lg 3 ja
K., isikukood xxx; elukoht: xxx Kirjalik menetlus Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 25.07.2019.a otsus väärteoasjas nr 2302,19,010333 muutmata ja A. K. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 25.07.2019.a otsusega väärteoasjas nr 2302,19,010333 määrati A. K. karistuseks KarS § 63 lg 1 ja
Otsuse kohaselt juhtis A. K. 04.07.2019.a kell 20:38 Järvevana teel (xxx), Tallinnas, mootorsõidukit ilma, et tal oleks kaasas olnud juhtimisõigust või isikut tõendavat dokumenti ning kiirusega 132+-4 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust sellel teelõigul mitte vähem kui 58 km/h. A. K. esitas 18.08.2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. Kaebuse esitaja taotleb temale määratud karistusliigi muutmist või alternatiivselt karistuse määramist tingimisi või määratud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Samuti palub kaebuse esitaja karistuse määramisel arvestada karistust kergendava asjaoluga, milleks on kahetsus. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse kohaselt tunnistab kaebuse esitaja väärteo toimepanemist, kuid kuna tal on tekkinud peale pikki tööotsinguid püsiv töökoht ning sellega seonduv võimalus maksta oma lastele H. K., H. K. ja E. K. elatist ning rahuldada sundtäitmisel olevaid nõudeid. Kaebusest nähtub lisaks, et kaebuse esitaja avaldab siirast kahetsust toimepandud liiklusrikkumise pärast, et lasi kõrvalistel asjaoludel häirida sõiduki juhtimist, mis viis kiiruseületamiseni. Samuti märgib kaebuse esitaja, et 04.07.2019.a kiiruseületamine toimus ettevaatamatusest, kuna ta soetas kiiruseületamisel kasutatud auto samal päeval ning selle juhtimise iseärasused olid kaebuse esitajale veel teadmata. Kaebuse esitaja sõnul viis kaasreisija tema tähelepanu hetkeks kõrvale, mistõttu tõusiski auto kiirus lubatust oluliselt suuremaks. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et ka
lg 1 rikkumise pani ta toime ettevaatamatusest, sest ta eeldas, et tal on dokumendid kaasas, kuid tegelikkuses oli ta need unustanud kaasa võtta. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning esitas kaebuse osas 27.08.2019.a kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja leiab, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja pani talle inkrimineeritava väärteo toime tahtlikult, kuna tema poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur, et see pidi olema kaebaja poolt tajutav ning ei saanud talle märkamatuks jääda. Kohtuväline menetleja märgib, et kuna menetlusalune isik ei ole eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud, siis õiguskorra kaitsmise huvides on vajalik talle kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi kohaldamine oleks kaebuse esitaja puhul perspektiivitu, kuna liiklusalaste väärtegude toimepanek on muutunud kaebuse esitajale elustiiliks. Kohtuväline menetleja rõhutab kirjalikus seisukohas, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Samuti märgib kohtuväline menetleja, et hetkel kehtiv seadusandlus ei näe ette juhtimisõiguse äravõtmist tingimisi ning KarS § 69 sätete kohaselt saab väärteoasjades üldkasuliku tööga asendada ainult aresti. Lisaks ei tuvastatud kohtuvälise menetluse käigus kaebuse esitaja käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust, menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ja on põhjendatud ning seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata. 2. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. A. K. heidetakse ette lubatud sõidukiiruse ületamist mitte vähem kui 58 km/h ja kontrollija nõudel esitamiseks kaasas pidanud olema isikut tõendava dokumendi puudumist.
lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.
lg 2 kohaselt peavad mootorsõiduki- ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel liiklusseaduse § -s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.
lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga.
lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub liiklusseaduse §-des 201–203, 205– 207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et A. K. juhtis 04.07.2019.a kell 20:38 Järvevana teel (xxx vahel), Tallinnas, mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga xxx ning ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 58 km/h. Eeltoodut tõendab videosalvestis, millelt nähtub nimetatud sõiduk ja selle kiirus ning LaserCam 4 salvestuse andmed. Salvestuse andmetest nähtuvad rikkumise kuupäev, kellaaeg, koht ja mõõdetud maksimaalne kiirus 132 km/h. Kiiruse mõõtmine toimus laser tüüpi seadmega LaserCam 4 nr LE0047, mis oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlustunnistust nr TTRS-18/00207 (taadeldud 14.09.2018.
A. K. on tunnistanud, et ta teadis, et mootorsõidukit juhtima asudes peab tal alati kaasas olemas kas juhiluba või muu isikut tõendav dokument ning ta eeldas, et tal on dokumendid kaasas, kuigi tegelikkuses oli ta need unustanud kaasa võtta. Seega A. K. pidi pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid lootis seda tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu vältida, sest jättis veendumata, kas vajalikud dokumendid on kaasas. A. K. teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. A. K. on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Seega on A. K. tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus on seisukohal, et A. K. on toime pannud temale etteheidetavad väärteod
lg 3 ja
lg 1 järgi.
lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.
S § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohtuvälise menetleja otsusega on A. K. määratud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kuivõrd A. K. pani temale süüksarvatavad väärteod toime ühe teoga, siis määrati talle nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse ehk
A. K. kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus jääb alla sanktsiooni keskmise määra (seadus näeb ette juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni). Samuti näeb
lg 5 p 2 ette, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni võib kohaldada ka lisakaristusena. Käesoleval juhul on A. K. määratud karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine aga üksnes põhikaristusena. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning leiab, et A. K. määratud karistus vastab tema süü suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid. Karistusregistri andmete kohaselt on A. K.l 7 kehtivat väärteokaristust ning karistusregistri andmetes on info üksnes kahe väärteokaristuse eest määratud rahatrahvi tasumise kohta. Viimati on A. K. karistatud
lg 1 järgi 26.03.2019.a toime pandud väärteo eest Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna Ennetus- ja menetlustalitluse 18.04.2019.a otsusega rahatrahviga 13 trahviühikut, s.o 52 eurot. Märkimisväärne on ka asjaolu, et A. K. kehtivatest väärteokaristustest on 4 karistust lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Kohus leiab, et korduvalt samalaadsete rikkumiste toimepanemine näitab, et A. K. ei ole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning rahatrahv ei ole talle kui varasemalt korduvalt karistatud isikule kohane karistuse liik. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine karistus, mis võiks avaldada A. K. soovitud mõju, pannes teda oma rikkumiste üle järele mõtlema. Asjaolu, et A. K. vajab juhtimisõigust tööl käimiseks ning sellega seonduvalt laste elatiste maksmiseks ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest isik on ennast oma käitumisega ise korduvalt asetanud olukorda, kus tema majanduslik olukord saab kannatada. Kohus on seisukohal, et A. K. on liikluses ohtlik, sest suurima lubatud sõidukiiruse ületamine niivõrd suu res ulatuses (mitte vähem kui 58 km/h) näitab isiku suhtumist kehtestatud liiklusreeglitesse. Sõidukiiruse piirmäärad on erinevatel teelõikudel kehtestatud põhjusega ning on selge, et niivõrd suures ulatuses kehtestatud piirmäära ületades seab isik ohtu mitte üksnes enda vaid ka kaasliiklejate elu. Eelneva tõttu nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud A. K. karistamine karistusega, mis eemaldaks ta mõneks ajaks juhina liiklusest. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud kohtuvälise menetluse käigus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et selliseid asjaolusid ei ole ilmnenud ka kohtumenetluse käigus. A. K. on küll kohtule avaldanud, et ta kahetseb siiralt toimepandud liiklusrikkumisi, kuid kohtu hinnangul ei ole see veenev, sest A. K. avaldas kahetsust alles siis, kui ta sai endale töökoha ja avastas, et juhtimisõiguse olemasolu on talle mugavaks elulaadiks hädavajalik, mitte koheselt kohtuvälise menetluses, kui tal oli selleks korduvalt võimalus. Nimetatule viitab ka kaebuse esitaja kaebuses toodud lause: karistust asjako A. K. taotluse osas määrata alternatiivselt talle mõistetud karistus kas tingimisi või asendada see üldkasuliku tööga selgitab kohus, et hetkel kehtiv seadusandlus ei näe tõepoolest ette juhtimisõiguse äravõtmist tingimisi ning üldkasuliku tööga saab väärteoasjades samuti asendada üksnes aresti. Kohus peab lisaks oluliseks märkida, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Karistus ei pea olema isiku jaoks mugav, sest vastasel korral ei täidaks see oma põhieesmärki, milleks on võimalus mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Arvestades A. K. määratud karistuse suurust, mis jäi alla sanktsiooni keskmise määra ning eelpool toodud teisi asjaolusid, siis leiab kohus, et mõistetud karistus on proportsionaalne A. K. süü suurusega ning täidab karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Viimaks peab kohus oluliseks rõhutada, et kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja ab ovo, s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kuivõrd käesoleval juhul on A. K. karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ja kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.