Obsah (7)

§ 69§ 15§ 16§ 2§ 47§ 48§ 56

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Väärteoasja number 4-19-5875 Otsuse kuupäev 20. detsember 2019 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Väärteoasi R.D väärteoasi

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendada R.D ’le mõistetud arest 15 (viieteist) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad 2 ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 13.01.

1. Asjaolud ja menetluse käik 26.11.2019 saatis Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond VTMS § 84 alusel Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale materjalid väärteoasjas nr 2590,19,004928 R.D kohta. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Sven Aun koostas 04.11.2019 menetlusalusele isikule R.D-le väärteoasjas nr 2590,19,004928 väärteoprotokolli AB1560080 (tl 3) selle kohta, et R.D 04.11.2019 kell 09.48 Lääne-Viru maakonnas Tapa linnas Paide mnt maja nr 96/3 juures, liikudes Paide suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus R.D LS § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 201 lg 2 järgi. Menetlusalune isik R.D kinnitas 20.12.2019 toimunud kohtuistungil, et talle on väärteoprotokolli sisu arusaadav ja ta tunnistab ennast täielikult süüdi. R.D sõnul oli kõik täpselt nii nagu väärteoprotokollis kirjas.
2. novembril sõitis ta ehitusmaterjalide järele. Tegelikult pidi sõitma teine inimene, kuid viimane ei saanud alkoholi tarvitamisega pidama ning kuna kõik oli tellitud, otsustas ta ise ära käia. Tagasiteel pidas patrull ta kinni. Ta hakkas sõitma xxxx ehituspoest suunaga xxxx ning selle vahe sees peeti ta kinni. Juhtimisõigust tal ei ole. Varasematel aastatel on ta saanud selle eest karistada. Ta võttis jälle selle riski ja lootis, et ei jää vahele. See sündmus võis aset leida 04.11.2019 kell 09.
3. Ta juhtis firma nimele kuuluvat sõidukit. Auto oli tema käes, ta ajas sellega tööasju ja ikka leidus mõni juht. Kuna tegu on korduva rikkumisega, siis karistus võib ka arest olla. Kuna ta sai alles ametlikult tööle, siis palus ta, et äkki on võimalik teha üldkasulikku tööd, muidu jääb ta uuesti ka töökohast ilma. Ta on võimeline töö kõrvalt üldkasulikku tööd tegema. Ta teab, mida see endast kujutab, on seda varem teinud ja probleeme pole sellega olnud. Ta teab, et seda tuleb teha kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja ettenähtud tähtaja jooksul. Teab ka seda, et kui tööd ära ei tehta, siis on õigus kriminaalhooldusametnikul esitada kohtule erakorraline ettekanne taotlusega pöörata tunnid tagasi arestipäevade peale. Kohtuvälise menetleja esindaja Ave Uue leidis 20.12.2019 toimunud kohtuistungil, et menetlusalune isik on pannud liiklussüüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Varasemalt korduvalt määratud reaalsed arestid on küll kantud ja ei kehti, küll aga iseloomustavad isikut. Karistuse eesmärgiks on panna isik teiste liiklejatega hoolivalt ja arvestavalt käituma. Karistus peab avaldama mõju ja peab toimima. Seega, tuginedes eeltoodule, palus kohtuvälise menetleja esindaja määrata menetlusalusele isikule karistuseks 20 päeva aresti, mille võib asendada üldkasuliku tööga. Kohtuotsuse põhjendused 3 Liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1,3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
4. LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Menetlusaluse isiku R.D süü temale esitatud süüdistuses loeb kohus tõendatuks: - R.D kohtuistungil 20.12.2019 antud üksikasjalike süüd omaksvõtvate ütlustega; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 04.11.2019 LS § 91 lg 2 p 3 alusel (tl 5); - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 10.02.2017 LS § 91 lg 2 p 3 alusel (tl 7). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 10.02.2017 (tl 7) on tõendatud, et R.D juhtis 10.02.2017 mootorsõidukit ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus, mistõttu politseiametnik otsustas kõrvaldada R.D sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel alates 10.02.2017 kell 09.46 kuni aluse ära langemiseni. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest 04.11.2019 (tl 5) nähtub, et R.D juhtis 04.11.2019 mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et juhil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, mistõttu politseiametnik otsustas kõrvaldada R.D sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel alates 04.11.2019 kell 09.48 kuni aluse ära langemiseni. Menetlusalune isik R.D on kohtuistungil 20.12.2019 antud ütlustes tunnistanud ennast väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemises täielikult süüdi. Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et menetlusalune isik R.D pani toime LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning kes on varem kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
5. Kuna R.D poolt toimepandud tegu vastab LS § 201 lg 2 sätestatud väärteokoosseisule, on see kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud. Lisaks eelnimetatud väärteo objektiivsele koosseisule, on täidetud ka subjektiivne süüteokoosseis.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. R.D teades, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning et ta on 10.02.2017 Politsei- ja Piirivalveameti otsusega sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, pani LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud R.D käitumises puuduvad.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 201 lg 2 4 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik R.D . LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 47

lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

§ 48

sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku R.D karistust kergendab süü tunnistamine, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri õiendist (tl 14 -15) nähtuvalt on R.D 7 kehtivat väärteokaristust. Teda on varem kolmel korral LS § 201 lg 2 järgi arestiga karistatud, kuid nimetatud karistused on Kohtute Infosüsteemi andmetel kantud ning ka viimase aresti kandmisest on möödunud enam kui üks aasta. KarRS § 24 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud aresti kandmisest on möödunud üks aasta. Lisaks sellele on teda kohtuvälise menetleja poolt kahel korral karistatud LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga, millised on tasumata, kuid samas on nende otsuste jõustumisest möödunud enam kui neli aastat, mis tähendab, et täitmisele pööratud rahatrahvide sissenõue on käesolevaks ajaks aegunud. Sama saab kohus öelda ka kahe ülejäänud rahatrahvi kohta. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi mõistmine, ei avalda R.D-le positiivset eripreventiivset mõju, sest see jääb tal suure tõenäosusega tasumata. Rahatrahvi tasumine võib isikul olla ka raskendatud või osutuda võimatuks, sest väärteo toimepanemise ajal oli ta töötu ning on nüüdseks lühikest aega ametlikult tööl käinud. Kohus leiab, arvestades eeltoodut ja R.D süü suurust, mis ei ole keskmisest suurem, et teda tuleb karistada väärteo toimepanemise eest raskemaliigilise karistusega ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, milleks on arest 15 päeva. Nimetatud karistuse mõistmisega on kohtu hinnangul täidetud nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Kohus leiab, et karistuseks mõistetava 15 päevase aresti võib

§ 69

lg 1 ja 3 alusel, arvestades R.D taotlust, asendada 15 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks tuleb määrata 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. R.D avaldas kohtuistungil, et on võimeline töö kõrvalt üldkasulikku tööd tegema. Kohus peab aresti asendamist üldkasuliku tööga otstarbekaks põhjusel, et isik on äsja ametlikult tööle asunud ning üldkasuliku töö tegemine võimaldab isikul jätkata töötamist. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 3 kuud on kohtu hinnangul piisav aeg selleks , et isik jõuaks tööst vabal ajal, sh ka nädalavahetustel, ettenähtud 15 tundi ära teha. Kohus juhindudes eeltoodust ja VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 20.12.2019 kohtuotsus jõustus 28.01.2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.