuks randus E.M oma kalalaevaga, vastaskaldalt leitud kott kaladega. Seda, et keegi kõrvaline isik koti leidmist ei ole pealt näinud, ei sea kohtu hinnangul koti leidmist kahtluse alla. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli valget värvi kotis kokku 51 ahvenat ja 4 latikat. Kalade massi mõõtmise protokolli kohaselt oli ahvenaid kokku 3,71 kg ja latikat 7,23 kg (väärteotoimik tl 10-31). 2.4 Arvestades asitõendi vaatlusprotokollis märgitud andmeid ja protokolli lisadeks olevaid fotosid, on kohtu arvates ilmselgelt tegemist värske kalaga (väärteotoimik tl 10-31). Riigi ilmateenistuse andmete kohaselt oli 16.07.
  47. a antud piirkonnas 29 kraadi sooja (väärteotoimik tl 78). Sellest järelduvalt pidi kott kaladega olema kaldale visatud vahetult enne selle leidmist. 5 2.5 Kohus leiab, et kogutud tõendid viitavad selgelt, et koti kaladega viskas vastaskaldale just E.M. Siinkohal on oluline, et E.M oli varasemalt tõepoolest teinud äärmiselt kummalise manöövri, sõites kalalaevaga ära, kui keskkonnainspektorid soovisid tema kalalaeva ja dokumente kontrollida (vt otsuse p 2.2). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx poolt tehtud fotolt nähtub, et enne keskkonnainspektorite eest ära sõitmist on kalalaevas VLD-669 olnud valge plastikkiududest kott (väärteotoimik tl 38), mis sarnaneb välimuselt selle kotiga, mis hiljem keskkonnainspektorite poolt kaldalt leitakse (väärteotoimik tl 4,7-9, 17-18,28-29). Kotis olnud kala oli värske, mis tähendab, et kott ei olnud kaldal olnud pikka aega. Lisaks on oluline, et koti paiknemist (kaldal, taimestiku lamandumisjäljed koti ümber puuduvad, taimestik lamandunud kalda ääres) ja asendit (kott maas poolpikali, koti suu avatud, kolm kala kotist väljas) arvestades oli kott kaldale visatud laevast. Kott on leitud kohast, kus on vahetult olnud E.M kalalaevaga. 2.6 KPS § 61 lg 1 sätestab, et kutselise kalapüügi loa alusel kala püüdev isik esitab püügi-, kogumis-, ümberlaadimis- või lossimisandmed või muud nende töödega seotud andmed. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.M tegeles Peipsi järvel kutselise kalapüügiga, esitamata eelteadet ja rannapüügipäevikut. Samuti viskas E.M Avijõe läänekaldale valge koti 51 ahvena ja 4 latikaga. Sellega on E.M rikkunud KPS § 61 lg 9 alusel vastu võetud Määruse nr 155 § 10 lg 1, mille kohaselt peab kalapüügiga tegeleval isikul peab püügipäevik kalapüügi teostamisel kaasas olema ning ta on kohustatud riiklikku järelevalvet teostava isiku nõudmisel selle viivitamata esitama. Kalapüügi andmete elektroonilise esitamise korral peavad nõutud andmed olema elektroonilisse keskkonda sisestatud. Samuti rikkus E.M Määruse nr 155 § 20 lg 1, mis sätestab, et kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimuva kalapüügi kohta esitatakse Keskkonnainspektsioonile vähemalt 1 tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist järgmised andmed: 1) selle kalapüügiloa number, mille alusel püük toimus, ja andmeid edastava kaluri nimi; 2) sadamasse või randa saabumise aeg ja täpne koht; 3) püütud kala hinnanguline kogus kilogrammides liikide kaupa; 4) laeva pardanumber, kui püügil kasutatakse laeva).
  48. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on korrektselt kvalifitseerinud E.M-i poolt toimepandud väärteo KPS § 77 lg 2 järgi.
  49. Kohus leiab, et E.M on väärteo toime pannud tahtlikult. E.M on pikaajalise kutselise kalurina olnud täielikult teadlik kalapüügile kehtestatud nõuetest, sh eelteate ja rannapüügipäeviku esitamise nõuetest. Samuti oli E.M täielikult teadlik, et kui ta eelnimetatud nõudeid rikub, on tegemist süüteoga.
  50. Kohus ei tuvastanud süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
  51. Kohtuvälise menetleja otsusega on E.M-ile määratud karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohus leiab, et määratud karistus vastab E.M-i süüle. Võttes arvesse KPS § 71 lg 1 p-s 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 art-s 42 ja art-s 3 sätestatut, on E.M toime pannud tõsise rikkumise. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on karistust määrates korrektselt arvestanud kehtestatud nõuete eesmärgiga ja nende rikkumiste tagajärgedega, mida kohus ei pea vajalikuks siinkohal korrata. Kohtu hinnangul vastab sanktsiooni keskmises määras määratud karistus karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. 6 Menetluskulud Kaitsja on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks. VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud E.M-i kanda. Raina Pärn Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.